Suurbritannia ja Brasiilia võrdlus (0)

Keskkool - Geograafia - Keskkonnageograafia

1 Hindamata

                               Viljandi Gümnaasium
                                          Kariina Lääts
                                                II HU
                      Suurbritannia Brasiilia
                                        Referaat

                                    Viljandi 2015/ 2016

Põllumajandus
Valdkond
Brasiilia
Suurbritannia
Tähtsamad tehnilised kultuurid ( eksport )
Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3]
Suhkrupeet [1]
Toodang
küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus ) [4] [5]
Maagaas, nafta , kips, kriit, vill [1]
SKP
14% [3]
0,9% - 1,9 triljonit $ [8]
Kaevandakse [1]
Boksiidi , rauamaaki
Kivisüsi
Riigi pindala (km² )
8 511 965 [6]
243 610 [10]
Eksport
Safrani, nafta, vasika ja veise liha [3]
Naftavarud [8]
Eksport (riigid)
Hiina, Suurbritannia, Argentiina [11]
USA 13,9%, Saksamaa 10,9%, Prantsusmaa 10,4% [8]
Mullad , pinnas [1]
Keltsa- ja gleistunud keltsamullad, niiske pinnas [3]
Leetmullad
Põllumajandus toodang elaniku kohta (USD) [1]
200-400
1000
Import
Nisu 5740434 t. [2]
Vill, tee, suhkur, puit, liha, metall [8]
Põllumajandus tootmine
27% -199,294 miljon tonni [3]
60% [8]
Koristatud saak
47,329 miljon tonni [3]
Ei leidnud infot
Põllumaj. tootjates maaomanikud
85% [3]
Ei leidnud infot
Vilja kandev maa
719 ('000 km2 ) [7]
36% [9]
Tulu põllumajanduses
Ei leidnud infot
1,4 % [8]
Põllumaa-ala
Ei leidnud infot
71% [9]
Kasutatud allikad

[1] Uus maailma atlas , Jāņa sēta ja Raul Kilgas

[2] http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=21 (13.01.2016)

[3] http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Brazil/Brazil.ht (13.01.2016)

[4] http://arhiiv.err.ee/vaata/kuula-randajat-brasiilia-inimesed-ja-kultuur (13.01.2016)

[5] http://www.discogenius.com/ee/õppematerjalid/geograafia/1126-brasiilia (14.01.20016)

[6] https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia (14.01.2016)

[7] https://en.wikipedia.org/wiki/Arable_land (14.01.2016)

[8] http://www.slideshare.net/M_Polonski/muudetud-inglismaa-esitus (14.01.2016)

[9] https://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_the_United_Kingdo m (14.01.2016)

[10] https://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia (14.01.2016)

[11] http://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/bra/ (15.01.2016)
Võrdlev analüüs
Põllumajanduse analüüsis vaatlen ühte arengu ja arenenud riiki. Võrdlen kahe riigi eksporti, importi, SKP-d, põllumajanduse toodangut ühe inimese kohta, vilja kandvat maa-ala ja palju muud.
Vaadeldes mõlema riigi põllumajanduse tootmist aastas, siis Brasiilial oli 27% ja UK oli 60%, mis on Suurbritannia kohta väga hea, arvestades riigi pindala.
SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias.
Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial.
Kesine on ka Brasiilia põllumajanduse toodang ühe elaniku kohta, sest arvestades kui suur on see riik, võrreldes UK-ga, siis on 2 või isegi 3 korda viletsam.
Erinevaid andmeid lugedes sain peatselt aru, et mõlematel riikidel on tehniliseks kultuuriks suhkruroog e. suhkrupeet, mida nad ka ekspordivad teistesse riikidesse. Leidsin ka, et Brasiilia ekspordib tehnilisest kultuurist veel kohvi 30 miljonit kotti aastas, tsitrusvilja 320 miljonit aastas ja tubakat . Samuti ekporditakse Brasiilias maavarasid (näiteks: naftat, boksiidi), toorainet (veise ja vasika liha) ning safrani suuremates kogustes . Suurbritannia eksportib kõige enam Inglismaa mandri osalt suur riikidesse- USA-sse 13,9%, Saksamaale 10,9% ja Prantsusmaale 10,4% kivisüsi, naftavarusid.
Mõlemaid riike vaadeldes oli näha, kuidas Suurbritannia on pindalalt väiksem, aga paljudes asjades oli kordades parem. Lugedes ning võrreldes erinevaid põllumajanduse andmeid jõudsin tulemusele, et Suurbritannia on arenenud maa ja Brasiilia on arengu maa.
II. Metsamajandus , puidutööstus
Valdkond
Brasiilia
Suurbritannia
Loodusliku metsa
412 milljonit hektarit [1]
12% [3]
Riiklikud metsad (kaitseall jne)
124 milljonit hektarit [1]
30% [2]
Eraomand
288 miljonit hektarit [1]
70% [2]
Metsa istandused
6 miljonit hektarit [1]
40,000 hektarit (kiire kasvuline okaspuu) 1970-ndal aastal [2]
Populaarsemad puu liigid (%)
Eukalüptus 59, mänd 37, teised liigid 4 [1]
Lehtpuud 29, okaspuud 75 [2]
Tarne
Ümarpuitu 30 milljonit m3 mänd 35% koristatud mahust [1]
Saematerjal 3582000 kuupmeetrit , puitplaate 3032000 kuupmeetrit, paberit ja pappi 4561000 tonni [2]
Maailmaturust metsasaadusi
2,4% [1]
Ei leidnud infot
Vööde
Vihmamets , ekvatoriaalne
Parasvööde, okasmets
Kasutatud allikad

[1] http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/bra/ (20.01.2016)

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_the_United_Kingdo m (20.01.2016)

[3] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1285_1273.html (21.01.2016)
Võrdlev analüüs
Metsamajanduse ning puidutööstuse analüüsis võrdlen samuti Brasiiliat ja Suurbritanniat kogutud andmete põhjal. Puidutööstuse ja metsamajanduse kohta on üldiselt vähe andmeid, kuid sellegipoolest leidsin midagi, mida analüüsida. Vaatlen kahe riigi vöödet, puude liike, tarnet, eraomandit ning riikliku metsa.
Brasiilia asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on alati soe ja niiske ning ekvatoriaal aladel laiuvad vihmametsad. Võin väita erinevaid materjale lugedes, et Brasiilia on väga mitmekesise loodusega. Vihmametsade kohta võib isegi väita, et ta on nagu džungel, mis koosneb paljudest liikidest. Kõige enam kasvab Brasiilia metsades eukalüptust 59%, mändi 37% ja teisi liike 4%. Samas erinevad Suurbritannia ja Brasiilia üksteisest kui öö ja päev. Suurbritannia asub hoopis parasvöötmes, kus ilm on väga muutlik ning on suhteliselt liigivaene paik just oma asukoha tõttu. Suurbritannias kasvavad kõige enam okasmetsad 75%, siis lehtpuud 29% ja 1% teisi liike.
Puidutööstuses on kõige rohkem arenenud Suurbritannia, sest ta suudab toota ja ära kasutada puidu materjali. Ühesõnaga, nad ei tooda nii suurtes kogustes enam ümarpuitu, vaid töötlevad puitu ümber, saades erinevaid materjale. Näiteks saematerjal 3582000 kuupmeetrit, puitplaate 3032000 kuupmeetrit ja paberit ja pappi 4561000 tonni aastas. Kuid Brasiilia toodab veel suurtes kogustes ümarpuitu 30 milljonit m3 ning mändi 35% aasta koristatud mahust.
Erinevaid andmeid lugedes leidsin, et mõlemal riigil on olemas metsa istandused, mis tagavad uue metsa teket.
Mõlema riigi andmeid vaadates on märgata seda, et enamus metsa kuulub eraomandile Brasiilia puhul 288 miljonit hektarit ja Suurbritannias 70%. Kaitsealla võetud või riigile kuuluv metsa ala on Suurbritannia puhul 30% ja Brasiilial 124 miljonit hektarit.
Lugedes ja võrrelnud erinevaid andmeid on näha, et metsamajanduses ning puidutööstuses on arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia.
III. Energiamajandus
Valdkond
Brasiilia
Suurbritannia
Elektri tootmine (miljardit kWh)
537.6 [1]
335 [2]
Elektri eksport (kWh)
467 millionit [1]
2.72 miljardit [2]
Elektri tarbimine (miljardit kWh)
483.5 [1]
319.1 [2]
Elektri import (miljardit kWh)
40.33 [1]
20.5 [2]
Elektri salvestamise tootmis võimsus
121.7 millionit kWh[1]
76.44 miljonit kW [2]
Fosiilkütust (% on paigaldatud tootlikkust)
18,7 [1]
70,7 [2]
Elekter - alates tuumakütuseelementidest (% on paigaldatud tootlikkust)
1,5 [1]
9,8 [2]
Hüdroelektrijaamad (% on paigaldatud tootlikkust)
69,3 [1]
1,8 [2]
Elekter- teised taastuvad allikad (% on paigaldatud tootlikkust)
10,5 [1]
14,7 [2]
Toornafta tootmine (barrelit/päevas)
2.255 miljonit [1]
787,200 [2]
Toornafta eksport (barrelit/päevas)
533,300 [1]
703,100 [2]
Toornafta import (barrelit/päevas)
344,900 [1]
1.221 miljonit [2]
Toornafta tarbevaru (miljardit barrelit)
15.31 [1]
2.982 [2]
Puhastatud naftatoodete- tootmine (miljonit barrelit/päevas)
2.554 [1]
1.409 [2]
Puhastatud naftatoodete- tarbimine (miljonit barrelit/päevas)
3.003 [1]
1.505 [2]
Puhastatud naftatoodete- eksport (barrelit/päevas)
174,700 [1]
559,800 [2]
Puhastud naftatoodete- import (barrelit/päevas)
37,300 [1]
603,100 [2]
Maagaasi tootmine (miljardit m3)
21.08 [1]
38.52 [2]
Maagaasi tarbimine (miljardit m3)
38.4 [1]
70.24 [2]
Maagaasi eksport (m3)
100 miljonit [1]
10.55 miljardit [2]
Maagaasi import (miljardit m3)
19 [1]
42.83 [2]
Maagaasi tarbevaru (miljardit m3)
388.7 [1]
241 [2]
Süsinikdioksiidi emissioni tarbimine energias
500.2 miljonit Mt [1]
568.3 Mt [2]
Kasutatud allikad

