BrasiiliaKüsimused lk 16Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2Arengutaseme näitaja
Brasiilia
SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta
8800 Sündimus %%
21
Suremus %%
6
Imikusuremus
27
Keskmine eluiga(N/M)
76/68
Kirjaoskus %
88,6
Hõive põllumajanduses%
8
Kuuluvus riikide rühma
Uustööstusmaa
Brasiilia on uustööstusmaade
rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava
töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad
on keskmiselt jõukamad riigid.
(Tabel on koostatud 2007 aasta
näitude põhjal)
Küsimused lk 20Riigi kuulumine
majandusorganisatsioonidesse1.Brasiilia
kuulub
MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal
loodud Lõuna-Ameerika ühisturg.
2. Brasiiliast on pärit MERCOSUR, veel on selle oraganisatsiooni
loojad Argentiina,
Paraguay ja Uruguay.
Küsimused lk 23Rahvastiku soolis -vanuseline kooseis 1.Brasiilias
on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29
aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90
on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised
elavad,aga umbes70-90 aastaseks.
2.3.
Lapsed vanuses kuni
15 moodustavad rahvastikust 26,7%,tööealised(15-65 aastased)
moodustavad rahvastikust 66.7% inimestest ja vanemaealised inimesed
(üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 6,4%.
- Selle riigi rahvastik ei vanane .
- Meeste keskmine eluiga on 68 aastat ja naistel 76 aastat. Brasiilias on keskmine eluiga päris kõrge.
- Sündimuse näitajad 2009 aastal on 4 miljonit ja suremuse näitajad on 1 miljon.Väikelaste suremuse näitajad on et 1000 sünnitusega sureb umbes 28 last.
- Sündimus on püsinud viimase 13 aastaga suhteliselt sama.
- Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe on peaaegu võrdne, poisse on sündinud nendel 5 viiel aastal alati umbes 1% rohkem.
- Brasiilia riigi rahvasti on praegu demograafilise ülemineku esimeses etapis . See on etapp kus võib toimuda demograafiline plahvatus . Selles etapis laste osatähtsus rahvastikus kasvab.
(Info on saadu internetist
2008 ja 2009 aasta informatsiooni alusel)
Küsimused lk 33Linnastumine1.2.Brasiilias
elab linnades umbes 75 % inimestest
3.Brasiilias
on enamasti kõik suured linnad paiknenud ookeani äärde,sest
Brasiilia keskosas on mäed ja põhja pool on Amazonase džungel.
(Info
on saadud 2009 aasta andmete põhjal,kaardi sain googlist, suuremad
linnad kijutasin ise kaardile peale)
Küsimused lk 51
Energiamajandus1.Brasiilias
leidub naftat.
2.Brasiilia
impordib naftat,gaasi,süsi ja Brasiilia ei ekspordi midagi.
3.Brasiilias
toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja
hüdroelektrijaamades.(Kaardi peal on elektrijaamad)
4.Brasiilias
on
elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas.See näitab,
et riigi arengutase ei ole nii kõrge.
5.Minu
soovitused Brasiilia energiamajanduse tõhustamiseks oleks sellised,
et rajada rohkem elektrijaamu. Alternatiivsetest energiatest oleks
võimalik kasutada päikeseenergiat,sest Brasiilias on palju
päikest,tuuleenergiat on ka võimalik seal kasutada sest Brasiilia
on ookeani kõrval ja seal on tuult palju ja veel võiks kasutada
veel rohkem hüdroeletrienergiat.
Nende energiate kasutusvõtu
takistavad tegurid on raha,kliima jne. Näiteks raha mõjutab nii, et
kõik need energia
jaamad maksavad palju.
Küsimused lk 56Riigi põllumajanduse
iseloomustus1.Looduslikud
eeldused põllumajanduse
arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on
pinnamood suhteliselt hea.
a)
Brasiilia
territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad.
Sellest
7% kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja
10% põllumaaks.
b) Mullad on Brasiilias väga
viljakad , ühtlasi on seal ühed maalima
viljakamad
mullad c)Brasiilia
asub lähistroopilises vöödmes, lähisekvatoriaalses vöödmes ja
väike osa asub ka ekvatoriaalses vöödmes. Keskmine temperatuur
Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on
5500-6500 C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm.
Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhtleliselt lühike,
aastas on võimalik saada seal kaks saaki.
d)
Brasiilias
on peamiselt punamullad. Mullad on väga viljakad.
e)
Maaparandustöödest tehakse minu arvates Brasiilias maa
kuivendamist , sest seal on tihtipeale väga niiske , sest seal asub
palju kõrgustike ja ookean on ka lähedal.
f)
Brasiilias
ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks
Brasiilia põhjapool asub Amazonase džungel ja seal ei saa kasvatada
selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, sest seal on liiga niiske
ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal oleks ka suhteliselt
raske põldu harida, sest seal on ka niiske ja külm ja
ilmaolud on
teised kõrgemal.
(Info on saadud teadmeteostest
ja
netist , andmed on 2008 ja 2009 aasta omad)
2)
Majanduslikud
eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on
kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad,
seadmed , seemned,
maaparandus ) siis veel tööjõud(tööjõu hulk ja oskused) siis
veel valitsuse poliitika(toetused,
tollipoliitika ), turustamise
võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja
tõuaretus, koolitus,turundus,
kindlustus ).
a)
Brasiilias
on kapitali olemasolu
b)
Tööjõud
Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust.
c)
Valitsuse
majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid
ja põlluharimist.
d)
Põllumajadusliku
tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud(moodne
kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
tooteliigile (lillekasvatus,
piimakari , maitsetaimed, teravili jne)).
(Info on saadud internetist
2008-2009 aasta materjalide seast)
3)
Brasiilias
on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.
a) Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja
puuviljad .
b)
Brasiilia
on kultuuride kasvatamisel maailma esimestehulgas kohvipuuga ja
maisiga.
c)
Loomakasvatusharudest
on Brasiilias arenenud veisete ja sigade kasvatud.
d)
Loomakasvatusharu arengult on Brasiilia veiste
kasvatamisega maailma esimeste hulgas.
(Info on saadud internetist
2008-2009 aasta andmete põhjal)
4)
Brasiilia
ekspordib kohvi,
puuvilju ,maisi.
a)
Brasiilia
varustab end kohviga, puuviljadega, maisiga, riisiga,
kakaoga, suhkruga jne.
b)
Sisse
ostab Brasiilia teravilju ja maitsetaimi.
c)
Tooted
mida Brasiilia ekspordib on puuviljad,kohvi,mais,liha,
elektroonikat,lennukiosi jne.
d)
Toodete
ekspordi poolest on Brasiilia maailma esimeste hulgas kohviga.
5)
Põllumajandusega
seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest Brasiilais ei ole
palju põllumaad.
(Info on saadud 2008-2009
aasta andmete põhjal netist)
Küsimused lk 63Metsamajandus ja
metsatööstus1)
Brasiilias kasvavad
metsad 544 mln ha suurusel alal. Seda on väga
palju, ühtlaselt on Brasiilia maailmas teine riik metsa suuruse
poolest, Venemaa on esimene.
2)
Brasiilias
on ekvatoriaalsed
vihmametsad . Peamised
puuliigid okaspuud, kõvad
lehtpuud ja väärispuud.
3)
Brasiilias
asub enamus suuremad metsad Amazonase džunglis(see on Brasiilia
põhjapool) veel asub suur osa keskosas mägedes.
(Amazonase vihmamets )4)
Brasiilias kasutatakse metsi mitut moodi,esiteks kasutatakse metsast
saadud puitu kütteks,paberi tegemiseks,ehituseks ja ekspordiks
teistesse riikidesse ja veel kasutatakse metsa nii,et kasvatatakse
taimi,puuvilju ja loomi seal.
5)
Brasiilia
metsamajanduse arengutase on kõrge. Välja on arenenud metsakompleks
ja puitu kasutatakse mitmekültselt(küttena,paberi
tegemiseks,ehitustel jne).Brasiilias hoolitsetakse metsade järelkasvu
eest.
6)
Brasiilia
olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused,
riigil jääb puitu eksportimiseks ka üle.
7)
Brasiilia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Brasiilia
osatähtsus maailma metsatööstuses on väga suur,sest Brasiilias on
maailmas teisel kohal kõige rohkem metsa ja palju maad ostavad
Brasiilialt puitu ja küttematerjale.
8)
Peamised
metsaga seotud probleemid selles riigis võivad olla üleraie,liigne
niiskus, liikide väljasuremine kui mets hävib. Üleraie võib
põhjustada tulevikus metsa puuduse ehk puitu jääb puudu,liigne
niiskus, sest Brasiilias on vihmametsad ja see tekitab liikse
niiskuse, liikide väljasuremine, sest kui metsa hävitatakse, siis
palju loomad jäävad
koduta ja palju taimed hävivad ja lõpuks võib
juhtuda nii, et
terved liigid hävivad.
(Andmed
on saadud internetist,info on 2008-2009 oma)
Küsimused
lk 69Tööstuse
areng1)
Brasiilias leidub rauamaaki,
niklit , kroomi,
mangaani ja
teemante,kulda. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine.
2)
Brasiilias
on tööstusharudest esindatud maavarade kaevandamine, metalli-,
elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus.
3)
Suuremad
tööstusettevõtted paiknevad Brasiilias seal kus on normaalne
kliima, head transpordi võimalused, sest kui pole näiteks head
kliimat ja on väga külm, siis oleks väga raske sellises kohas teha
autotööstust, sest see oleks väga tulukas ja kui pole häid
transpordi võimalusi, siis on väga raske ettevõtteid teha, sest
näiteks kui on maavaradetööstus ja nende maavarade kaevandamis
kohale ei ole lähedal transporti, siis oleks see väga tulukas, et
neid
maavarasid eksportida.
4)
Brasiilia
ekspordib metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid,
puutooteid ja impordib rõivatooteid, tekstiilitooteid.
