BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
· Peale munemist uus ovulatsioon; · Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); · Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas; · Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Kastraat Pull Härg Täkk Ruun Jäär Oinas Kult Orikas Kukk Kabun (capunization) Linnumunade morfoloogiline koostis (%) Munakoor Munavalge Munarebu Liik (kiudkestadega) Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55,81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1
1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite
Näärmete sekreet katab muna õhukese valgukihina – moodustab kutiikuli – mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600
kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4. Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited. Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1
150/30 päeva= 5 kuud Nimetage kaks näitajat, mille järgi hinnatakse sigade bioloogilisi ja majanduslikke omadusi! Kasv, liha kvaliteet, suur tapasaagis, lühike tiinusperiood Millal on uttedel loomulik, aktiivne indlemise periood? Valguspäeva pikkuse lühenemisega Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval? Suffolki lammas Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur? 39...40 kraadi Vutimuna morfoloogiline koostis (%): 30% munarebu, 55% munavalge, 15% munakoor Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist vabaperiood, tiinuse algperiood ja tiinuse lõpp-periood? Ei Millises sulus peetakse võõrdepõrsaid? Rühmasulus 1. Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus 5,2%) kinnijäämiseni 12.11. 2. Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel
muna teravas otsas. Kui päraku luude vahele mahub 3 muna, siis on tal kindlasti muna sees Miks lõigatakse sulgi- lennuvõimetuks teha TOIUD TEEKOND: Söök läheb pugusse( ainult kanalistel) näärme magu (proteiini seedimine)- lihasmakku (linnu hambad, seede kivikesed jahvatavad)- peensoolde (kõhunääre toodab vajalikke ensüüme, et seedida)( ning toiteainete imendumine)- jämesool- umbsooled Lindudel pole põit- tuleb koos jämedaga Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%).
Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja talitluse järgi. *Olulisem on klassifikatsioon, mis põhineb kahedimensionaalsel rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris
• kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada • tähenduserinevusi peaks markeerima erineva kirjapildiga Morfoloogiline sõna • iseloomulikuks tunnuseks on koosnemine vähemalt ühest leksikaalsest morfeemist • sõnad moodustatakse morfeemide liitmise teel • analüüsi käigus võib sõnad morfeemideks „lahti võtta”, nii et lineaarsele foneetilis-ortograafilisele struktuurile vastab hierarhiline morfoloogiline sõnastruktuur: Morfoloogiliselt on eesti keeles kaht tüüpi sõnu: 1) struktuuri alusel jaotatuna tüvisõnad, liitsõnad ja tuletised (viimased kaks koosnevad mitmest leksikaalsest morfeemist); 2) vormi alusel eristatakse muutuvaid ja muutumatuid sõnu, sõltuvalt sellest, kas need muutuvad lauses kasutamisel. • Grammatilised tunnused ilmnevad alles kontekstis, tekstisõna tasandil (nt. käände-, aja- ja ühildumistunnused).
- Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu) Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad. • Süntaktiline roll – nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi (see või too – kui saame panna see, siis on ilmselt elutu) ja relatiivlause (raamatud, MILLEL – mille on järelikult elutu) abil, adjektiivid määraadverbidega (nt väga) jne.
eksemplari, populatsiooni, liigi või ka kõrgema taksoni piires. Selle uurimistöö käigus uuritakse reeglina tuhandeid eksemplare, mille tulemusena tekivad mahukad andmebaasid. Milleks see vajalik on? Kõigepealt muidugi taksonite eristamiseks ja kirjeldamiseks. Korrektsed kirjeldused omakorda võimaldavad teistel teadlastel neid taksoneid edukalt määrata või määrata nende tunnuste abil taksonite vahelist sugulust. Mis on molekulaar- ja morfoloogiline süstemaatika? Kas molekulaarsed ja morfoloogilised tunnused on kuidagi vastuolus? Organismi tasemel ilmselt mitte, sest fenotüüp baseerub genotüübil. Identse genotüübi korral on organismid ka morfoloogiliselt identsed. Vastuolud võivad tekkida kui me hakkame organisme rühmitama. Kui morfoloogiliste tunnuste põhjal eristatud takson(id) ei lange kokku molekulaarsete tunnuste baasil saadud rühmadega, siis ei ole probleem mitte molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste vastuolus vaid:
ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslooduse mitmekesisusega, selle vormide, põhjuste ja tekke uurimisega, liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemise,
tähendusseos. Teatud tuletustüüpides võib alussõnaks olla ka kahe sõna ühend, nt. kaks korrust kahe+korruse line. Sellist moodustust nim liitsõnatuletuseks, sest niiviisi moodustatakse samal ajal nii tuletis kui liitsõna. Alussõna sõnaliigi järgi saavad tuletised nime nt. verbitüvelised. 25. TULETUSTÜVI on see osa alussõnast, mis jääb alles kui liide v liited eraldada. Võib olla vokaal- v konsonantlõpuline, nõrga- v tugevaastmeline. Morfoloogiline mõiste (alussõna on leksikaalne mõiste). Sõna on tõlgendatav tuletiseks, kui selles on võimalik eraldada tuletustüvi ja liide v liited. 26. Ühe ja sellesama liitega tuletatud sõnad moodustavad MORFOLOOGILISE TULETUSTÜÜBI. Tuletustüüpi nim tuletusliite järgi v tuletusliite ja sõnaliigi järgi, nt.: lane-tuletised, lane-liitelised nimisõnad, lane-nimisõnad, lane-liitelised nimisõnatuletised. Harilikult ka tähenduse poolest sarnased.
kaudu). Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin). tupp/kloa alla 1 Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. Näärmete ak minuti sekreet katab muna õhukese valgukihina moodustab kutiikuli mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana ja munapart 60 Kalkun ja lihapart 80 Hani 120 Vutt 12
rahvusvaheline foneetika tähestik IPA. Võib olla ligikaudne või täpne transkriptsioon. Täpses trankriptsioonis kasutatakse ka diakriitilisi märke ehk lisamärke. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi tähtsaim meetod, kus üks häälik sõnas vahetatakse teise hääliku vastu, et muuta sõna tähendust. NT kama, kana, kala. Morfoloogiline element grammatiline element, mis kleebitakse sõnadele külge. Näiteks sõnas laual on -l morfoloogiline element. Inglise keeles on the table on on ja the eraldiseisvad sõnad mitte morfoloogilised elemendid. Imihäälik häälik, mille puhul õhuvoolu suund on sissepoole. Vokaal häälik, mis saab esineda üksi ja mida iseloomustab takistuseta õhuvool. Konsonant häälik, mis üldiselt ei saa esineda üksi ja mida iseloomustab eri viisidel takistatud õhuvool. Koartikulatsioon ehk kaasahääldus on ühe hääliku mõju teise, lähedal oleva hääliku hääldusele.
Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. · geograafiline teisend- sellised teisendid kujunevad välja nendel liikidel, mis kasvavd väga erinevates kliimatingimustes. NT siberi lehis, h.kuusk.alpi seedermänd · morfoloogiline teisend- ehk VORM erineb oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne. Vormil ei ole selget levimis piirkonda. NT h.kuusel, arukasel, h.kadakal. · kloon- üheainsa taime vegetatiivne järglaskond, mis on paljundatud ükskõik kuidas, ainult mitte seemnest(juurevõsu, pistoksa jne abil)
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas toimuvate kohastumuste vahel on segane Liikide eksisteerimine teatud kohas sõltub kahest faktorist - Liigid peavad kuidagi jõudma selle kohani - Ja peavad suutma ka seal ellu jääda Asjaolud, mis mõjutavad teatud liigi arvukus ja levikut evolutsioonilises ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
esinevaid sõnu). See aga ei ole üldkehtiv, kuna eksisteerib inkorporatsioon e grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa. Sõnavormid e sõnade esinemisjuhud (sõne e sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis) Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid Fonoloogilised sõnad - sõnavormid, mille sõnaks klassifitseefimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume Morfoloogiline junktuur e morfoloogiline piir Liesoon e seostus (nr prantsuse keeles sõnad on kõnes justkui seotud omavahel) Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele
Kohanemine-iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega nimelt päriliku reaktsiooninormi piires. Kohanemine on mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. N: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine valguse muutudes, lihaste suurenemine. 5. liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma geenifond. bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- Liik on populatsioon või populatsioonide rühm mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatisoonidest. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise rostumisbarjääri teket. Geograafiline isolatsioon- liikide levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega, siis nad lihtsalt ei satu kokku, nad on GI-s Ristumisbarjäär e
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. 2) Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 3) Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 4) Morfoloogiline tüpoloogia keeli jaotatakse järgmisteks tüüpideks: analüütilised, isoleerivad, sünteetilised, polüsünteetilised. 5) Morfosüntaktiline tüpoloogia 6) Süntaktiline tüpoloogia Keeletüpoloogia koht keeleteaduses see on meetod, mitte teooria, seepärast võib ta olla teooria-neutraalne. Püüab selgitada, millised on loomuliku keele piirid, mitte miks nad sellised on. Teooria-neutraalsusest hoolimata saab keeletüpoloogia paremini läbi
mitteseksuaalselt paljunevate organismide puhul. Morfoloogilised liigid Populatsioon, mis erineb morfoloogiliselt teistest populatsioonidest. Näiteks saame kanal ja pardil vahet teha noka erineva kuju järgi ja samuti on erinevuseks, et pardi jalgadel on ujulestad (kanal ei ole). Niimoodi on liike eristatud juba iidsest ajast. Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul. Geneetilised liigid On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel. Feneetilised liigid Põhinevad fenotüübil. Mikroliigid
Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest. Kvaliteetsemat, väiksema rasvasisaldusega lambaliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste e. tallede tapmisel. Noorlammaste optimaalne kehamass enne tapmist on Eestimaa turutingimustes 45-47 kg, kelle tapmisel saadakse suure lihasusega lihakehad, milledes on mõõdukas rasvaladestus. Enamikes Euroopa riikides on soovitud lihakehad 15-20 kg raskused..
· Vääveldioksiidid võivad olla sademete koostisosana HAPPEVIHAMDES( jõuab maapinnale ning oksüdeerub sulfaatideks, mis on toksiline taimedele). · Redutseerudes atmosfääris sulfiidideks või oksüdeerides sulfaatideks, tekitab happevihmasid (väävelhape, väävlishape). LIIK, INDIVIID, ÖKOSÜSTEEM Liik-taksonoomiline mõiste, mida kasutatakse kindlal viisil sarnanevate organismide kohta. o Morfoloogiline konseptsioon-ehitus e.kuju Organismide rühm, kellel on eristatav vorm: kana, part o Bioloogiline liik Omavahel vabalt ristuvate paljunemisvõimeliste isendite kogum (ka nende järglase on paljunemisvõimelised). o Tüpoloogiline konseptsioon Organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest erinema mitme tunnuse poolest. ISEND e. INDIVIID- (ladina keeles individuum- mittejaotatav), isend on iseseisev, sõltumatu üksikorganism. Üksik teiste seas
See annab alust arvata, et lülijalgsete närviväädi ebvolutsioon küüsiklooma-sarnasest eelasest sisaldas neuronite arvu progressiivset vähenemist ja omaduste differentseerumist. (Mayer, Whitington 2011) Nii putukad kui vähilaadsed omavad suuri algrakke mida nimetatakse neuroplastideks. Hoolimata mitmetest erinevustest võib neid siiski homoloogseteks lugeda. Lõugtundlastel ja hulkjalgsetel need neuroplastid puuduvad, kuid neil esineb väga sarnane morfoloogiline tunnus kõhtmises ektotermis. Küüsikloomadel puududvad neuroektodermis rakukobarad (kuigi need on olemas tundlate ja jäsemete ektodermis), samuti putukatele ja vähilaadsetele iseloomulikud neuroblastid. Hiljutiste uuringute järgi oli panarthrpoda esivanemal ilmselt sarnane täanpäevaste esmassuuste sarnane ortogonaalselt ristuvad esi-tagapoolsed ja kesk-lateraalsed närvitraktid, mida kutsutakse ,,Orthogon"iks (Reisinger, 1925; ref Mayer, Whitington, 2011)
" (Horisont 2004). Enamik kõnetuvastussüsteeme nõuab kõnelemisel sõnade hääldamist ühekaupa ja selgeid pause sõnade vahel. Seotud kõne puhul lähevad programmid palju keerulisemaks, sest tuleb arvesse võtta ka igale sõnale eelnevat ja järgnevat sõna. Kõne tuvastamise teeb raskeks nii taustmüra kui ka erinevad keelekasutused, murded jms suulisele kõnele iseloomulikud ,,omapärad". Tänapäeval kasutatavaim lahendus on häälvalimine. Tekstianalüüsis eristub kolm tasandit morfoloogiline, süntaks ja semantiline. Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste grammatika, mis ,,koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti. Need grammatilised reeglid kitsendused ei
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis?
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
(EUROP hindamise olemus) Optimaalne aeg looma tappmiseks on siis kui hakkab vähenema söödavärindus ja suurenema tootmise omahind.Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi,tapamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.Tapamisel saadavad produktid jagatakse kahte rühma. 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine Lihakeha üksikasjakul hindamisel arvutakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. 34. Liha kvaliteedi organoleptiline määramine. Kvaliteedi hindamisel lähtsustatakse sellest:õrnust, mahlakust,lõhnast,maitsest,värvusest.Organoleptiline on teise sõnaga
võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~ -gile, -vel ~ -vil, -vele ~ -vile, -ldasa, -si, -kuti, -stikku 9. Liitsõna foneetiline, morfoloogiline ja semantiline iseloomustus. Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand Morfotaktika – morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud Kliitik – tüvega nõrgemini seotud, liidetakse sageli juba muudetud sõnavormidele. Nt liide – ki. Muutmine – morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid
☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ lähenemine:mitte sügav, oluline oli jutustada anekdoote, mänglev, lihtne lugeda ☼ Hegeli mõju, morfoloogiline lähenemine (Spengleri mõju) ☼ ajalugu õpetab seda, et püsivad on ainult hinged (uskumused). kuidas inimesed erinevad teaduslike tõdesid uskunud - mõista inimeste uskumusi, veendumusi, ettekujutusi; keskendume keskkonnale ja sellele, mida ta kujundab ☼“Uusaja kultuuriajalugu”- kronoloogiline, uusaeg: 1348-1914: Must katk - 1MS → aeg, kui sünnib uus inimene - Friedelli hinnangul ☼ käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esmajoones kaunid kunstid, filosoofia,
44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks. Neljanda klassina on kasutusel vertikaalse arengu pilved.
· proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega · Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim. · Roll diskursuses: nimisõna referent, verb sündmus Kõikides keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. AVATUD: verb, substantiiv, adjektiiv, adverb?
b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1. spontaanne kasutus (vormi ei ole vähemalt 10 eelnevas täiskasvanu lausungis); 2. leksikaalne variatsioon (morfeem on esinenud koos mõne teise tüvega); 3. morfoloogiline variatsioon (sõnatüvi on esinenud mõne teise markeeringuga või markeerimata); 4. grammatiline harmoonia (õige funktsioon); 5. produktiivne kasutus (ei ole valem). 6. Morfoloogia areng. Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926)
Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond Nimetage keeletehnoloogia valdkonnad Eestis, mis on vajalikud lõppkasutajale suunatud rakenduste loomiseks. - Morfoloogiline analüüs ja süntees - Sõnamoodustuslik analüüs ja süntees - Süntaktiline analüüs ja süntees - Semantiline analüüs ja süntees - Kõneaktide tuvastaja Selgitage mõisteid: - Masintõlge - tõlkimisprotsess, mille puhul põhitöö viib läbi arvuti. - Kõnetehnoloogia keele arendamiseks kasutatav tehnoloogia (programmid, andmed) - Infootsing - on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal.
2.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad. 3.Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid. Tavaliselt tekivad pilved troposfääris. Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) *Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus - Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs *Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac Kõrgkihtpilved Altostratus As *Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus - Sc
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
· Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv keel sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); · aglutineeriv keel sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................
PUNANE RISTIK (Trifolium pratense) RED CLOVER (Trifolium pratense) Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Punase ristiku ajalugu.................................................................................................................3 Punase ristiku kasutusala............................................................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 ...
Sotsiaalne murdeahel - Eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu.
Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel. 2. Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus? Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati. 3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus? Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 4. Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist? Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon). 5. Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad
” ◦ Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millised faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. ▪ Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. ▪ Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata ◦ Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku “elu-, mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme”. Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme: “Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab endale aru omaenda minevikust”. • Üldisi lähtekohti: ◦ “Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (…) määratlemine jääb alati lõpmata vaevaliseks. (…) Kultuuriajaloolane võib muidugi
Zooloogia osa, mis uurib vabaltelavaid ja parasiitseid ainurakseid (Protozoa). Vt. ka veterinaarprotozooloogia. pseudoparasiidid (kr. pseudos -- vale + parasiit) -- ebaparasiidid. Mitmesugused taimse, loomse või mineraalse päritoluga moodustised, mida loomade või neilt võetud proovide uurimisel võib ekslikult pidada parasiitideks. Vt. ka parasiitide liigitelu. regressiivne areng (ld. regressio -- tagasiminek) -- taandarenemine. Morfoloogiline adaptatsioon, mis avaldub parasiitidel mitmesuguste elundite või elundkondade taandarenemises või kadumises: helmintidel puuduvad liikumiselundid, osal 21 nugiputukatest taandarenevad tiivad. Nägemiselundid on tihti taandarenenud või puuduvad siseparasiitidel, seedeelundkond ja hingamiselundid on sageli redutseerunud. Morfoloogiline taandareng on kaasa aidanud parasiitide kohastumisele uutes tingimustes,
mitmekesisuse iseloomustamiseks ja analüüsiks. Liigne tähelepanu vahendile tõmbavat ära tähelepanu organismidelt enestelt. - Vastavalt Stebbinsile (1969) olevat olemas vaid populatsioonide ja populatsioonirühmade organi- seeritud süsteemid, mis moodustavad ebakorrapärase varieeruvusmustri. Seda mustrit iseloomustavat sarnaste variantide kobarad, mida eraldavat ükstei- sest suuremad või väiksemad mittepidevused. 1.1.4.1.2. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste (laias mõttes - siia kuuluvad ka näit. biokeemilised, füsioloogilised jt.) tunnuste poolest; need olevat nii vajalikud kui ka piisavad liigi eristamiseks (kuigi ei tarvitse kõigil ontogeneesi astmeil esineda). Oma äärmuslikul kujul esineb see kontseptsi- oon tüpoloogilise liigikontseptsioonina: isendid peavad vastama liigi "tüü- bile"; kõrvalekalded sellest kujutavad ebatüüpilisi isendeid. See vastab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
