Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis seda soodustab?
  • Mida tuleks teha et seda ära hoida?
Tänavaküsitlus : Euroopa terroristide küüsis
Asko Laansalu, Mihkel Kelgo
Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk?
Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata."
Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga halb asi.“ Tema arvates soodustab seda inimeste rändamine. „Nad on teistelt maadelt sisserännanud inimesed, kellel on omad kombed ja traditsioonid," leidis ta teise küsimuse vastuseks. Selle ära hoidmise kohta arvas ta: „Piirata erineva usu ja traditsiooniga inimeste rännet, kõik võiksid oma kodumaal olla.“ Eestis ei leidnud ta suurt ohtu aga olevat, kui siis ainult suurtes linnades.
Samuti nõustus sellel teemal sõna võtma üks tore anonüümseks jääda sooviv keskealine naisterahvas . „Terrorismi kasv Euroopas on väga hirmuäratav ja traagiline," rääkis ta ja tema arvates soodustab seda inimeste rahulolematus. Esitades talle kolmanda küsimuse teadis ta kohe jutustada: „Seda ei saagi ära hoida, sest kuskil on ikka mõni inimene, kes peast natuke korrast ära. Kui aga soovida seda ohtu vähendada, siis peaksid teatud asutused hakkama inimesi rohkem jälgima ja kontrollima." Ohu kohta Eestis ütles ta: „See oht on suhteliselt väike kuna Eesti on väike riik, ning ei paista niipalju silma, kui teised riigid. Muidugi alati võib seda teha ka mõni Eesti kodanik, kellele ei meeldi midagi."
Jutustasime veel ühe särtsaka ja jutuka Koeru Keskkooli abituriendi (naine, 19).
„Arvan, et tegu on väga suure ohuga Euroopas, seda eriti just riikides, kes on end ajalooliselt sidunud islamiriikidega. Samuti kasvatavad ohtu erinevate suurte kommuunide tekked suurlinnadesse nagu on seda Brüsselis , kus üks linnaosa ongi vaid rätipeade käes. Usun et tegu on probleemiga, millega tuleb tegeleda, eriti selleks, et kannatavad süütud inimesed. Ise Eestis elades antud ohtu eriti ei taju, kuid ringi reisida ka väga ei julge,“ teadis ta esimesele küsimusele silmapilkselt vastata.
Terrorismi soodustavate tegurit kohta jutustas ta: „Terrorismi soodustab pagulaskriis, ehk siis suur rahvaste ränne just islamiriikidest. Samuti terroristide uskumus , et nende teod on õiged ning tänu nende suurele propagandale liitub igal päeval aina enam inimesi nende hullunud maailmavaatega. Soodustavad ka pinged maailmas ning suurriikide omavahelised tülid. Samuti mõjutab seda meedia tugev kajastus ning terroristide uhkus enda tehtud tööde üle, mida nad videotena internetis avaldavad. "
Terrorismi ära hoidmise kohta arvas ta: „Terrorismi takistamiseks on minu arvates vähe võimalusi. Nimelt on tegu suurte rühmitustega, kuhu kuuluvad isikud üle maailma. Kellelegi pole otsa ette kirjutatud, et tema võib olla järgmine ründaja ja kuulub antud rühmitusse, samas ei saa ka üldistada , et kõik islamiriiki kuuluvad inimesed on terroristid ja hakata neid vahistama. Muidugi tuleks karmistada piire ja pagulaskriisi tõttu sisse lastavad immigrandid tuleks kindlasti väga põhjalikult üle vaadata. Samuti usun, et suurriikide abi on tihti vaid nende endi vajadus minna ja näidata enda võimu, ehk siis vähem enda nina toppimist islamiriikidesse tuleks ka kasuks".
„Oht, et Eesti on järgmine suure terroriakti sihtmärk, on peaaegu olematu. Hetkel on äärmuslasi huvitanud vaid need riigid, kes on neid häirinud. Ehk siis rikkamad riigid, kes islamiriikides on käinud „korda“ loomas, kukutades võimult inimesi, kellel on suur toetajaskond, ning kogunud nii endale vaenlasi. Sellelsamal põhjusel on terroriaktid toimunud Ameerikas, Prantsusmaal ja Brüsselis," ütles ta.
Pooled kümnest küsitletust pidasid teemat väga põnevaks, kuid ei osatud enda arvamust väljendada. Mainiti küll et see on suur probleem ja abiks oleks piiride ületamise veelgi raskemaks muutmine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et küsitletud Koeru inimesed on teemast teadlikud ning tunnetavad suurt terrorismi ohtu Euroopas. Peamiseks probleemi soodustajaks loeti suurt rahvaste rännet ja terrorismi populariseerimist inimkonnas. Sellega seoses leiti lahenduseks piiride turvalisemaks muutmist ja suuremat kontrollimist erinevate inimeste üle. Ohtu, et Eesti on järgmine sihtmärk, ei usuta, kuna meie riik on pisikene ja ei paista kuidagi silma.
Tänavaküsitlus-Euroopa terroristide küüsis #1 Tänavaküsitlus-Euroopa terroristide küüsis #2 Tänavaküsitlus-Euroopa terroristide küüsis #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mastiff3 Õppematerjali autor
Tänavaküsitlus teemal "Euroopa terroristide küüsis".

Sarnased õppematerjalid

Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine) Eisenhoweri doktriin ­ 1957 ­ lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik Breznevi doktriin ­ NSV Liit deklareesis, et juhul kui mõnes Ida- Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada

Ajalugu
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik ­ riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb

Ühiskond
UÃHISKONNAOÃPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik – riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb

Kategoriseerimata
Inimõigused üldosa
20
pdf

Inimõigused üldosa

Riik määrab ka politseiniku ärimehele, et too saadaks ja kaitseks teda aga vaatamata sellele, lastakse see ärimees ikkagi maha. Ei ole tõendeid, kes seda tegi. Kas riik A vastutab? Selles situatsioonis ei ole meil riiki kes ei teinud MITTE MIDAGI, ta andis on panuse, midagi ta tegi. Kas see mida ta tegi oli piisav? Riiki ei saa vastutusele võtta, sest ta ei oleks sanud suurt midagi muud lisaks teha sellele, mida ta juba tegi. Andis endast n-ö kõik. Üldiselt on teada, et terroristid on kuskil riigil aktiivsed, inimröövivad diplomaate ja ärimehi ja muidugi kohalikud võimud peavad olema teadlikud, et see on korduv. Nad on teadlikud, et nad ei suuda igat inimest kaitsta, nad on teatanud kõiki sellest, nad on palganud erafirmad kaitsmiseks ja nende piiratud ressursidega üritavad kuridegijad selgeks teha ja nad vastutusele võtta. Ja oletame, et mingi ärimees nüüd röövitaksegi ja tapetakse, siis kas riik A vastutab? Riiki ei saa vastutusele võtta, sest ta on

Asjaõigus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik ­ riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma

Ühiskond
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik ­ riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma

Ühiskond
Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

.......................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13

Euroopa liidu üldkursus
Eesti noorte suhtumine satanismi
36
docx

Eesti noorte suhtumine satanismi

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on ka

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun