arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000 (Statistikaamet, 2017). 9 3 SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna näitajad on elanike arvukuse muutus, sündivus, elustiilimuutused, vanuseline koosseis, haridus, rahvuslik kooseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. 3.1 Elanike arvukus Saksamaa oli 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 3.2 Sündivus Saksamaal hakkas sündimus vähenema 19. sajandi lõpus, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
Kadus erasektor, ettevõtted riigistati. Käsumajandus ja selle tagajärjed Majanduselu allutati plaanimajandusele. Kõik plaanid koostati Moskvas. Mindi üle käsumajandusele. See tõi kaasa massilise võõrtööjõu sissevoolu. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad ja traditsioonid. Selle tulemusel kasvasid ka linnad ja elanike arv suurenes. Ka kolhooside loomine kiirendas talupoegade maalt lahkumist linnadesse. 1953. aastal elas juba pool elanikkonnast linnades. Ulatuslik migratsioon tõstis esile ka keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine 1950. aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult alla käinud. Peale Stalini surma tuli võimule uus juhtkond, mis hakkas tegema parandus põllumajanduses. 1953. alandati kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu. 1954. aastal hakati osaliselt töötasu maksma rahas. Isiklikelt majapidamistelt eemaldati kohustuslikud riigimüüginormid. Masina-traktorijaamade
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus Sündimus- aasta jooksul elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arv 1000 elaniku kohta Iive- sündmuste ja suremuste vahe 1000 elaniku kohta, märgitakse promillides Rahvastikupoliitika- riigi sihikindel tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mjõutamise sooviga Migratsioon ehk ränne- nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elama asumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar-, sekundaar- ja
1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Kaasränne Rahvusvaheline Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud
Nt lastele haridus/huvialad 3. Majanduslikud- pensionid 4. Usuline leigus II suremus madal 1. Keskmine eluiga pikk- tervishoid... 2. Imikute suremus väike III iive väike või negatiivne IV koormusnäitaja väga suur Põhjused: 1. Vanade osakaal suur 2. Noored- kulutused suured Nüüdisaegne põlvkondde vaheldumine I sündimus väike II suremus väike III iive madal, kuid positiivne IV koormusnäitaja üle 50 % 25% noored Alla 25% vanad RÄNNE EHK MIGRATSIOON Räde liigid: I Vabatahtlik ränne 1. Alaline ränne a) Lahkutakse alatiseks teise riiki b) Lahkutakse tavaliselt koos perega c) Taotletakse antud riigi kodakondsust d) Õpitakse ära keel ja kultuur 2. Ajutine ränne a) Minnakse tööle või õppima b) Kodakondsust ei taotleta
harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 33. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused Üheks globaliseerumise tähtsaks ilminguks on rahvusvaheline migratsioon. Migratsioon on erinevuste tulemus erinevused ressurssides ja töökohtades, demograafilises kasvus, turvalisuses ja inimõigustes, üha enam ka kliimas ning ökoloogias (üleujutused, joogivee nappus, pinnase erosioon, kalavarude lõppemine jne). Need erinevused üha suurenevad ja sunnivad inimhulki liikvele, seega soodustavad migratsiooni. Pagulaste hordid tunglevad kõrgema elatustasemega piirkondade poole. Pole midagi imelikku selles, et inimesed püüavad liikuda rikkamatesse maadesse-regioonidesse
vabakaubandust harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 30. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused Üheks globaliseerumise tähtsaks ilminguks on rahvusvaheline migratsioon. Migratsioon on erinevuste tulemus – erinevused ressurssides ja töökohtades, demograafilises kasvus, turvalisuses ja inimõigustes, üha enam ka kliimas ning ökoloogias. Need erinevused üha suurenevad ja seega soodustavad migratsiooni. Pagulaste hordid tunglevad kõrgema elatustasemega piirkondade poole. Pole midagi imelikku selles, et inimesed püüavad liikuda rikkamatesse maadesse-regioonidesse. Migrandid otsivad tööd, paremat elu, paremaid kliimatingimusi, paremat tulevikku oma lastele
Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilits kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas leidis kiri laialdast poolehoidu. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. 41. Vastupanud ja repressioonid. Relvastatud vastupanuliikumine. 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus
tagasihoidlik: seisuga 31.12.2000 kontrollis belgia kapital Eestis osaliselt või täielikult 12 ettevõtet (peamiselt hulgi- ja jaemüügiga tegelejad), olles neisse kokku investeerinud 46,4 milj. EEK (0,1% koguinvesteeringutest) ja on 20. positsioonil.Belgia on Euroopa liidu liige aastast 1958.NATO-s on Belgia aastast 1949. 9 Belgia keskkonnaprobleemid Buzan (Buzan jt 1998:125) järgi on migratsioon kõige intensiivsem regioonide vahel näiteks hispaaniakeelsete sissevool Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopas muret tekitav immigratsioon Põhja-Aafrikast ja endisest Nõukogude impeeriumist. Kuid on olemas ka ränne kaugetesse maadesse ja võibolla kasvab. Näiteks endiste koloniaalsete sidemete põhine kontinentidevaheline ränne suurlinnadesse (näiteks Lõuna-Aasiast ja Kariibi mere riikidest Inglismaale, Põhja-Aafrikast Prantsusmaale, Indoneesiast Hollandisse)
lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu. 41. Vastupanu ja repressioonid 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Võimude vägivallapoliitika- 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. Arreteerimise eest põgenes osa inimesi metsa varjule
Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli 1971, mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). ENSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehhaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 19501988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSVs 257500 inimest.[9]. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a. 74,6 %, 1970. a. 68,2 %, 1979. a. 64,7 %, 1989. a. 61,5 %). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.[10]. Sooline koostis on Eestis 20
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus: - eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias - eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused - eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel. Geograafiline dualismselle korral võiivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu. 17. Prebischi mudel Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus - Arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1 - Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla
sündimust muudavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Kaasaegne rahvastiku tüüp madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv, või isegi kahanemine, laste osatähtsus väheneb ja vanurite oma suureneb Põhja ameerikat ja suuremat osa Euroopat iseloomustab kaasaegne rahvastiku tüüp Ladina-ameerikat ja kagu-aasiat demograafilise ülemineku teine etapp Must aafrika on demograafilise plahvatuse etapis Ränne ehk migratsioon Sisse ja väljarände vahe on rändeiive ehk saldo Sundränne oled sunnitud kodukohast lahkuma(sõjad, poliitiline või usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid jne) Iseloom Ulatus Kestus Põhjused Vaabtahtlik, Riigisisene, Alaline, ajutine, Majanduslikud, 16:07
Seda aega nimetatakse perestroikaks. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, peaaegu kaotati tsensuur ning lubati vabu valimisi. Suhted paranesid USA ja NSV Liidu vahel. 1989 loobuti ka Breznevi doktriinist. 18 kuu jooksul varisesid kõikjal kokku Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid suuremal või vähemal määral. Nendest pigem loovutati hävitamise asemel. Sündmused Ida-Saksamaal, Poolas Ida-Saksamaal kasvas teisitimõtlejate arv. Toimus migratsioon tänu Ungari-Austria piiri avanemisel. Võimuorganites valitses vabameelsus. Toimusid demonstratsioonid, milleks oli ka Berliini müüri langemine, mis toimus 9 nov. 1989 ning nõuti ,,Uue foorumi" legaliseerimist. Laiali saadeti STAS. 1990 märtsis toimusid vabad valimised, mille võitjaks tulid Kristlikud Demokraadid eesotsas L. de Moiziere. Poolas toimus ametiühingute liikumine. Korraldati ka streike ja miitinguid, mille tagajärjel kehtestati sõjaseisukord 1980ndate alguses
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna mõjud on peamiselt: elanike arvukuse muutumine, sündivus, perekondade karakteristikud, elustiilimuutused, tarbijakaitse liikumine, vanuseline koosseis, hariduslik koosseis, rahvuslik koosseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete tekkeks. Tehnoloogilise keskkonna mõjud on peamiselt: uued tehnoloogiad, patendikaitse, tootlikkuse tõus, uued tooted, materjalid, tootmis-sisendid, uurimis- ja arendustööde kulud ja tase ning standardid. (Väliskeskonna analüüs) 1 POLIITILINE KESKKOND
Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) 8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus
Levikul on 3 tüüpi: Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. Protokooperatsioon kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalne haritus Haigused Sõjad Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: Kujundatakse pinnamoodi vastavalt vajadusele ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite tõrjumine, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam
Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: eristatakse nelja suuremat faasi, mida iseloomustavad: 1)isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas; 2)huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine; 3)formaalsete organisatsioonide tekkimine ja 4)liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu. Esimeses faasis on laialt levinud rahutus, mis on seotud olukorraga ühiskonnas, nagu majanduskriis, sõda, migratsioon või tehnoloogilised muutused. Niisugustel aegadel võib inimeste ilmajäetuse tunne olla kas absoluutne või suhteline. Absoluutne ilmajäetus on hädavajalike asjade puudumine. Suhteline ilmajäetus esineb, kui inimestele tundub nende olukord teiste nende arvates omataolistega võrreldes halvem. Teises faasis tekib arusaamine, et paljud teisedki jagavad inimese viha või ebaõiglustunnet. Kuid arusaamine, et inimene ei ole üksi, ei vii automaatsel sotsiaalse liikumise tekkele
*Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada ? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised
tagasihoidlik: seisuga 31.12.2000 kontrollis belgia kapital Eestis osaliselt või täielikult 12 ettevõtet (peamiselt hulgi- ja jaemüügiga tegelejad), olles neisse kokku investeerinud 46,4 milj. EEK (0,1% koguinvesteeringutest) ja on 20. positsioonil.Belgia on Euroopa liidu liige aastast 1958.NATO-s on Belgia aastast 1949. 9 Belgia keskkonnaprobleemid Buzan (Buzan jt 1998:125) järgi on migratsioon kõige intensiivsem regioonide vahel näiteks hispaaniakeelsete sissevool Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopas muret tekitav immigratsioon Põhja-Aafrikast ja endisest Nõukogude impeeriumist. Kuid on olemas ka ränne kaugetesse maadesse ja võibolla kasvab. Näiteks endiste koloniaalsete sidemete põhine kontinentidevaheline ränne suurlinnadesse (näiteks Lõuna-Aasiast ja Kariibi mere riikidest Inglismaale, Põhja-Aafrikast Prantsusmaale, Indoneesiast Hollandisse)
Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha 7 Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise
Ka väga paljud loomad, eriti need, kes moodustavad karjasid ja parvi. Kogumike vahel tühi maa. Kasulik kuna: 1. välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liikumine parandab julgeolekut. Nt primaadid, pühvlid. 2. isekus. Indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak. Et isendi ja kiskja vahel oleks veel üks karja liige. Levimine: 1. levik kitsamas mõttes ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, mingis elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum?
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
integreeritud maailm ja kui Euroopa jõudmise väljaspoole Euroopat oli alguse saanud 16.saj Ameerikaga, siis nüüd jõuab see uuele tasemele. Põhjused, mis võimaldasid maailmakoloniseerumist: kõik 19.saj industriaalse ühiskonna tulemid, telegraafi areng, raudteevõrgustik, aurulaevad kõik muutis transpordi, maailmakaubanduse odavamaks. Kiiresti kasvas investeeringute arv Euroopast väljas poole. Oma rolli mängis migratsioon, tung Euroopast välja Euroopa ülerelvastatatuse tõttu. Ka indialased ja hiinlased hakkasid üha enam ülemeremaadesse minema, eriti Ameerikasse. Migratsioon omakorda kasvatas teadmiste kasvu selle kohta, inimeste huvi teiste alade vastu. Väga suurt rolli mängis 19.saj toimunud kirjaoskuse levik, suuline uudiste levik poleks kahtlemata kasvatanud inimeste huvi maailma vastu sel moel nagu ajalehtede lugenemine. 19.saj mutus kirjaoskus laialt levinud fenomeniks. Imperialism ja
rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse. Ingressioon ehk sisseastumine: üksikud rakud migreeruvad embrüo sisse. Osad rakud muudavad oma morfoloogiat ja sisenevad üksikult blastotsööli. Nt merisiiliku mesodermi teke, Drosophila neuroblastide teke, lindudel ja imetajatel ürgjutist mesodermi ja endodermi teke. Delaminatsioon ehk lõhastumine: ühe rakukihi lõhastumine või migratsioon kaheks kihiks. Nt imetajate ja lindude hüpoblasti/ primitiivse endodermi teke. Epiboolia ehk kattumine: kui rakukiht katab teise rakukihi. Väiksemad rakud (mikromeerid) liiguvad üle suuremate (makromeerid) ja katavad need. Rakud liiguvad mitmekesi, mitte üksikult ja toimub embrüo sügavamate kihtide kinni ehitamine. Nt ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel. Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni
Piir tegelikult erinev, meres kasutatakse 4-5 mg/l . Kui kudemine tagatud, siis piirid korras. Füsioloogilised muutused selle korral: südamerütm aeglustub, kuid löögimaht suureneb; lõpuseid läbiva vere koguse suurenemine; punaliblede arvu suurenemine veres (EPO abil); anaeroobsete ainevahetusprotsesside käivitamine ja aeroobsete prts vähenemine (kogred ilma hapnikuta võimelised elama mingi aja, kui glükogeeni maksas palju on ja külmad kraadid on), vertikaalne ja horisontaalne migratsioon. Võivad ka õhuhapnikku hingata- Obligatoorsed õhuhingajad- peavad tulema vee pinnale, et hingata, jää on neile paha. Sekundaarsed õhuhingajad-lõpused paremini arenenud ja ei pea vee peal hingama. Hüpoksia esineb: väikesed, madalad veekogud- 1,5 m, eutroofsed järved, korallriffid, väikesed veekogud, ajutised veekogud tõusu-mõõna ajal jne. Kaud-ida unimudil (tulnukliik)- ainus, kes suudab vastu pidada hapniku puudusele (jää all nt). Jää all hapnikku rohkem- põhjas vähem
Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust. Seda teooriat loomulikud monopolid (gaasitrassid väljamakse vahe ja leitakse: vanadussõltuvusmäärast olulisem nn kasutatakse eristamaks olukordi, kus turg gaasivarustuses, teed, raudteed) = pL
rahvaga. Nikita Hrustsov oli suur reformaator: ta pani alused rahvamajandusele, seega ei olnud baasid enam venemaal ja toodeti rohkem Eestis. See oli tegelikult paljudele eestlastele kasuks mingil määral, sest inimesed said endale tööd. Hakati rajama suuri elektritööstusi kuid siiski kasutatai Eestit kui orja, nii meie inimesi kui ka looduslikke ressursse, et toota ning maalt välja viia. Seega rahvas suurt kasu ei saanud, peale näilise suurema vabaduse. Kasvas suuresti migratsioon, kuna venelasi hakati Eestisse tööle saatma, sest eestlastest enam ei jätkunud vabrikuisse tööle saatmiseks. Toimus suur venestamine. Hakkas arnenema põllumajandus ning inimesed kolisid maalt linna-urbaniseeruti. Hakati osta telereid, ehitama eramaju ja nii edasi. Selline poliitika andis eestlastele veidikenegi lootust eluolude paranemiseks. Stagnatsiooniaeg Pärast Nikita Hrustsovi ametipostidelt lükkamist tõsteti riigi etteotsa Leonid Breznev.
seadused ja tase poliitiline valuuta stabiilsus vanuseline standardid stabiilsus koosseis riiklikud elanike säästud ja hariduslik koosseis subsiidiumid laenukoormus rahvusvahelised eelarve tasakaal rahvuslik koosseis lepingud rahvusvahelised välisriikide migratsioon suhted majandusolukord valimised regionaalse eetilised hoiakud ja majandusarengu sotsiaalsed eripärad programmid 25. Tegevusharu analüüs, tegevusharu majanduslikud iseärasused Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Võimaluste ja ohtude hindamine aitab viia strateegia vastavusse
Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See omakorda tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel tänaselgi päeval. Kõige olulisemaks demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis tavaliselt ,,lahenes" vene keele kasuks. Keeleprobleem ahistas eestlasi, kuna paljudes kohtades Eestimaal ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele. Hiljem - 1960. aastate algul tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu, kuid nende mõju jäi ajutiseks. 1970
Mitoos-kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuuma jagunemine(pro-,meta-,ana-,telofaas) 18. Meioos- rakkude diferentseerumise prots. Oogenees-Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sellel perioodil nimetatakse neid oogoonideks.Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine Need rakud on nüüd primaarsed ootsüütid. Spermatogenees -Spermatogoonid tekivad samuti primaarsetest idurakkudest. Migratsioon testisesse toimub varases embrüonaaleas.Suguküpsuse saabudes spermatogoonidest meiootilise jagunemisel tekkinud rakke nimetatakse spermatotsüütideks Ervinevus:1. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks 3.
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
omavahel ja paarumist teiste populatsiooni isenditega ei toimu. Ideaalne populatsioon Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine Mutatsioonide toimumise puudumine Migratsiooni puudumine Valiku/selektsiooni puudumine Indiviidide lõputult suur arv Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, säilivus ja eluvõime 7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a. Migratsioon – sisse ja väljaränne b. Inbriiding Sugulusaretus Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a) Suureneb homosügootsus Autbriiding Mittesugulusaretus, välisaretus/ristamine Suureneb heterosügootsus c. Mutatsioonid d. Juhuslik geenitriiv - Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel)
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – geograafilised ja ökoloogilised aspektid (nt kliima), mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud-tehnoloogilised – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Moderniseerumise avaldumine (ca 18.saj – 20.saj II pool) Tehnoloogia (tootmine, transport, IT – „tehnologiseeritus“) Institutsioonid (rahvusriik, turumajandus) Sotsiaalsed suhted Elulaadid (linnastumine, sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku tasandi kogukonnasuhetest) Ühiskonna sisemise keerukuse ja dünaamilisuse kasv
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
Optimaalne toidusedel: mida tarbida, kas mujal on parem? Saakloom-kiskja vastasmõjud Ideaalmudel: ◦ Suur saaklooma populatsioon võimaldab kiskja populatsioonil suureneda ◦ Suurenenud kiskjate populatsioon vähendab saakloomade populatsiooni ◦ Saagi puudusel väheneb kiskjate populatsioon – hakkab suurenema saaklooma populatsioon Reaalsuses lisanduvad kõrvaltoimed: ◦ Saakloomi mõjutab omakorda toidubaas – mida pikem toiduotsing, seda väljapaistvam kiskjale ◦ Haigused ◦ Migratsioon ◦ Erakorralised ilmastikunähtused ◦ Ellujäämus erinevatel eluetappidel Asustustihedus Ükski kiskja ei ela isolatsioonis ◦ Konkurents toidule ◦ Konkurents elupaigale ◦ Territoriaalne käitumine vähendab toitumisele kasutatavat aega ◦ Toidu varastamine (kajakad) Väheneb toiduks tarbitava energia hulk indiviidi kohta – pärsib kasvu ja arengut Pidurdub populatsiooni edasine kasv Piirab saakloomade ületarbimist Taimedel kasvu inhibeerivad hormoonid
) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin); 2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1); 3. vererakkude emigratsioon: - leukotsüütide migratsioon = leukodiapedees; - aktiivne protsess; eesmärk fagotsütoos - (mikrofaagid); 15 min . 24 tundi; - Monotsüüdid väljuvad teise lainena; - monotsüütide aktivatsioon ja makrofaagide teke - 24-48 tundi; - erütrotsüütide väljumine = erütrodiapedees; 4. migratsioon kudedesse; (komplemendi faktor C5a või bakterite formüülpeptiidid); 4) Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos; fagotsütoos = tahkete osiste õgimine; pinotsütoos = vedelike õgimine; fagotsüüdid e
Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn SuurStockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20
ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum
o Kuidas kõigil organismidel esineb kombinatiivne muutlikkus? Taimedel need, kes suguliselt paljunevad, õistaimed, neil toimub - seemnetaimed Loomadel suguliselt paljunevatel loomadel Seentel ei esine, mõndadel üksikutel, mis eoseliselt suguliselt paljunead Bakteritel ei esine Viirustel ei esine 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid · 1. Ränne ehk migratsioon läbi geenivoolu · 2. Populatsioonilained - läbi geenitriivi o Arvukuse suurenemine -> konkurentsi tihenemine -> arvukuse vähenemine -> konkurentsi hõrenemine -> .... · 3. Looduslik valik läbi ebavõrdse paljunemise, mis tuleneb organismide pärilikust muutlikkusest ja olelusvõitlusest 4.märts 2011 6.1 Looduslik valik
Lough Neagh asub Põhja-Iirimaal. 5 3.Rahvastik Igal aastal alates 1901 aastast on Suurbritannias olnud rohkem sünde, kui surmasid, ainsa erandina aasta 1976. See tähendab, et rahvaarv on kasvanud loomuliku juurdekasvu tulemusel. Aastal 2007 ületasid sünnid surmasid 187 000 inimesega. Kuni 1990 aastani oli loomulikul juurdekasvul suurim osa kogu rahvastiku kasvust. Hilistel 90-ndatel sai loomuliku iibe kõrval tähtsaks ka rahvusvaheline migratsioon välisriikidest Suurbritanniasse. Suurbritannias on viimastel aastatel suurenenud nii sisse- kui ka väljaränne. Sisseränne on peaaegu kahekordistunud, väljaränne samuti suurenenud, kuid mitte nii palju. Rahvastiku tiheduselt on Suurbritannia maailmas 31. kohal. Seal elab keskmiselt 249 in/km 2. Prantsusmaal on see näitaja 110 in/km2, Iirimaal 56 in/km2 ja Norras 14 in/km2. Suurim on rahvastiku tihedus suurtes linnades (London, Birmingham, Manchester, Liverpool, Leeds,
rahvas (nt valimised) · Efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine · Läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne järkusuutlikkus: · eesmärgiks ühiskonna sidusus · kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering Demograafiline jätkusuutlikkus: · rahvastiku kvantiteet: - vähendamine - vanuseline koosseis - ülerahvastatus - migratsioon · rahvastiku kvaliteet - haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda jne Kuidas jätkusuutlikkust tagada ? · 1992.a Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