5)
Masinatööstuse
areng Brasiilias on väga hea.Brasiilias on arenenud auto- ja
raskemasinatööstus, eksportitakse masina ja masinaosi igalepoole
maailmas.
6)
Kõrgtehnoloogia
arengueeldused riigis on sellised, et riigil peab olema hea
sissetulek, et kõrgtehnoloogiat luua ja riik peab olema kursis mis
toimub mujal maailmas, sest võibolla on kusagil juba midagi loodud
ja riigil oleks võimalik sealt õpetusi saada. Et kõrgtehnoloogiat
luua peab olema ka inimesi kes oskavad seda luua ehk riigis peab
olema tarku inimesi.
(Info on saadud internetist
2008-2009 aasta andmete põhjal)
Küsimused lk 72Transpordi iseloomustus1)
Brasiilias looduslikud tegurid mis soodutavad infrastruktuuri arengut
on hea kliima, riigi majanduslik seis on korras, riigil on suuri
lennujaamasid ja transport on heas korras. Takistused infrastruktuuri
arenguks on transpordist tingitud liiklusummikud, õnnetused,
keskonnareostused, maastike
rikkumine jne.
2)
Riigi
sisevedudes on olulistel kohtadel
transpordis autovedu ja
lennukivedu, sest sisevedudel on kõige mõtekam transportida kaupa
autoveoga, sest see on odav, lennukiga veatakse sisevedudel ka,
näiteks Brasiilia on suur maa ja lennukiga on seal hea vedada ühest
otsast teise kaupa. Rahvusvahelistes
vedudes kasutatakse laeva- ja
lennukivedu, sest laeva ja lennukiga on kõige sootsam vedada
teistesse maadesse kaupa.
3)
Brasiilia
teedevõrgu tihedus on suhteliselt hõre. Kõige tihedam on see riigi
lõuna osas, kus asuvad Sao-
Paulo ja Rio de
Janeiro . Kõige hõredam
teedevõrgustik on Brasiilia keskosas, kuna seal kõrgustik.
b)
Raudteetransport Brasiilias on väike.
Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga,
Boliiviaga, Uruguayga. Raudteeareng on Brasiilias on korras.
c)
Brasiilia
jõetranspordi tähtsus on väga suur, seda kasutatakse nii
transpordiks kui ka kalade kasvatamiseks. Suurimad
laevatavad jõed on
Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao
Francisco (2900 km).
d)
Meretranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga tähtis,
sest Brasiilias eksportitakse ja importitakse väga palju asju läbi
meretee .
e)
Õhutranspordi
tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga suur,
sest väga palju asju importitakse ja eksportitakse õhutee kaudu.
Kui poleks õhuteid, siis toimuks kõik see
importimine ja
eksportimine palju aeglasemalt.
4)
Eestist saab kõige kiiremini Brasiiliasse lennukiga. Selleks kulub
aega umbes 24 tundi, sest tuleb
lennata aldus Amsterdami ja
Brasiiliasse. Muud moodi sinna otse minna ei saa, saab ainult nii,et
lähed
Portugalist kruiisi peale ja sõidad sealt Lõuna-Ameerikasse
ja sealt tuleb kas minna lennukiga või bussiga edasi,et Brasiiliasse
jõuda.
(Info on saadud internetist
2007-2009 aasta andmete põhjal)
Küsimused lk 78Turismi iseloomustus1)
Brasiilia on tuntud turismimaa.
2)
Turismi
arengueeldused Brasiilias on väga head, sest reis Brasiiliasse on
muutunud järjest populaarsemaks ja inimesed reisivad sinna rohkem ja
tänu sellel turism areneb seal väga kiiresti.
3)
Brasiilias
külastatakse kõige rohkem Amazonase džunglit, Sao-Paulot, Rio de
Jainerot ja pealinna Brasiliat.
4)
Eesti
turismifirmad pakuvad
reise sellesse riiki. Täpsemalt pakuvad nad
reise Rio de Jainerosse ja Sao- Paulosse.
5)
Tursim moodustab sisemajandusest kogutoodangust 54%.
Rio
de JaineroKasutatud allikadwww.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus4-2005-pdfwww.cenrus.gov/ipc/www/idbsum.html.www.eur-lex.europa.eu/LexUriSew/html.www.wikipedia.comEesti Entsüklopeedia 15
köidewww.miksike.ee/documents/main/lisa/8_klass/4teema/brasiilia.htmwww.miksike.ee/doc/referaadid2006/brasiilia-liisametskula/htmwww.miksike.ee/doc/referaadid/loodusvööndid/kaileola.htm. http://www.unwto.org/index.php http://www.reisipank.ee/ http://www.eau.ee/~mteder/Kaugope_1loeng.pdf http://www.miksike.ee/ http://www.wto.org/ http://www.aseansec.org/ http://www.census.gov/ipc/www/idb/ Eesti Kooliatlaswww.wttc.orgwww.world-tourism.orgwww.mercosur.org/www.google.ee
Kõik kommentaarid