Laasik elas ühes hallkollastest üürimajadest, teisel korrusel, koos oma ema ja väikese õega. Esik oli väike ja aknata, sinna avanesid kahe toa ja köögi uksed. Köök oli kitsas, lubjatud laega ja halliks värvitud laudpaneelidega. Malmvalamu ja külmavee kraan. Pliit. Isa Laasik oli olnud mingi Kopli laevatehase puusepp ja mulle kevadel oli ta 10 südamerabandusse surnud. Koolis oli kuulda olnud, et laevatehas või pigem pisike paaditöökoda endise laevatehase mingites hoonetes perekonnale toetust ei maksnud. Ning et Laasik oli käinud sügiselt direktori juures teatamas: tema peab minema gümnaasiumist ära, kui härra Wikman ei vabasta teda õppemaksust. Hiljem oli kuulda olnud, et seda härra Wikman ka tegi. Riks sai ka Wikmani käest tasuta suppi, midagi too jagas mõnele üksikule vaesele õpilasele.
Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et „praeguse aja“ kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid – ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski – Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid.
raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid
mitte. Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal
Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et ,,praeguse aja" kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja alles siis Wikmani surmast kuulnud. See poleks lihtsalt vana direktori suhtes aus olnud. Südametunnistus ei lubanud Jaagul samal ajal kuskil kaugel lõbutseda. Õigepea läks Jaak linna ning sõitis sealt Laulasmaale, et näha, kuidas Juhani õpingud edenesid. Seal kuulis ta,
mida lugedes Maurus asjad taas üles leidis, sest raamatus oli kõik täpselt kirjas, poiss visati koolist välja XVI - sure professor Köler, kes oli Mauruse arvates oluline isamaaline tegelane, käskis kõigil oma pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna - Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat - Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud - Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest - Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse, et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet,
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis om
ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad
Kõik kommentaarid