Nigeeria Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10.b Tallinn 2006 Üldandmed Nigeeria Föderatiivne Vabariik (WAN) Pindala: 923 768 km² Rahvaarv: 126 635 000 (2001) Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aasta...
Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele. 3.5 Põllumajandustoodete eksport Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 3.6 Metsamajandus ja metsatööstus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid.
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti
Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme.(1) Metsamajandus ja Tööstuse areng 8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Maavaradest
Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002)
.............................................................................. 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism................................................................................................
..............................................................................................16 6.3 Toodetakse energiavaras..........................................................................................................16 6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest...............................................................................16 7. Riigi põllumajanduse iseloomustus (Lisad 6)................................................................................17 8. Metsamajandus ja metsatööstus.....................................................................................................18 9. Tööstuslik arengutase.....................................................................................................................19 10. Transpordi iseloomustus...............................................................................................................20 Kokkuvõte..................................................................................
Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet. Tööjõud- on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks , kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks ja ettevõtjateks. Tööviljakus- ehk töötootlus on mingis aja ühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Majandustegevust hakati jaotama kolmeks sektoriks · Primaarne ( põllu ja metsamajandus · Sekundaarne ( töötlev, tööstus,ehitus) · Tertsiaarne (teenindusfäär) Viimasetel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses . Sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda . Paljudes Lõuna riikides elab ja töötab enamik rahvastikust väikeste perefarmidena , mis moodustuvad elatusmajanduslikke külasid. Nt Bangladesh annab 68% elanikest põllumajandus tööd.
Kasvatatakse ka tubakat, puuvillapõõsast, lina ja kanepit. Kesk-Tsiilis on aiandus- ja viinamarjakasvatuspiirkonnad. b) Milliste kultuuride kasvatamisel on riik maailmas esimeste hulgas? Kultuuride kasvatamisel ei ole Tsiili maailmas esimeste hulgas, küll aga kalapüügilt on ta maailmas 5. kohal. c) Enamarenenud loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. IV TÖÖSTUS A. METSAMAJANDUS 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad? Metsad kasvavad 22% riigi territooriumist. Seda on minu arvates vähe. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Põhja-Tsiilis on kõrbetaimestik, seal kasvavad kaktused ja akaatsiavõsa. Kesk-Tsiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt lõunapöögid. Lõuna- Tsiilis on okasmets, mus kasvavad peamisel männid. 3
d) Müük, reklaam ja hooldus(Tarbijate läheduses) *Liiderfirma rahvusvaheline, mis töötab välja toodet ja kaubamärki ning vastutab tütarfirmade eest. Arenenud riikides. *Tütarfirmad tegelevad otsese tootmise ja müügiga ning on lepingulistes suhetes liiderfirmaga. 11.ETTEVÕTETE PAIGUTUSE PÕHIMÕTTED 1.Eesmärgialusel *Toormele e. toorainele orienteeritud ettevõtted Põllumajandus -, kaevandus -, metsamajandus -, raskemasinaettevõtted. Need ettevõtted paiknevad piirkonnas, kus on toorainet ja materjali. *Hajuspaigutus vajavad head transporti. *Tööjõule orienteeritud ettevõtted Kergetööstus ja masinatööstus vajab odavat kutseoskustega tööjõudu. Kõrgtehnoloogia kallimat. 2.Tehnoloogiliste lahenduste alusel *Aglomeratsioon e. linnastu tegevused, mis vajavad tihedaid sidemeid teiste eluvaldkondadega. Teenindavad(pangad, haridus), teatud masinatööstus.
Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust - sama tüüpi liigutuste kordumist - üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi. Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünaamiline. Dünaamiline Staatiline
Geograafi tasemetöö konspekt 1. (alates lk 67) Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võ...
Ajad ja olud muutuvad nii kiiresti, et meie eesmärk peab olema kindlalt suunatud tulevikku". Walt Disney Teeninduse maht on kvantitatiivselt kasvanud: Sektor Osakaal majanduses Teenindav sektor 63% Tööstus, ehitus,energeetika 34% Põllumajandus, metsamajandus 3% TEENINDUSÜHISKOND · Tekkinud on ulatuslik nn. "peidetud teenindussektor" (hidden service sector). · Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest enam omavahel seotud. · Erinevate ettevõtete samalaadsed tooted on muutunud üha sarnasemaks nii kvaliteedi, hinna jne. omaduste poolest. · Konkurentsis püsimiseks peab ettevõte oma toodetele lisama klientide poolt hinnatavaid lisaväärtusi.
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kodanikeühiskond Referaat 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arvan, et parema sidususe ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks poliitilises kogukonnas peaksid inimsed kodaniku- ja kodanikeühiskonna rolli mõistma. Eesti kodanikeühiskond on üpris noor nagu ka vabariik ise. Sellepärast on nii rollid kui nende mõistmine alles arengujärgus. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon võesti vastu 2002 aastal. Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti ko...
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse
KASUTATUD KIRJANDUS Ader, A. 2008. Pisikesed pehmed sulepallid. http://www.looduskalender.ee/node/587 04.02.2018 Bang, P. Dahlstrøm, P. 2007. Kes siin oli?. Tallinn: Tänapäev Eesti Entsüklopeedia. 2011. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 04.02.2018 Hayman, P. Hume, R. 2004. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak Kontkanen, H. Nevalainen, T. Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus NatureGate eLoodus. Kassikakk. 2018a. http://linnud.loodus.ee/kassikakk 04.02.2018 NatureGate eLoodus. Värbkakk. 2018b. http://linnud.loodus.ee/varbkakk 04.02.2018 Pappel, P. 2001. Märtsi loom - kakk. http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret2.html 04.02.2018 Savisaar, R. 2008. Paras suutäis Händkakk, Ural owl, Strix uralensis. http://blog.moment.ee/2008/05/paras-suutis-hndkakk-ural-owl-strix.html/comment-page-1 01.02
Peamised kariloomad on kaamel, lambad, kitsed ja veised. Soomel on küll head eeldused põllumajanduseks, aga puudub otsene vajadus. Ta on suur kaupade väljavedaja- üle maailma eksporditakse puitu, piimatooteid ja teravilja. Nigeril seevastu pole põllumajanduseks parimad võimalused, aga ometi elatub üle poole kohalikke just sellest. 4 2. Metsamajandus ja puidutööstus Riik Soome Niger Mets (ha) 23 000 000 5 1 204 000 1 Mets riigi pindalast (%) 86 5 1 1 Metsamaa pindala ühe 4,9 9 0,05 inimese kohta (ha) Metsad Parasvöötme okas- ja Troopiline niiske lehtmets
Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal 12 paramo ja puna. Puuliikidest kasvavad näiteks matepuu, lepp, lodjapuu, kletra, veinmannia, pähklipuu, toompuu ja porss (South America, 2016)
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
vähemusrahvus, linnastumine, arenenud ja arengumaa; MAJANDUS · analüüsib etteantud riigi (sh Eesti) loodus- ja majandusgeograafilist asendit; · teab ja oskab analüüsida olulisemaid Eesti majandust mõjutavaid tegureid: looduslikud ressursid, tööjõud, kapital, turg; · analüüsib jooniste abil majandusharude arengut Eestis; · teab Eesti peamiste majandusharude: põllumajandus, metsamajandus, energiamajandus, toiduainete-, masina- ja kergetööstus, turism arengueeldusi (positiivsed ja negatiivsed küljed); · teab erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning arengueeldusi Eestis; Mõisted: majanduse struktuur, majandusharu, eksport, import, transiitveosed; KESKKOND JA INIMENE · teab üldjoontes globaalsete keskkonnaprobleemide (kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
Tartu Descartes´i Lütseum Küprose majanduse analüüs Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Paraku seetõttu ka kõik...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
Suurbritannia eksportib kõige enam Inglismaa mandri osalt suur riikidesse- USA-sse 13,9%, Saksamaale 10,9% ja Prantsusmaale 10,4% kivisüsi, naftavarusid. Mõlemaid riike vaadeldes oli näha, kuidas Suurbritannia on pindalalt väiksem, aga paljudes asjades oli kordades parem. Lugedes ning võrreldes erinevaid põllumajanduse andmeid jõudsin tulemusele, et Suurbritannia on arenenud maa ja Brasiilia on arengu maa. II. Metsamajandus, puidutööstus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Loodusliku metsa 412 milljonit hektarit [1] 12% [3] Riiklikud metsad 124 milljonit hektarit [1] 30% [2] (kaitseall jne) Eraomand 288 miljonit hektarit [1] 70% [2] Metsa istandused 6 miljonit hektarit [1] 40,000 hektarit (kiire kasvuline okaspuu) 1970-ndal aastal [2]
aina enam põllumajanduslikku maad. Pinnas on Tansaanias selline, et ühel maa-alal saab vaid mõne aasta vilja kasvatada ning seejärel peab laskma maal 2-3 aastat sööti seista. Pidevalt tõusva nõudluse tõttu põllumajanduslike saaduste järele ei lasta maal enam nii kaua sööti seista ning maa viljakus väheneb pidevalt. Erosioon on Tansaanias olnud alati aktuaalseks ohuks, kuna Tansaania vihmaperiood on küll lühike, kuid väga intensiivne. 9. Metsamajandus Tansaania aladest on metsadega kaetud 37,7%. Liikide poolest on Tansaania metsades ülekaalus liigid Isorbelinia ja Brachystegia perekondadest. Tansaanias leidub rohkelt Aafrika roosipuid, seedreid ja mahagoni. Tansaania puiduvarud ei rahulda ekspordi ega riigisisese kasutuse nõudlusi. Küll aga eksporditakse täispuitu ning tooteid sellest. Tansaanias asuvad suuremad metsad riigi lääneosas kuna ülejäänud riigi aladel on kas savannile omane rohtla või kõrgmäestikes tundra.
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Surina...
metsaservas. Pesa ehitab ta kas võrasse või meelsamini võra alla, kui on võimalik. Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada
töötamisel saadav netotöötasu. 11. Kui suur on Eesti prognoositav 2014 a töötuse tase? 7,5% 12. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a töötuse tase? 6,8% 13. Kui suur on Eesti prognoositav 2014 a tööhõive tase? 63,0% 14. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a tööhõive tase? 63,3% 15. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad primaarsektorisse? Primaarsektor -- põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. 16. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad sekundaarsektorisse? Sekundaarsektor -- mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. 17. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad tertsiaarsektorisse? Tertsiaarsektor -- kaubandus, teenindus jms. 18. Nimetage 3 Eesti suurema hõivega sektorit (joonis 3 põhjal). Töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus. 19. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukt.
..............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2. Kasutusalad...................................................................................................
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja töö...
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur j...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka
8. Pilet Rahvastiku hõivatus, haritus ja selle kulg maailmas? Põhjas on saavutatud rahvastiku üldine ja kõrge haridustase. Hõivatus põllumajanduses on kõikjal väike. Peamiseks hõivealaks kujuneb tulevikus teenindamine ja teabetööstus. Seda protsessi nimetatakse deindustrialiseerimiseks. Lõunas on põllumajandus märksa suurem, kui põhjas. Suur hõivatus see-eest teenuste osutamisel. Lõuna on haridustase palju madalm kui Põhjas. Maakera eri regioonide metsamajandus ja metsatööstus? Euroopa on tähtsal kohal puidutööstuses, paberitööstuses ja maailma puidutoodete eksportimisel. Põhja-Ameerika on suurima töötlemata puidu ja lihtsamate puidutoodete eksportija maailmas. Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul. 9. Pilet Linnastumine, selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid? Linnastumine on seotud linna kasvu ja arenguga. Linna minnakse elama
* Segatalud arengumaades (Aafrika, Aasia) toodetakse endale ja ülejääk müügiks. * Ekstensiivne teraviljatalu rohtlate ala (USA keskosa ja Austraalia) lühikese perioodi jooksul koristatakse saak ja müüakse. * Rantso loomakasvatusmajand aastaringselt loomad väljas (ladina-Ameerika, LAV, Austraalia). * Istandus (Kariibia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika savannialad, Vahemere alad). Metsandus * Metsatööstus tegeleb töötlemisega. * Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine. * Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab. * Mis kahjustab metsa: röövraie vihmametsad; metsatulekahjud, happevihmad. Energeetika * Jaguneb:
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
• Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse • Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic) Heaoluriik Soov parandada toimetulekuvõimalusi. • Industiaalühiskonna tagajärg • Riigi klassikalised funktsioonid • Kord ja turvalisus • Kaitse välisvaenlaste eest • Toimetulekuvõimaluste parandamine • Teenused • Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused
igasuguste piirangutega,lepingutega,kvootidega jne.Kalapüük reguleeritakse Serbias ja Montenegros Kalanduse seadustega (35/94).1992. aastal võeti vastu seadus avamerepüügi koht,mis kajastab,et ametlikud territoriaalveed ja nendes leiduvad loodusressursid kuuluvad täielikult omanik-riigile.Riik saab oma püügiõigused nö ,,rentida" või müüa. Sammuti on maksustatud kalapüügivahendid ja keelatud sesoonist olenevalt kalapüük. 9.3 Metsamajandus Metsad moodustavad riigi pindalast ligikaudu 30- 35%.Serbias ja Montenegros valitseb lähistroopiline agrokliimavööde.Täpsemalt ,aga läänerannikute vahemerelises valdkonnas.Sealsetes kliimaoludes kasvavad puudest väga hästi igihaljad taimedehk okaspuud,sest vahakiht takistab kuumadel suvedel vee aurumist..Palju on ka kõvad lehtja väärispuud.Väikese vee vajadusega puud nagu okkaspuud kasvavad ka mägedes
Keskkonnaprobleemid Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Kuna põllumajandusega tegelemiseks sobivat maad on vähe ja see on kehv, kasutatakse väga palju väetisi ja keemia tooteid, mis saastavad õhku, tekib pinnveereostus ning ka põhjavee reostus. Ranged normid riigi poolt, et keskkonna probleeme välistada. Metsamajandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Rootsi majanduses on metsamajandus väga tähtsal kohal. Rootsi riigi pindalast katavad metsad 55%. Seda on väga palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Rootsis kasvavad peamiselt okaspuud, tähtsamateks on kuusk, mänd, aga ka kask ning tamm. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Rootsis on metsad jaotunud üsna ühtlaselt üle terve riigi, kõige hõredamalt on seda mägises loode osas ning lõuna osas kus asuvad suuremad linnad. 4. Milleks metsi kasutatakse?
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
on aga toiduainetööstuses pidevalt vähenenud. Kalasektoris on toimunud töötajate arvu vähenemine toimunud kõige märgatavamalt. Tegevuse keskmes on toote- ja turuarendus, rohkem kui veerand toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks. Piimatoodete ekspordikäibest moodusta suurema osa EL-i liikmesriikidesse. Metsad ja põllumajanduslikud kõlvikud, kaitsealad ning veekogud hõlmavad üle 95% Eesti territooriumist. Neid ökosüsteeme majandavad vastavad tegevusalad (põllumajandus, metsamajandus, kala- ja veemajandus). Paralleelselt konkreetse toodangu andmisega kaasneb elutagavate funktsioonide (public goods) täitmine.Eestil oli enne Teist maailmasõda arenenud põllumajandus, mis võimaldas elanikkonna varustamise kohalike toiduainetega ja eksportida konkurentsivõimelist toodangut (eelkõige peekon ja või) paljudesse arenenud riikidesse. Ka plaanimajanduse tingimustes (aastatel 19451990) oli Eesti põllumajanduses suhteliselt kõrge tootmistase.
energiamajanduses? 1) Eksportija - Naftat,maagaasi 2) Importija - sütt 4. Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse elektrienergiat? Energiat toodetakse hüdroelektrijaamades ja tuumaelektrijaamades. 5. Elektrienergia toodang. 1) Elektrienergiat toodetakse aastas 109,39 miljardit kilowatt-tundi. 2) Elektrienergia toodang ühe inimese kohta 0,0000027 miljardit kilowatt-tundi inimese kohta. Argentiina metsamajandus 1. Metsa pindala riigis. Argentiinas on metsaga kaetud 12,1% kogu pindalast. 2. Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe. Minuarust on selles riigis metsa vähe. 3. Metsatüübid selles riigis. Põhiline metsatüüp on stepp, riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks.
Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad
Neid indekse arvutati iga kolme põhjapõdra karjatamise piirkondade kohta eraldi ning kogu uurimise all oleva ala jaoks tervikuna. Maakasutuse vormid Valiti üheksa maakasutuse vormi, olenevalt sellest millise teguri mõju ÖTle uurida sooviti: 1) Looduskaitsealad 2) Teedevõrgustik 3) Mäeeraldised 4) Põhjapõtrade karjatamine, nii suvistel kui talvistel karjamaadel ning võttes arvesse ka inimtegevust nende karjatamisel 5) Metsamajandus, sealhulgas lageraie, harvendusraie, valikuline raie 6) Mootorsaani ja Husky safarid ning teekonnad, mille puhvrer on 4m ja 400m 7) Matka- ja suusarajad, mille puhvriks on 4m 8) Ajaloolised paigad 9) Paisjärved Nimetatud maakasutuse kategooriad on jagatud vastavalt nende poolt osutatavale mõjule ÖTdele rasketeks (2,3,5,9) ning kergeteks (1, 4, 6, 7, 8). Mõju erinevatele maakasutusvormidele hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati iga maakasutuse
....................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .......................................................................................17 9. Tööstuse arengutase........................................................................................................................18 10. Transpordi iseloomustus...............................................................................................................20 11. Turismi iseloomustus...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
