Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt...
C. Liigisisene konkurents? D. Liigisisene predatoorlus? E. Liigisisesed eelarvamused? Konkurents, konkurents, kahepoolselt kahjulik interaktsioon, C on õige; 145. Millises organismirühmas on täheldatud sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)? A. Linnud; B. Taimed; C. Korallid; D. Sääsed; E. Liblikad; F. Kalad. Selline migratsioon on teada ainult liblikatel, E on õige; 146. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas saavad osalised kasu ilma toiduobjektile kahju tekitamata, C on õige; 147. Milles seisneb koosluste diversiteedi puhul nn „massiefekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb massiliselt lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B
*Eestlastest said pärisorjad. *Rootsi vajas Eestit et kaitsta end Venemaa ja Poole rünnakute vastu. *Rootsi valduses olid: Põhja-Läti *Positiivsed pooled: I Rahvaharidus pandi alus II Eesti kirjakeele arengule III Usuelus sai võidule Luterlus IV Eesti kultuur sai osaks Põhja euroopas *Sõdade tagajärjel oli: I Rahvaarv vähenenud II Suured inimtühjad piirkonnad III Linnad hävinenud *Eesti aladele hakkas tulema rahvast naaber maadest.(Venemaa, Soome, Läti) Tekkis migratsioon *17 sajandi teises pooles oli maarahva palju migrante. *Migrandid segunesid ajapikku kohalikega ja eestistusid *Linnas rahvas saksastus *17 Sajandi lõpuks elas eestis umber 400 000 inimest. *Balti maariigi tekkimine *Rootsi kuningas Gustav Adolf II ei tunnustanud liivimaal kehtivaid seadusi. *1634 tunnustati liivimaa rüütelkonda *1643 sai liivimaa rüütelkond valida maanõunike kolleegiumi *oli kõrgeim võimuasutus
(umbes kümnendaks eluaastaks). Järelikult – keskkond ühendab keerulisema funktsiooniga piirkondi (1, 2, 4, 5) ja on oluline ajupoolkeradevahelise funktsionaalse asümmeetria väljakujunemisel (3). Sobib integreeritud fülogeneesi teooriaga. Aju ontogenees Üsasiseses arengus järgib aju areng üldjoontes fülogeneesi – s.o biogeneetilist reeglit järgiv rekapitulatsioon. Aju areng: * Enne 20- rasedusnädalat – organogenees, neuronite tege ja migratsioon. * 20. – 40. rasedusnädal – neuronite küpsemine, dendriitide ja sünapside areng, osaline neuronite elimineerimine. Üsasisese kahjustava teguri toime aeg on seotud erinevate tagajärgedega: * Üks ja sama kahjustav tegur võib erineval ajal viia erineva raskusega kahjustuseni: varane kahjustus seotud tervete struktuuride arengu rikkega, hilisem nende struktuuride 17
Vennad Krimmid uurisid, kuidas eristada romaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest Uus difusionitlikus antropoloogias soov süstemaatilisge empiiriliste teadmistega luua võrdlusuuringuid kultuuriliste seoste kohta Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid Usuti, et on kohalikud variatsioonid Kultuurijoonte geograafiline jaotus ja migratsioon kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks Kultuur kui ernevate päritoludeega joonte kirju muster, mis ajalugu on kokku kandnud Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed süsteemid Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile
13. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus, nimetatud seaduste põhieeldused; 14. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 15. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis, viimase tüübid, klonaalsus, sotsiaalne kari, « isekas kari »), levimine, migratsioon (üheotsapilet, edasi-tagasi pilet, korduvkasutusega pilet, näited); 16. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus, näited; 17. Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, niššide diferentseerumine; 18. Mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa, selle tüübid, näited 19. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide
sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega. Diferentseerus käsitöö, tuli tollisüsteem, oma mõõtude süsteem jne. Kaubandus ja käsitöö eraldusid põllupidamisest, leidis aset kaupmeeste ja käsitööliste migratsioon. Leedu ühiskond jäi siiski valdavalt külaühiskonnaks. Mesindus ja kalandus kõrvalharud, eksportisid peamiselt karusnahku ja vaha. Talupidamine rajanes vabadel talupoegadel ning pärandataval eramaal. Hakkasid aga järjest rohkem sattuma aadlike mõju alla. Kujunesid vallad, mida valitsesid vürsti poolt määratud aadlikud. Ilmusid spetsiaalsed koormised, tee- ja sillaehitajate andmine. Valitsejate võõrustamine, kui viibis nende alal. Vabad kodanikud olid
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
kromosoome on ühe võrra normist rohkem. Endas kantavate geenide tõttu põhjustab selline lisakromosoom teatud proteiinide liigset moodustumist rakus. See häirib loote keha normaalset kasvu. Milliste valkudega on tegemist ning millist mõju need täpselt avaldavad, pole teada. Loote arenedes ei pooldu keharakud normaalse kiirusega ning kuna seega on keharakke vahem, jääb ka laps vaiksemaks. Peale selle on häiritud ka erinevate kehaosade moodustumisel toimuv rakkude migratsioon, eriti ajus. Downi sündroomiga lapse sünnihetkeks on kõik need erinevused juba välja kujunenud. Laps, kellel on vähem ajurakke ja tavapärasest erinev aju ehitus, õpib aeglaselt. Kõik need muudatused fikseeruvad enne sündimist ning on pöördumatud. Lisakromosoom mõjub negatiivselt ka loote ellujaamisele: 80 protsenti niisugustest rasedustest lõpevad iseenesliku abordiga. Sündroomiga sündinud lapsi võib seega lugeda tõendiks nende
oktoobri tänavarahutusteni Tallinnas. Ametivõimud püüdsin tänavarahutusest osavõtjaid tembeldada huligaanideks. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. *1980 sügisel koostati grupi haritlaste poolt ,,Avalik kiri ENSVst", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud inimest (nt. Kaplinski, Lauristin, Rummo jt.), kes lootsid nii lahendust leida probleemidele, mis valitsesid, nt. keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas jm. Võimud aga plaanisid kirja koostanud inimesed kas vallandada, koondada vms. Rahvas aga pooldas kirja, see levis salaja paljundatuna käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Venestuspoliitika ENSVs pehmenes. *70ndate keskel ei suudetud toetajate vähesuse ja KGB ennetava tegevuse tõttu luua Baltikumis (k.a. Eestis) vabadusvõitlejate organisatsiooni.
Käbin vahetati välja, ta ise tahtis Vaino Väljast oma järglaseks, kuid Moskva otsustas, et saab hoopis Karl Vaino. 1978. Kuulutati välja kakskeelsuse nõue, kuigi tegelt taheti aint vene keelt õpetada. See oli ühepoolne kakskeelsus(eestlased vene keelt pidid, venelased eesti keelt mitte). Vastupanu vormid: 1) Tänu venestusele rahulolematuse kasv, koolirahutused, noorsoorahutused. Tervanes ka intelligentsi protestivaim: ,,40 kiri." 1980. okt-nov. Kaplinski, Rummo. Keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Katse inimlikustada reziimi. Kirja koostajad vallandati, koondati jms. Rahva seas levis salaja käest kätte. 2) 1970. aastate lõpus esmakordselt side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. Sellele pani aluse Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. EVVA. Stockholmis. Balti apell 1979. aastal Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad koostasid selle. Nõuti MRP
aastate keskpaigast 1964. aastani) 1. Olukord tarbimissfääris: elamuehitus, kergetööstus. Milline oli teie pere varustatus tarbekaupadega, toiduainetega? Korteriolud. 2. Rahvuskultuur. Milline oli laulupidude tähendus teie perele ja kas võtsite neist osa? 3. Meedia roll teie peres: ajakirjad ja ajalehed, raadio, televisioon. Milliseid raadiosaateid armastasite kuulata, milliseid televisioonisaated olid enam paeluvad? 4. Migratsioon maa ja linna vahel. Millised olid kontaktid maa-ja linnasugulaste vahel? 5. Kuidas iseloomustaksite sõna-ja isikuvabadust ja turvatunnet sel perioodil? 30 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................2 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL
riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme too jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nahtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Üldisemalt tähendab see majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside järjest laienevat levikut, aga samuti erinevate kultuuride lähendamine ning üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest
Mis on linnastumine? Ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning need osatähtsuse suurenemine; rahvastiku rände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumise etappid. Linnastumis ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsustkogu riigi rahvaarvu suhtes. Mis on migratsioon? Ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Mis on emigratsioon? Riigist väljaränne. Mis on immigratsioon? Riiki sisseränne Assimilatsiooni mõiste. Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel. Rahvusvaheliste rännete lained. Mis on etnos? On ajalooliselt kujunendud püsiv inimrühm, mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asuala. Mis on rahvus?
1990ndail) Uurimisala nimetus Eestis: - Jakob Hurt 1896 [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid o Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.) o Kommunikatsiooniuuringud - Saksakeelne folkloristika o Ajaloolis-tekstikeskne lähenemine o Oma-kultuuri uurimine o Tekstide struktuuride ja teemade leviku uuringud Ajalooliselt kujunenud mõjuväljad: - 18.-19. sajand saksakeelne teadusruum - 19. saj. lõpp 20. saj. soomekeelne teadusruum (soome meetodi väljakujunemise taustal) - 1940.-1980
Sotsiaalse õppimise teooria A. Bandura , teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahtuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon, ülerahvastus ja tiheliolek, tänapäeval: suurlinnade anonüümsus, ülerahvastus, migratsioon ja kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja
Tüümus on immuunsussüsteemi primaarne organ. Tüümus koosneb sagarikest, mille välist osa nimetatakse kooreks ning sisemist osa säsiks. Säsi osad on omavahel ühenduses säsiväätide abil, milles kulgevad veresooned ja närvid.Tüümus muutub väiksemaks vanusega. T-lümfotsüütide prekursorid pärinevad maksast (lootel) või luuüdist (täiskasvanul) ning migreeruvad sealt veresooni pidi tüümuse koorde. Tümotsüütide migratsioon ja küpsemine toimub koorest – säsi suunas. Algselt on koores tegemist Pro-T rakkudega (=double negative), millel ei ekspresseerita TCR-i, CD4+ ega CD8+. Koores migreerudes küpseb antud rakk Pre-T rakuks (=double negative), mis endiselt ei ekspresseeri CD4+ ja CD8+, kuid milles on rekombinatsiooni tulemusena raku pinnale ekspresseeritud TCR β- ahel ja pre- ᾶ ahel. Edasi säsi poole migreerudes areneb rakk double positive rakuks, mille membraani pinnal on
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele. Suurim liigiline mitmekesisus on mõõduka häirituse tasemega piirkondades. BM väheneb kui häiritus on liiga sage, tugev või laiaulatuslik. Häiritus mõjutab sagedamini kõrgemaid troofilisi tasemeid. Levik ja koloniseerimine BM sõltub liikumis- ja levimisvõimest. Levik võib olla aktiivne või passiivne (tuul, loomad, transport). Migratsioon on aktiivne massiline kogu populatsiooni liikumine. Levik toimub valmikute, munade, eoste, seemnete või ka taimede puhul vegetatiivsete tükkide jne abil. 18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
o Selektsioon ehk valikarendus Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi - maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid. Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus Sündimus- aasta jooksul elusalt sündinud laste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja
printsiibid, millistel tingimustel tohib ümber asuda.Ainuke legaalne võimalus jääb igast külast ühel isikul üks kord aastas lahkuda. Ülejäänud talurahvas pidi jääma paigale. See isik pidi olema laps, tal pidi olema soov omandada uus kutse või saada haridust. 1509 juba täpsustati, et isik kes võib lahkuda , peab olema alla 12 aastane. Reglementeeriti rangelt sunnismaisuse relemente. Ilmselt poola aladelt toimus migratsioon ida poole. Hoogustus väljaränne leetu ja ukraina aladele. Suult talurahva ümberasumist ida poole ürit takistada. Poolas 14 saj Musta Surma laastamistööd eriti ei olnud, maj pigem kasvas. 16 saj alguseks võib Poola puhul rääkida juba pärisorjusest. Raske otseselt öelda, millal see kehtestada. 16 saj tõendavad allika, mis näitavad, et maavaldajad on käsit kõiki tp isiklikult sõltuvate eraomanditena, keda on hakanud ka maast lahus müüma.. 1518 olilise seadusega
Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?. Keskkonnaps eristab teda selline skaala, kus vaadeldakse nähtusi, sellised probleemid ntks ääremamaade probleemid. Migratsioon, pendelmigratsioon (inimesed kes võtavad ette pikemaid bussi ja rongi sõite et kaugemal tööl käia. Inimressursside jaotumise piirkondade vahel. Linna antropoloogia ja rakednuslik antr linnaetnograafia inimese enese poolt ehitatud keskkond, osaliselt ka loodus keskkond, uuritakse kõrghoonestatud linnaosasid ja seda mis seal majade vahel toimub. Keskkonna uurimused käsitleb seda kuidas mitmesugused keemilised ained mõjutavad inimese heaolu
tase.. 6) Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab/muudab maailma. Uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele. Mida teha saavutatud teadmisega? Eetilised probleemid. *Ungari suitsidoloogia näide: mida rohkem fenomeni uuritakse, seda rohkem neid ka toimub. (60ndad-80ndad) 7) Uus aastatuhat. Globaliseerumine ja sellega seotud probleemid. Uued teooriad ja nende uurimine (rass, migratsioon, HIV/AIDS, Queer-teooria (Whereas gay/lesbian studies focused its inquiries into "natural" and "unnatural" behaviour with respect to homosexual behaviour, queer theory expands its focus to encompass any kind of sexual activity or identity that falls into normative and deviant categories.) Maailma mitmekesisus ja ühtlustamine: sarnasused-erinevused. Üks keel erinevad tähendused. Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised eesmärgid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
püramiidi. Selle alus on lai (palju lapsi), kitseneb järsult ja üleval on väga kitsas (vähe eakaid). Iga järgmine vanuserühm on tavaliselt eelmisest väiksem. Kui aga kasvab eakate osatähtsus rahvastikus, siis muutub rahvastikupüramiis ülalt laiemaks. Riigis on keskealisi rohkem kui lapsi ja noori. Rahvastik riigis vananeb. 2. Aafrika ja Austraalia jõed ja järved. PILET 16 1. Rahvastiku ränne ja selle põhjused. RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad. Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki.
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
säilitamine transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
säilitamine transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
Jaapani arhipelaagi eraldas Aasia mandrist kaasaegse nimetusega Jaapani meri, teisel pool laius lõpmatu ookean. Sajandite jooksul jõudsid siia Aasia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda ajas siia nälg, hirm või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek itta polnud võimalik. Juhtivat osa jaapani kultuuri kujunemisel omaski põhirahvus ainud, millele viitab lingvistika, antropoloogia jne. Kuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Lõunamere saartelt tulnud suguharude mõju on tunda elamutes, riietuses, toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest kliimast. Nende erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvuga, lühikeste jalgade, vähese karvakasvuga kehal ja näol, nahk on
Phototaxis)- Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale – positiivne või negatiivne fototaksis. kemotaksis (ingl. Chemotaxis)- Organismide (rakkude) juurdetõmme (positiivne kemotaksis) või eemaletõuge (negatiivne kemotaksis) difundeeruva aine toimel. Nähtus, mis tingib somaatiliste rakkude, bakterite jt. liikumise neid ümbritsevas keskkonnas lähtuvalt mõjuaine kontsentratsioonigradiendist (nt. makrofaagide või lümfotsüütide migratsioon organismis, spermide liikumine munajuhas jne.). 17. Rännugeenid 20% inimpopulatsioonist Rännugeen DRD4-7R 18.Mälugeenid 19.Agressiivsusgeenid 20. Homoseksuaalsuse päritavus perekonniti Homoseksuaalsus on päritav retsessiivne tunnus. 12.PPT 1. Suitsetamine ja mõnuained Suitsetamise kõrgeim tase aasias ja Venemaal. Mõnuained: koka, kanep, oopium, heroiin jne. 2. Juustevärvuse pärandumine Looduslik juuksevärvus: Must (dominantne)
biokeemiliselt tähtsaid ühendeid. Huumuse sisalduse skaala on: alla 1,5%- väga madal, 1,5-2,5%- madal, 2,5-3,5%- keskmine, 3,5- 5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti erodeeritud muldades 1-1,5%, Kesk-Eestis 3%, Põhja-Eestis 4%, paepealsetes muldades 10-30%. Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla mineraalosa lagunemine (bioloogiline murenemine), leiab aset ainete migratsioon 2)huumus mõjutab mulla füüsikalisi ja hüdrofüüsikalisi omadusi- veemahutavust, lasuvustihedust, poorsust jne. 3)huumusest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused nagu neeldumisnähtused ja mullahappesus. 4)huumus on viljakuse kandja, olle sühteaegu toitainete allikaks, sest pidevalt tekib huumust juurde, kuid samal ajal 1-3% huumusest mineraliseerub ja selle lagunemise käigus vabanevad mulda taimedel vajalikud toitained 5)huumus mõjub taimedele kasvustimulaatorina, eriti
keskkonnaprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism,islam, hinduism, budism ja konfutsionism levikut ja sümbileid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; X. oskab selgitada globaliseerumise olemust ja tuua näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele: Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
3. Haridus. Haridussüsteemi parandamine vastavuses ettevõtete vajadustele. 4. Maine parandamine rahvusvaheliselt 5. Halduskoormuse vähendamine Maakond: 1. Maakondlikud arenduskeskused- ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine äritegevuse alustamisel. 2. Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks. Enamus suuremaid ärisid asub Tallinna või selle lähiümbruses. Kuna aina enam toimub migratsioon suurlinnadesse, siis seoses sellega kaob väiksematest maakondades ja KOV-ides tööealisi inimesi, siis on ettevõtlus väiksemates maakondades päristud. Teatud maakondades võib tekkida probleem sellega, et tööjõudu ei ole ja teenuse pakkumine klientidele on kulukam eraldatuse (transpordikulud jms) tõttu. 3. Töötukassa, haridusasutuste algatused KOV: 1. Piirkonna arendus 2. Projekti (ettevõtetega koostöös) 3. Tööjõu leidmine 4. Transport
tähendas üleminekut käsumajandusele. See tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eestit tänapäevalgi. Kõige olulisem käsumajandusega kaasnenud demograafiline tagajärg oli pärast sõda alanud massiline võõrtööliste sissevool. Elanikkond kasvas muulaste arvel. Muulased tõid kaasa oma traditsioone, harjumusi, tavasid jne.. Massiline muulaste sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi. See ahitas eelkõige eestlasi, kuna paljudes kohtades ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Militariseerimine - Nõukogude ühiskonda iseloomustas suur militariseeritus. Sõjaline ettevalmistus algas üldhariduskoolis: kutsealuste arvestusse kuulunud noored pidid koolis läbima mahuka sõjalise õppe kursuse. Nõukogude armees ajateenistuse läbinud reservväelaste üle peeti ranget arvestus, kutsuti neid täiendusõppe korras sageli kordusõppustele
efektiivseimad) Neutrofiilif, eosinofiilid, NK rakud, makrofaagid. Kasutavad opsoniseeritud rakke – alati?. Mehhanismie mida kasutavad on palju. Antikehade poolt juhitud tsütotoksilisus reaktsioonid – CTLid kasutasid spetsiifilisi retseptoreid, siis NK rakkkudel on ühek retseptroriks antikeha. Makrofaagide puhul oluline – millistes kudedes millised on. Ajus mikrogliia, maksas kuplfleri vms rakud, nahas kopsus jne on eri rakud. Leukotsüütide migratsioon ja põletiku reaktsioon Kuidas lekuotsüüdid kudedesse migreeruvad ja toimub seal põletikureakstioon. Ka makrofaagid jne. Ei lähe lihtsalt läbi veresoone seina. Nii endoteeli kui läbivate rakkude vaheline interakstioon. Teatud kohad veresoontes kus see toimuda saab, veenulid. Protsessi alguses toimub raku pöörlev liikumine veresoone seinal, järjestikuline retseptorite seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised
Eelkõige tuleb lahendada probleem, miks ohvrid ei ole rahul politsei tegevusega. Selleks tuleb 57 - Õigusabi- Konventsiooniosalised tagavad siseriikliku õigusega sätestatud tingimuste kohaselt õiguse kohaldada õigusabile ning tasuta õigusabi ohvritele. Istanbuli konventsiooni ja EL kuriteoohvrite õiguste direktiivi ohvreid käsitlevaid sätteid ning kontrollida VII peatükk Migratsioon ja varjupaik 59 Elamisõiguslik staatus nende täitmist. Politsei mitmesugused sekkumisviisid ohvrite kaitseks tuleb läbi vaadata ning hinnata, kui 1 et ohvritele, kelle elamisõiguslik staatus sõltub siseriikliku õiguse kohaselt abikaasa või partneri omast, palju need tegelikult ohvreid kaitsevad ja nende vajadusi täidavad.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
see massiliseks muutus. Võimalused ja oskused olid enne olemas st oskustega ei saa seletada põlluharimise levikut, seega pidi olema mingi impulss, mis pani selle levima. Mingi tasakaalu muutus ehk kriis, mis muutis varasema eluviisi ebastabiilseks. Väitis, et primitiivsetel rahvastel on aega küll, kuid nad ei kuluta seda töötamiseks, vaid selleks, et oleks hea- puhkavad jne. Selleks, et nad hakkaks lisaväärtust tootma oli vaja impulssi. Pidas võimalikuks, et see võis olla migratsioon, mis tõi uusi elanikke ja muutis senist eluviisi. Kui, põlluharimine sai alguse, siis tema kujutluses polnud toodangu pidevat suurenemist ja seega ikka veel mingit impulssi vaja ja see tuli käsitöö arengust. St, et tööjaotus otstarbekas, vajadus käsitöölisi eraldi üleval pidada ja see sundis tootma lisaväärtust. See omakorda lõhkus sugulusgrupi solidaarsuse ja tekitas vajaduse uue grupi tekkeks e riik-kiriku tekkeks.
rände juurdepääsuks naabertoiduallikatele – need 2 põhinevad larvide levikul. Tekib juveniilide ja täiskasvanute konkurents – tekib looduslik valik, e selektsioon. Et enamikes veeloomade hõimkondades on sama larvitüüp, kui esivanematel sadu miljoneid aastaid tagasi, on organisme, kellel larvistaadium on metamorfoosita. Need läbivad larvistaadiumi muna sees. Väga lähedastel liikidel on osadel metamorfoos, teisel mitte. Vertikaalne migratsioon See on kindla rütmiga liikumine. Iga päev veesambas üles-alla. Rände max pikkus on 10000- 50000 kehapikkust. Päeval on nad all sügaval 100m kuni 1 km sügavusel, öösel veekogu pinnakihtides, kuhu tulevad aktiivselt toituma. Hommikul laskuvad alla tagasi. Üles ujuvad 12-200m/h, alla 3x kiiremini. Reageerivad valgustugevusele. Miks liikumine toimub, ei teata, see on kas toitumise pärast, enese alalhoiuinstinkti pärast (sügaval ei märgata päeval neid nii
seda, miks loodusliku valiku käigus kinnistuvad organismidel mitte niivõrd optimaalsed otsustusmuutuja väärtused, kuivõrd pigem optimaalsed otsustusreeglid. Viimases näites kõlaks selline reegel ogalikel järgmiselt: kui elad sügavas vees, siis kogu oma kurgualusesse rohkesti punaseid pigmente; kui elad madalas vees, siis väldi liiga eredat kurgualust. Kuid kui elupaikade erinevused on ajas püsivad ja isendite migratsioon elupaikade vahel piiratud, võivad ajapikku välja kujuneda ka eri elupaikade populatsioonidele omased geneetiliselt jäigemalt määratud käitumuslikud kohastumused. Elutingimused muutuvad tihti ka ajaliselt. Näiteks kui ühel aastal on putukaid (toitu) elupaigas palju, tasub lindudel muneda suuri kurni, teisel aastal jällegi, kui putukaid on külma ilma tõttu vähe, tasub muneda väiksemaid kurni. Järelikult ei eksisteeri universaalselt
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
viljastumine 20 tundi pärast ovulatsiooni vähendab tunduvalt viljastuvate munarakkude arvu. Optimaalsest ajast hiljem seemendatud emistel suureneb loodete anomaalia (ebanormaalselt arenenud loodete arv). Emistel funktsioneerivad munasarjad asümmeetriliselt, s.t. rohkem valmib folliikuleid kord ühes kord teises munasarjas. Emakasarvedes tasakaalustub aga idulaste arv nende migratsiooni teel kuni 10. tiinuspäevani. Kui migratsioon jääb mingil põhjusel ära, siis suureneb embrüonaalne suremus. Õige seemenduaeg: 24 tundi pärast inna algust, häbemeturse on vähenemas, tupest nähtav tugev nõrevool, paigal- seisurefleks on selgesti nähtavad. Emiste ebaõige söötmine - Eriti oluline on A-vitamiini olemasolu (suvel värske haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised)
Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees, GABA toime Dopamiini hüpotees: - Psühhoosiga kaasnevat ehaigustunnuste aluseks on dopamiini üliaktiivsus aju mesolimbilises süsteemis - Antis´psühhootikumid blokeerivad dopamiini retseptoreid ja leevendavad psühhoosinähte - Antipsühhootiliseks toimeks on vajalik 75% retseptorite blokeerimine Aju areng: närvirakkude migratsioon Teatud tasemetel peavad olema: juhteteed, aksionid, närvirakud. Skisofreeniahaigetel ei ole normaalset struktuurilist jaotust. Närvirakud – sünapsite tekkimine - Sünapsid saavad kogu aeg tekkida ja kaduda, kui me neid enam ei kasuta siis kaovad ära. - Tekivad närviraku jätkest - Adhesiooni molekulid – ühendus kahe sünapsi vahel Sünaptiliste ühenduste kujunemine - Ajapikku sünapseid tekib palju ja mingil hetkel kaotatakse kõik mida efektiivselt ei kasuta
Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele.
3-4%. See tähendab, meetri paksuselt külmuva pinnasekihi paksus suureneb ainult 3-4 cm. Samaaegselt on praktikast teada, et külmakerke suurus võib ulatuda kümnete sentimeetriteni. Järelikult toimuvad pinnases mingid protsessid lisaks lihtsale mahu suurenemisele. Külmumisel tekivad pinnases ulatuslikud jääläätsed ja vee hulk pinnases pärast selle külmumist võib teatud tingimustes olla tunduvalt suurem kui ta oli enne. Peab toimuma vee migratsioon külmumistsooni. Üheks põhjuseks on vee liikumine osmootilise rõhu mõjul Pinnasevesi sisaldab alati teatud lisandeid - ioone. Vee jäätumisel liituvad veemolekulid tekkivate jää 37 kristallidega. Allesjäävas vees suureneb seetõttu lisandite kontsentratsioon ja tekib 120 Kapillaartõus cm 80 40 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
