Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Surnud poeetide ühing (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Surnud poeetide ühing.
  • Ajalehe uudis
„Miski pole võimatu.“
Welton’i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating’u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel „valesti“ kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna „valesti“ all mõtiskleb härra Keating, et see on ebavajalik ja mittesobiv, kuna antud õpiku autor ei osanud Keatingu meelest luulet mõistena analüüsida. Samuti andis härra Keating ka poistele temameelest eluks vajaliku mõtte, mis kõlab järgmiselt: „ Carpe diem (ladina k.) ehk Seize the day (ing. k.) ehk püüa päeva!“ Poisid arvasid algul, et õpetaja on hull, kuid hiljem muutsid oma arvamust ning ütlesid, et nende meelest on õpetaja eriline, teistsugune ja tema õpetusviis meeldib neile kõige rohkem. Siit võikski öelda et miski pole võimatu, sest härra Keatingu arvates on võimalik muuta õppekava ja seda viisi, kuidas poisse õpetada nii konservatiivses koolis.
Welton’i akadeemia
Welton’i akadeemia on väga aristokraatlik , konservatiivne ja tunnustatud kool, kus käivad ainult poisid. Mainekas kool on nii seest kui väljast uhke ja kõik poisid on ilusasti tumesinistes koolivormides. Traditsioonid, ühtsusetunne ja distsipliin oli antud koolis väga olulised. Õpetajad ootasid alati oma õpilastelt väga paljut, kuniks kooli saabus ekstravagantne ja ebakonventsionaalne John Keating, kes asus õpetama inglise keelt ja kirjandust.
Härra Keating tundus olevat väga vaba mõtlemisega ja tahtis poistele õpetada loomingulisust, mis oli sellest koolist väga ebatavaline ning teised õpetajad ei soosinud seda. See õpetaja oli eriline ja hoopis teistsugune teistest õpetajadest. Siiski härra Keatingu õppemeetod jäi silma nii mõnelegi tähtsale isikule koolist, kes kindlalt andsid teada oma pahameelest õpetaja meetodidest. Karistused olid antud koolis väga karmid ja poisid võisid saada peksulöögid direktori kabinetis või halvimal juhul koolist välja viskamine .
Poistel suhted oma vanematega olid üsna stressirikkad, vahest ranged , aga alati hästi viisakad (näiteks „Jah, sir.“ öeldi ka isadele). Samuti olid õpetajate omavahelised ja õpilastega suhted ranged, kuid alati viisakad. Poisid said omavahel väga hästi läbi, osad olid end isegi gruppidesse jaotanud, et koos õppida ja vaba aega veeta. Vahest siiski oli tunda poiste vabas suhtluses pingeid, kuid seda rohkem kooli tõttu, sest kool oli väga stressirikas.
  • Novell
Carpe diem!
Neil on alati väga tubli ja korralik poiss olnud. Ta on teinud täpselt nii nagu tema isa käsib ega pole kunagi vastu hakanud. Poisi suhe isaga on hästi range ja kohati kuri ning puudus selline hell ja õrn isa-poja suhe nagu tänapäeval levinud on. Neil otsustas pöörduda härra Keatingu poole, sest talle tundus, et ta vanemad planeerivad tema eest terve tuleviku ära ja talle ei jäägi sõnaõigust mitte milleski . Samuti tunneb ta end kui lõksus olevat, mis ei lase tal rahus edasi elada. Härra Keating annab talle väga head nõu, mida poiss kasutabki, kuid selleks pöördub ta isa vastu. Ta on alati unistanud näitlejakarjäärist ning salaja osaleb ta konkursil , et saada endale osa teatrietenduses. Ta võltsib isa kirjaliku loa koos allkirjaga ja jääb ootama. Õnn naeratabki Neilile ja ta saab peaosa selles. Isa sai siiski vahepeal sellest teada ning muidu tekkis kohe neil omavahel tüli, kuid lõpuks annab isa järgi ja lubab tal seal osaleda, kuniks etendus ei hakka õppimist segama . Lõpuks kui etenduse päev käes, jõuab isagi etendusele ja kõik plaksutavad pööraselt, sest Neil sai väga hästi oma osaga hakkama. Vanemad temaga nõus ei olnud ja arvavad et parem oleks poiss saata mainekasse ja üdini rangesse sõjakooli, kus ta hakkaks arstiks õppida nagu isa soov oli ja muidu süüdistavad vanemad selles õpetaja John Keatingut, kes vanemate arvates surus Neilile näitlejakarjäärile peale. Poiss ei suuda kogu sellega toime tulla ning laseb ennast isa püstolist maha. Koolipoiste omavaheline suhe läheb pärast Neili surma hukka ja kõik süüdistavad selles härra Keatingut. Õpetajal ei jää muud üle kui lahkuda koolist.
Surnud poeetide ühing #1 Surnud poeetide ühing #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisike_kiku Õppematerjali autor
Pidime eesti keele tunnis vaatama filmi "Surnud poeetide ühing" ja hiljem tegema kolm ülesannet selle kohta: ajalehe uudis, artikkel ja lühinovell.

Sarnased õppematerjalid

Wikmani poisid
15
doc

Wikmani poisid

Laasik elas ühes hallkollastest üürimajadest, teisel korrusel, koos oma ema ja väikese õega. Esik oli väike ja aknata, sinna avanesid kahe toa ja köögi uksed. Köök oli kitsas, lubjatud laega ja halliks värvitud laudpaneelidega. Malmvalamu ja külmavee kraan. Pliit. Isa Laasik oli olnud mingi Kopli laevatehase puusepp ja mulle kevadel oli ta 10 südamerabandusse surnud. Koolis oli kuulda olnud, et laevatehas või pigem pisike paaditöökoda endise laevatehase mingites hoonetes perekonnale toetust ei maksnud. Ning et Laasik oli käinud sügiselt direktori juures teatamas: tema peab minema gümnaasiumist ära, kui härra Wikman ei vabasta teda õppemaksust. Hiljem oli kuulda olnud, et seda härra Wikman ka tegi. Riks sai ka Wikmani käest tasuta suppi, midagi too jagas mõnele üksikule vaesele õpilasele.

Kirjandus
Wikmani poisid
23
docx

Wikmani poisid

Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et „praeguse aja“ kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid – ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski – Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid.

Kategoriseerimata
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ­ ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski ­ Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid

Kirjandus
Wikmani Poisid
14
docx

Wikmani Poisid

mitte. Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ­ ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski ­ Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal

Kirjandus
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ­ ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski ­ Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal kuulis ta,

Kirjandus
Tõde ja õigus II osa - märkmed
40
docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

mida lugedes Maurus asjad taas üles leidis, sest raamatus oli kõik täpselt kirjas, poiss visati koolist välja XVI - sure professor Köler, kes oli Mauruse arvates oluline isamaaline tegelane, käskis kõigil oma pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna - Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat - Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud - Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest - Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse, et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet,

Kirjandus
Karl Ristikivi-Rohtaed-kokkuvõte peatükkide kaupa
5
doc

Karl Ristikivi "Rohtaed" kokkuvõte peatükkide kaupa

Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis om

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun