ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku (<10) (10-49) (50-249) kokku (250+) Ettevõtteid Arv, tuh 19058 1424 226 20709 43 20752 % ...
kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted; (1.2) Vana-Rooma : noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi, periodiseering (kuld, hõbe, vaskajajärk) mõjutadvad ka hilisemaid mudeleid keskaeg : periodiseering tavaliselt 5-15 sajand, tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib vähe ), ent kristlik kultuur levib ning seob keskaegse kultuuri siiski terviklikuks. periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta konstantinoopoli vallutamine ; kolumbuse jõudmine ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt itaalias keskaeg al 14. saj.
alternatiivvariantide hindamisele.25.Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Mittelineaarsed simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Ökonomeetriliste mudelite erijuhu moodustavad sellised mudelid, mille korral lähteandmeteks ei ole mitte statistikaameti poolt hangitud arvandmed, vaid arvutuslikud suurused, mis on saadud eelneva modelleerimise tulemusena. Selliseid mudeleid nim. simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. Näide: Sealiha arvutusliku omahinna ökonomeetrilise mudeli koostamisest. Omahind on leitav järgmise eeskirja järgi O=K M O -; sealiha omahind K -; arvutuslikud kulutused sealiha tootmisel M- sea realiseerimismass Sealiha tootmisel kulutused koosnevad: - söödakulud - K - põrsa ostuga seotud kulud -; K - - nn farmikulud - K Sigade nuumamine jaotatakse teatud etappideks (perioodideks) Kogu nuumaperioodi
Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumad oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver kartell juhtpositsioon hinnamuutuses (hinnaliider) mänguteooria kulupõhine hinnakalkulatsioon Murtud nõudluskõver Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahemikus muutunud tootmiskulude korral. MUDELI EELDUS: p < pe langeb ta kokku vähem elastset nõudlust
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Roge't thesaurus semantiline sõnaraamat; 7 sammu 7. Sõnal saab alati sõnatähenduse. Võib ka vähem aega võtta, aga viimasena alati 7. Toob lahenduse. Thesaurus kõneleja seisukoht teate, mida tahate öelda, aga ei saa seda öelda. Tesaurus kreeka keeles ,,varandus", tesaurus oli selline sõnaraamat, kuhu oli pandud kõik sõnad, mida sõna tähendab. Tesaurus on selline sõnaraamat, mis sisaldab maailma mudeleid. 27 See on strateegiale loomulik järjekord: referentsiaalne, signifikatiivne, metafooriline, tesaurus. E) Alltekst saame aru, kui tekstis on lüngad, mida me ei suuda täita. Näiteks Shakespeare'i iga kirjutis vihjab mingile ühiskondlikult tähtsale asjale. Me ei räägi kõike, mida me teame. Keegi teine aga ei
20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid, mida teoreetikud on esitanud. 3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN, KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU * vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU * keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h
Esmase vaatleja leidmine ei ole kerge, vaatlus ei ole alati puhas vaatlus, kõik ei näe asju objektiivselt, ühtemoodi, loeb ka vaatleja kogemus. Popper paneb ette teadmiste autoriteeti käsitleva küsimuse asemel: kuidas me võiksime kõrvaldada vea? Fakte saab kontrollida neid kõrvutades ja kritiseerides. Tegelikkuses kontrollitakse fakte esitatud eksperimentide kordamise, neid olemasoleva teooriaga kõrvutades. Käsitleda kriitiliselt varasemaid mudeleid, lahendusi. Ei ole olemas ühtegi tesistest autoriteesemat allikat (popper), tegelt nii siiski ei ole – usaldusväärsemad on uurimisasutuste kui amatööride andmed. Traditsioon – teadmiste tähtsaim allikas, enamiku teadmistest oleme omandanud eeskuju kaudu. Traditsioon õpetab ka asjadesse kriitiliselt suhtuma, kriitikat taluma. Teadmised ei saa lähtuda tühjalt kohalt, vaid varasemate teadmiste teisenemisest. Peaksime otsima vigu, kriitiline suhtumine, tõestu lugu pidamine
geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev oletus võimalikust looduse vastusest (katse tulemusest). Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Füüsikateadus ei anna nähtusele seletust, see kirjeldab nähtust. Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Kõik füüsika valemid käivad mudelite kohta, mitte looduse kohta. Füüsikateadus ei anna nähtusele seletust, see kirjeldab nähtust. Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab
kõlvatu konkurentsi vastu (sh ärisaladuse kaitse). Seega on osa tööstusomandist seotud autorsusega, osa aga mitte; ka viimase puhul on siiski tegemist intellektuaalse panusega selle tähise või oskusteabe loomiseks. Suurem osa tööstusomandist on omand, st ainuõigus, mis kuulub kellelegi; erinevalt teistest liikidest ei ole geograafilised tähised aga omandis – neid ei saa võõrandada, pantida ega litsentsida. Eestis loetakse kitsamas mõttes tööstusomandiks patente, kasulikke mudeleid, mikrolülituse topoloogiaid, tööstusdisainilahendusi, kauba- ja teenindusmärke, aga ka geograafilisi tähiseid. Ärinimesid registreeritakse äriregistris. Näiteks Soomes ja Rootsis toimub ka ärinimede (ja äriühingute) registreerimine samas asutuses, kus registreeritakse muid tööstusomandi liike (patendi- ja registrivalitsus). Kaitseliikide kumulatsiooniga on tegemist, kui üks toode (resp.) sisaldab rohkem kui ühte
1 vastaks 0.1 intervallile joonisel (Muudetud autori poolt, originaalandmed Berglund et al., 2012). Berglundi et al. (2012) artiklis jõutakse järeldusele, et väga avatud populatsioonide püsimajäämise seisukohalt on ühendatavus palju olulisem kui elupaiga omadused. Kui elupaiga omadusi on sageli raske hinnata või ennustada nende jätkusuutlikust, siis ühendatavust on võimalik bioloogilisi ja füüsikalisi mudeleid sidudes realistlikult ennustada. Valitud merekaitsealade võrgustike suutlikkusel omab ühendatavus tugevat mõju oma piisavalt muutumatute mustritega ajas ning see annab tulevikuks häid juhtnööre, kuidas kavandada hästi funktsioneerivaid merekaitsealade võrgustikke (Berglund et al., 2012). 13 3. Kaitsealad Läänemeres 3.1. Läänemere lühiiseloomustus
Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi (Bachmann, 1984). On loodud mitmeid teabetöötlussüsteemi mudeleid. Tegemist on universaalse süsteemiga, kus tunnetusprotsessid on teineteisest sõltuvad ning neid on võimatu rangelt teineteisest eristada. Süsteemi saab kirjeldada struktuuri, protsesside, koodide, esinduste abil. *struktuursed komponendid kirjeldavad informatsiooni iseloomu mingil tasandil *funktsionaalsed komponendid kirjeldavad mingi taseme operatsioone ja teisendusi Informatsioonitöötlussüsteemi iseloomulikumad tunnused: koodide paljusus, süsteem on
• Maksimaalne väärtus 1, st saab võrrelda, kui lähedal on arvule 1. • Aga ei allu ühelegi tuntud jaotusseadusele, seega pole võimalik leida kriitilist väärtus, pole võimalik kasutada testimisel (kui suur peab olema, et mudel oleks usaldusväärne? Determinatsioonikordaja R2 puudus: lisades mudelisse uusi tunnuseid, determinatsioonikordaja alati suureneb. Ka siis, kui lisame suvalise juhusliku tunnuse. Et paremini võrrelda mudeleid, kus on erinev arv tunnuseid, kasutatakse korrigeeritud (modifitseeritud, adjusted) determinatsioonikordajat: kus n on valimi maht ja k mudeli parameetrite arv. Kui lisame mudelisse ühe tunnuse, siis on korraga kaks efekti: Korrigeeritud determinatsioonikordaja tõlgendus ei ole sama, mis tavalisel determinatsioonikordajal R2 , sest valem on teistsugune, komplitseeritud. Kui suur osa koguhajuvusest on mudeliga seletatud, näitab ikka tavaline determinatsioonikordaja R2 .
ka aineid, mis ei fluorestseeru, on soovitatud alustada ka aflatoksikooli montooringuga piimas. Uuring Mehhikos aastatel 1996-1998 leidis aflatoksikooli üle 0,05 g/kg 13% ja üle 0,5 g/kg 8% pastöriseeritud piima proovides. Maksimaalsed detekteeritud aflatoksikoolikogused turustatava piima proovides on ulatunud 12,4 g/kg . Paljudes riikides kehtivad piima lubatud aflatoksiin M1 konsentratsioonile limiidid ning paljud teadlased on püüdnud leida mudeleid, mille alusel saaks arvutada toksiinikogused söödas, mille tarbimise korral toksiin piima ülenormatiivses koguses ei jõua. Vastavalt nendele mudelitele ongi mõnel pool määratud maksimaalsed lubatavad aflatoksiin B1 kogused piimakarjade söödas. Erinevates uuringutes saadud korrelatsioonikordajad aga erinevad, samuti ei klapi paljud hilisemad vaatlusuuringud mudelitesse. Võttes ekskretsiooni määraks tavapärase 2% asemel suuruse 6%
arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5
Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav aitamaks seega koguda uusi teadmisi. Tõestatud hüpotees muutub teooriaks või selle osaks. Teooria (kr. vaatlus, uurimine) on teatud mõttelisi mudeleid, seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste katsete ja tõestuste terviklik süsteem, mida saab rakendada teaduslikult kirjeldatud nähtuste seletamiseks ja ennustamiseks. Teooriaid ja hüpoteese nimetatakse ka kokkuvõtvalt mudeleiks. Loodusseadus on kõikidel aegadel ja kõikjal looduses esinevate korrapärasuste sõnastus. Igale teadusele on omane teatud meetodite (kr. methodos-uurimistee, -viis)
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku (<10) (10-49) (50-249) kokku (250+) Ettevõtteid Arv, tuh 19058 1424 226 20709 43 20752 % ...
Emotsionaalse käitumise koostisosad: 1) Emotsioone põhjustavad sündmused nt. uudised ja kohtumised tuttavatega 2) Sündmuste kodeerimine sündmus liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriasse nt. alandus või meelehatus. 3) Hinnang sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. (Kas positiivne või negatiivne) 4) Füsioloogiline reaktsioon emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Nt. hirmuga kaasnev külmatunne, higistamine ja lihaste pingeolek. 5) Tegutsemisvalmidus emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Nt. hirmuga kaasneb impulss kaitsta ennast hädaohu eest, mis võib sundida inimest põgenema 6) Emotsiooni avaldumine emotsioonid võivad väljenduda nii inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. Nt. naeratamine
seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted (1.2) Vana-Rooma: noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem), kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi, periodiseering (kuld, hõbe, vaskajajärk) mõjutadvad ka hilisemaid mudeleid (2) keskaeg: periodiseering tavaliselt 5-15 sajand, tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib vähe ), ent kristlik kultuur levib ning seob keskaegse kultuuri siiski terviklikuks. periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta Konstantinoopoli vallutamine; Columbuse jõudmine Ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt Itaalias keskaeg al 14. saj
Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel
· Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Soodne demograafiline muutus · Tollilõivu kasv 16 3.3 Bostoni maatriks Ärivaldkondade, tootesarjade ja brändide perspektiivikuse ja tõhususe analüüsimiseks ja iseomaste strateegiate rakendamiseks võib kasutada turundusklassikasse kuuluvaid mudeleid. Nende pikaealisus, populaarsus ja müüdavus on võidetud tänu ülesehituse vaimukusele ja meeldejäävusele (Vihalem 2003). Boston Consulting Groupi maatriks (BCG-maatriks) lähtub turukasvust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Turuosa
2.5 REKLAAM JA HOIAKUTE MUUTUMINE. Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Suur osa uurimustest on pühendatud veenmisprotsessile. ( Hayes 2002:101) Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju. Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada, on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub. Aga hoiaku muutumine võib toimuda ka perifeerse töötlustee tüüpi veenmise kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui inimesed teadet eriti ei märka(miller jt,1979).
arengut riskide vähendamisega; Edendab sotsiaalset sidusust. Vastu: Tugevdab sõltuvust ja vähendab töömotivatsiooni; Kahjustab maksutõusu kaudu majanduskasvu; Leevendab hädasid, ent ei lahenda probleeme sisuliselt. Võrdsuse liigid: Formaalne võrdsus: võrdsus seaduse ees Võimaluste võrdsus: sarnane lähtekoht, stardipositsioon (haridus jm) Tulemuste võrdus: võrdne sissetuleku, jõukuse jm hüvede jaotus 104. Tutvusta heaoluriigi arengut ja tänaseid heaoluriigi mudeleid. Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma-sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel. Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge'i plaan Inglismaal II maailmasõja järel Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala e Skandinaavia e sotsiaaldemokraatlik: riigi sekkumine kõige suurem; "solidaarsuse" põhimõte; kõrged maksud ja ümberjagamine
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettev...
kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud. Universaalne sotsiaalpoliitika- suunatud ainult oma riigi kodanikele Rahastamine toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse – invaliidsuse astmest, mitte perekonna sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Toimetulekutoetused on marginaalse iseloomuga (sõltuvad sissetulekust).
Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks universaale ja selgitades struktuuriomaduste vahelisi sõltuvusi. Ta arendab keele kirjeldamiseks tarvilikke teooriaid., mudeleid ja uurimismeetodeid; liigitab ja rühmitab maailma keeli ja võrdleb loomulikke keeli muude märgi- ja sidesüsteemidega. Ta püüdab mitmel eri viisil rohkendada teadmisi loouliku keele põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes. 2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meed...
isikult mingitele asjaoludele, faktidele või finantsnäitajate õigsusele. Saldokinnitused. 10. Kliendiks maskeerumine (pimekontroll) – meetodit kasutatakse juhul, kui on tarvis testida teenindajaid, et kindlaks teha osutatava teenuse kvaliteet või teenuse osutaja tase. 11. Matemaatilised mudelid – seda kasutatakse peamiselt suuremahulistes auditites, kuna on ressursimahukas. Kasutamine eeldab, et audiitor ise suudab mudeleid koostada ja programmeerida. Positiivne, mudelit tuleb koostada selliselt, et neid on võimalik rakendada sarnastes valdkondades ja sellega saavutada ressursikokkuhoid. 12. Küsimustike kasutamine – saab kasutada siis, kui tegevused on sarnased või korduvad organisatsiooni erinevates osades. 13. Võrdlemine – see tähendab teatud tehingu andmete võrdlemist algdokumendiga. Erinevuste ilmnemisel tuleb selgitada, kummad andmed on valed. Ressursimahukas ja
loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute
SOOVITUD VÄÄRTUS EESMÄRKI SEADEV PLOKK ( EESMÄRGI SEADMINE JA PLAANIMINE) VÄLJASPOOL REGULAATORIT. ETTEVÕTTE NÕUKOGU JA JUHATUS JOONIS.6.4 67 ESP R O 68 JUHTIV SÜSTEEM - - - - - JUHTIMISSÜSTEEM JUHTIMISE OBJEKTIIVSUS.SEADUSPÄRASUSED. JUHTIMISTEOORIA STOHASTILISUS JUHTIMISE SUBJEKTIIVSUS. ANDEKUS. JUHTIMISKUNST SITUATSIOONIMEETODID JUHTIMISKUNSTI ÕPETAMISES 6.3. MUDELID INFOTEHNOLOOGIA NÕUAB MUDELEID DESKRIPTIINE MUDEL PÄRAST OBJEKTI PRESKRIPTIIVNE MUDEL ENNE OBJEKTI MUDELI VORM : MATEMAATILINE FÜÜSILINE ( MAKETT) GRAAFILINE jm. ISOMORFISM ELEMENT ELEMENDILINE VASTAVUS VÕRKGRAAFIK HOMOMORFISM ÜHESUUNALINE VASTAVUS 69 REGRESIOONVÕRRAND Y = a0 + a1x1 + a2x2 + ... MUST KAST NÄITED X1
juhtimise tasandini. Oluline spekt on ka suhtekorraldaja praktika, milliseid meetodeid ta organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks kasutab. Teoorias tuntakse nelja suhtekorralduse mudeli, mida suhtekorraldajad tavaliselt kasutavad kommunikatsioonijuhtimise kontseptsioonide väljatöötamiseks ja praktiseerimiseks. Teooria ja praktika Praktikastest on siiski teada,e t tavaliselt ei esine täiesti puhtaid mudeleid ja seetõttu esineb tegelikkuses väljatoodud mudelite erinevusi. J.E.Grunig leiab, et reaalsuses praktiseeruvad proffesionaalsed suhtekorraldajad segamuselit mõlaemasuunalisest asümeetrilisest ja sümmeetrilisest mudelist-segamotiivi mudelit. Proffesionaalsete PR- töötajate praktikas segamotiiv mudelis on domineerivam sümmeetriline kui asümmeetriline mudel. J.E.Grunigi meelest ei saa PR olla meisterlik kui organisatsioon käsitleb suhteid teistega asümmeetriliselt:
Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema
5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu. J Piaget uuris, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse info töötlemist.Info töötlemisel on mitu aset toimub ühelt tasandilt teisele liikumine töötluseks. Mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia on
tasemeni. See võib juhtuda igal ajamomendil sõltuvalt varu kasutamise intensiivsusest. See eeldab jääkvaru suuruse pidevat kontrollimist. Süsteem on pidevalt toimiv. Kasutades püsiperioodiga mudelit, esitatakse uus tellimus varem kindlaksmääratud ajaperioodi järel. Süsteemi valikul arvestatavad asjaolud: x püsiperioodiga mudeli kasutamisel on varu keskmisest suurem, kuna materjali peab jätkuma varu uuendamiseni aja T pärast; x püsimahuga mudeleid kasutatakse kallite materjalivarude juhtimiseks, kuna varud on väiksemad. Püsimahuga mudelid sobivad vastutusrikaste materjalide, nn kriitiliste materjalide jaoks, kuna neis nähakse ette rangem varude kontroll, järelikult ka kiirem reageerimine varude lõppemise korral. Püsimahuga mudelites ei ole kindlat tarneaega; x püsimahuga mudeli teenindamine on töömahukam, kuna iga toote lisamine või võtmine registreeritakse. 4
lähenemist või valdkonda, mille objektiks on nähtused ja protsessid, mis tekivad inimgrupi ja objektiivse kk-a korduval interaktsioonil loomuliku käitumise ja kk seos molaarsel tasemel. Antud paigale v antud raamistikule iseloomulikud püsivad käitumuslikud nähtused. 1947 alanud uurimustegevus inimese igapäevase käitumise vaatlemine ja selle teoreetiline läbitöötamine, on andnud suure hulga originaalseid mõtteid, mudeleid ja mõisteid. Metodoloogiliseks uuringuks oli muuta psühholoogia vaatlusteaduseks vaatleks asju ja nähtusi nende loomulikus olekus, ilma protsessidesse sekkumata, uurimisobjektiks on terviklik uurimise voog (behavioral stream) kk interaktisoon rikkumatul või sekkumatul kujul, mitte isoleeritud käitumisaktid v üksikud kk-a tegurid, mille mõju tihti uuritakse. Uurimismeetodina kasutatakse sekkumatut vaatlust, mitte eksperimenti.
põhivara jm investeeringute muugiga. Kokkuvõtvalt võib vaita, et variandid 1 ja 3 iseloomustavad jõudsalt kasvavaid ja arenevaid ettevõtteid, mis toovad sisse raha. Variandid 2, 6, 7, 8 tulevad esile spetsiifiliste ettevõtete ja reorganiseerimise puhul. Variandid 4 ja 5 on kullaltki ebatavalised ja iseloomustavad haruldast ettevõtet ning on seostud ettevõtete ule võtmisega. 24. Pankroti prognoosimine (Altmani Z skoori järgi) Üks pankroti prognoosimise mudeleid on Altmani Z-skoor. 6,56NWC 3,26 6,72EBIT 1,05E Z= + + + A A A D Altmani Z-skoori hindamiskriteeriumid on jargmised: Kui Z > 2,6 siis ettevõte on finantsiliselt tugev, pankrotti sattumine on vahetõenaoline; 1,1 < Z < 2,6 ei ole võimalik öelda, kas ettevõttel on oht pankrotistuda või mitte; Z < 1,1 ettevõttel on oht pankrotistuda. 25. Suhtarvud, millega on hea kuuluda 1 kv, med, 3 kv (igas 1 nimetada)
Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 46. · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. 47. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d (vajaduste hierarhia) , Douglas McGregorit (X ja Y teooria). Tähelepanu inimesele kui organisatsiooni põhielemendile ja püütakse inimeste käitumist organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastadades üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu. 48. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad 49. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on:
tõlkimist õpitud valemi keelde), võimena edastatud teavet interpreteerida (näiteks teha jutustusest kokkuvõte) ja võimena ennustada sündmuste edasist käiku arenguseaduspärasuste alusel (näiteks majanduse arengusuuna ennustamine varasemate arenguastmete üldistuse põhjal.) 3) Rakendamine seisneb võimes kasutada õpitud seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uudsetes oludes. See arusaamise tase eeldab võimet üldistada õpitut ja kasutada ühel alal õpitud seaduspärasusi teise valdkonna probleemide iseseisvaks lahendamiseks, samuti oskus valida paljude reeglite või lahendusviiside seast sobiv. Analüüs on võime jaotada vaadeldav informatsioon koostisosadeks. Elementide analüüs seisneb osiste äratundmise võimes, näiteks toob
1) Rõhuasetus keelel: Keel kui süsteemi kasutus, milles ilmnev varieeruvus vastavalt situatsioonidele, keskkonnale ja kasutajatele. Keel kui süsteem, kõne kui kõnetegevuses kasutatav keel, seega vastavalt märksõnad fikseeritud ja pidevalt muutlik 2) Käsitleb pigem keele kasutuse aktiivsust kui keelt ennast. Rõhuasetus protsessil: interaktsioonid, kõne vestlusanalüüs. 3) Analüütik otsib mudeleid keeles, mis on seotud teatud teema/tegevusega. 4) Keeles fikseerunud mudelid, mis viitavalt kultuurispetsiifikale. Rõhk sellel, milline on keele roll laiemas protsessis ja tegevuses. Väärtuste rõhutamine ja klassifikatsioonide mõju ühiskonnale keelekasutuse kaudu. Diskursusanalüüsi neli põhisuunda: 1) Lingvistiline keele kasutus sotsiaalsetes situatsioonides stiil, zanr, grammatilised vahendid. Vt. Reet Kasiku tööd.
EAR lihtintress= n Fisheri efekti valem- seos nominaalse ja reaalse intressimäära vahel 1+ i nom i reaalne= −1 1+ iinfl Ligikaudselt saab reaalset intressimäära arvutada valemiga i reaalne ≈ i nom −i infl Rahavoogude mudeleid on 7: 1. Tavaline, harilik rahavoog- igal perioodil erinev 2. Annuiteet- harilik või avansiline ehk rentannuiteet (vaata ülevalt mõistetest) 3. Kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet- harilik või avansiline 4. Perpetuiteet 5. Kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet Rahaühiku tulevast väärtust arvutatakse intressifaktori valemi abil: FVIF i , n=( 1+i )❑n , kus FVIF on tulevase väärtuse intressifaktor n aasta ja i
s ( s + 2)( s 2 + 9) 7 2. ÜLEKANDEMUDEL, HILISTUMISEGA SÜSTEEMIDE ÜLEKANDEFUNKTSIOONID JA SIIRDEPROTSESSID Selle peatüki teoreetilisi aluseid saab leida H. Sillamaa õpikust ptk. 1.7.3, 2.4 ja 2.5. Nagu näeme oma kursuse käigus, võib süsteemidel olla palju erinevaid mudeleid. Üks lihtsamatest mudelitest on nn ülekandemudel, mis seob omavahel ainult sisendeid ja väljundeid. Seda mudelit saame kasutada vaid siis, kui süsteemil ei ole sisemisi akumu- latsioone ehk siis juhul, kui algolek on nulline. Kui need tingimused on täidetud, on süsteemi sisendi ja väljundi kujutised seotud ülekandefunktsiooniga väga lihtsa seose kaudu: Y (s) = U ( s) H (s) kus Y(s) on väljundi kujutis, U(s) on sisendi kujutis ja
identifitseeritava süsteemi ja selle süsteemi Joonis 4.1 Identifitseerimine matemaatilise mudeli väljundväärtused. Mudeli viga on süsteemi ja mudeli väljundite vahe: E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5). Kui juhitav süsteem on lineaarne, siis tema mudeli (ülekandefunktsiooni H (s ) ) arvutamiseks on väljatöötanud paljud meetodeit. Näiteks, ,,vähim ruutude meetod". Reaalses elus aga, juhitavad süsteemid on tavaliselt mittelineaarsed. Mittelineaarsetel süsteemidel ei eksisteeri ülekandefunktsioone. Ülekandefunktsioonid on erinevad iga tööpunkti ümbruses.
· kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus: · Algdokumendid: publitseeritud · teaduslikud raamatud · ajakirjad · leiutiste kirjeldused · standardid · infolehed publitseerimata · trükis avaldamata teadustööd · artiklite käsikirjad
õpetamine eri õppeainete raames. 14. S. Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Seni kasutatud üldise mõtlemisvõime arendamise metoodikate ebatõhususe peapõhjus tuleneb nende liigsest panusest deduktiivsele mõtlemisviisile, kus mõtlemist käsitletakse loogiliste järeldusprintsiipide süstemaatilise rakendamisena. Ohlssoni arvates on inimmõistus pigem enaktiline, kujutades endast reaalses maailmas sooritatavate toimingute mõttelisi mudeleid. Ohlssoni teooria kohaselt ei kasuta inimesed ainult sõnalisi arutlusi järelduste tegemiseks, vaid toetuvad oma mõtlemises hoopis arutluseks olevate objektide ja esemete multisensoorsetele ehk mitme tajumodaalsuse vahendusel saadud mudelitele. Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel puudub võimalus nende seostamiseks oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ja hüpoteetilis-heuristilise mõtlemisega, mis aitavad
need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus.
Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus (Kausaal)mudel Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega tulemiks mudelid. Kausaalmudel näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa. Mitte kõik mudelid pole kausaalmudelid osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist mudel, kuidas majandusvabadus mõjutab riigi demokratiseerumist Näide kausaalmudelist varajane Michigani hääletuskäitumise mudel Näide teoreetilisest mudelist sotsiaalne liikumine kui organisatsioon Hüpotees Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed.
Skandinaavia tiib Läämemeri ja taani väinad Vahe - ERuroopa Venemaa Lääne - Euroopa Must meri ja tema väinad Türgi –Bsalkani tiib Ehk vertikaalselt Baarentsi-, Musta- ja Vahemere vahele jääv Gateway regioon, ehk läbikäigu Euroopa territooriumile, mida piirneb mõlemilt poolt kaks suurt geopoliitilist piirkonda, Vahe –Euroopa üks mudeleid, mis moodustavs nende riikide grupi, mis iseseisvusid peale Uued riigid 12. aprillil 1918. Karl Haushoferi kes-Euroopat ehk Middle-Euroopat ei tohi segi ajada Vahe-Euroopaga, Esimene on Saksamaa ittalaienemine, teine on saksa- romaani ja Venemaa Euroaasia vahel olev ala Läänemerest Musta mereni.. Sellele viitas ka K. Haushofer. Middleeuropa ja Euroaasia piiride kokkuviimisel teostati kolm Poola jaotamist, ning hiljem sellele põhines ka MRP leping.
66. Mustrite seadus. Iga harjumus ja skanda, kas me nimetame ta heaks või halvaks, omab võimet ennast uuesti maksma panna niikaua kuni me ei tee midagi erinevat, et murda sablooni. Kui see on hea, saame ta esile tuua väikeste hüvituste kaudu iseendale. Meil on jõud spontaanseks tegevuseks, tegemaks vanu asju uut viisi, muutmaks ja ümberstruktrueerimaks oma elu ja käitumist. Paljud muutumise võimed on dikteeritud nooruses õpitud käitumisviiside poolt. Me õppisime vaatlema erinevaid mudeleid ja sellel on jääv väärtus. Me saame muuta neid sabloone, mis tunduvad negatiivsed ja lõhkuvad kui jõuliselt erinevalt käitudes segame ära vana "mustri". 67. Täiuslikkuse seadus. See seadus puudutab absoluutset täiuslikkust meie avanemise protsessis.Transendaalsest vaatevinklist lähtuvalt on igaüks ja iga asi tingimusteta täiuslik. Tavapärasest seisukohast lähtuvalt täiuslikkust pole olemas.
identifitseeritava süsteemi ja selle süsteemi Joonis 4.1 Identifitseerimine matemaatilise mudeli väljundväärtused. Mudeli viga on süsteemi ja mudeli väljundite vahe: E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5). Kui juhitav süsteem on lineaarne, siis tema mudeli (ülekandefunktsiooni H (s ) ) arvutamiseks on väljatöötanud paljud meetodeit. Näiteks, ,,vähim ruutude meetod". Reaalses elus aga, juhitavad süsteemid on tavaliselt mittelineaarsed. Mittelineaarsetel süsteemidel ei eksisteeri ülekandefunktsioone. Ülekandefunktsioonid on erinevad iga tööpunkti ümbruses.
Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 "Service Pack'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis. Service Pack 4'ga saab seadistada 10 arvutile kontoritarkvarasüsteemi Microsoft Office 2007. Windows 2000 oli sisse seadistatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