[1] https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html (06.02.2016)

[2] https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html (07.02.2016)
Võrdlev analüüs
Energia majanduses võrdlen ma taaskord Brasiiliat ja Suurbritanniat. Selles peatükis vaatlen mõlema riigi elektri tootmist, tarbimist, eksporti, importi, elektri salvestamise tootmis võimsust, fosiilkütuse kasutust , hüdroelektrijaamde tootlikust , toornafta tootmist, importi, eksporti, tarbevaru, maagaasi tarbimist ja palju muud.
Tabelis on märgata, kuidas Brasiilia toodab energiat 202.6 miljardit kWh rohkem kui arenenud riik Suurbritannia. Hoolimata sellest, et Brasiilia toodab energiat palju, impordib ta natuke üle 40 miljardi kWh aastas. Samuti on näha seda, et Suurbritannias tarbitakse vähem, aga ekspordidakse välja rohkem.
Andmeid vaadates on märgata seda, et Suurbritannias kasutakse ning toodetakse suurel koguses fosiilkütust. Brasiilias on fosiilkütuse tootmine umbes 4 korda väiksem. Suurbritannias kasutakse ka väga palju erinevaid tuumakütuseelemente ning teisi taastuvaid energiaid. Brasiilia puhul, aga on populaarne hoopis hüdroelektrijaamad, mida on 67, 5 % võrra rohkem.
Võrreldes tabeli andmeid on näha, et Brasiilial on energiavarusi palju, eriti toornaftat, sest nad toodavad seda miljon barrelit päevas. On näha ka seda, et nad toodavad puhast toornaftat, aga tarbivad tunduvalt rohkem kui toodavad seda, sellega seoses nad peavad importima seda endale juurde. Suurbritannial on samas tootlikus- tarbimine ja eksport- impordi vahe tunduvalt väiksem kui Brasiilial.
Mõlema riigi puhul on märgata seda, et nad toodavad maagaasi vähe. Suurbritannia puhul on tootlikkus 38, 52 miljardit kuupmeetrit, samas kasutab rahvas 2 korda rohkem maagaasi. Sellepärast peab ta importima 42, 83 miljardit kuupmeetrit ning see maagaas, mis nö ülejääb tootlikkusest ja impordist eksporditakse teistesse riikidesse. Brasiilias, aga kasutakse üldse maagaasi vähe, samas on tarbevaru suurem kui Suurbritannias.
Ühesõnaga, andmeid otsides ja lugedes võis märgata seda, et Suurbritannia paneb suuremat rõhku taastuvatele energia allikatele, mis näitab meile, et ta on arenenud riik ja ta suudab võtta energiat sealt, kus loodus talle parasjagu kõige rohkem pakub. Brasiilia, aga arengu riik, sest tal on paljugi õppida arenenud riikidelt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 7 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Azzza Õppematerjali autor

Põllumajandus energiamajandus metsamajandus puidutööstus Brasiilia Suurbritannia.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Argentina

Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna- Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala Antarktise mandril

Geograafia

doc

Saudi-Araabia

hulgas per capita) ppp $ Norra 0,968 2 79,9 98,6% $ 51 862 Eesti 0,871 42 71,3 99,8% $ 19 155 Mosambiik 0,366 175 42,4 54,8% $ 739 Brasiilia 0,807 70 72,0 89,6% $ 8 949 Saudi Araabia 0,835 55 72,4 84,3% $ 22 053 Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Riigi hõive iseloomustus Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem

Geograafia

docx

Saudi Araabia referaat

hulgas per capita) ppp $ Norra 0,968 2 79,9 98,6% $ 51 862 Eesti 0,871 42 71,3 99,8% $ 19 155 Mosambiik 0,366 175 42,4 54,8% $ 739 Brasiilia 0,807 70 72,0 89,6% $ 8 949 Oma riik 0,835 55 72,4 84,3% $ 22 053 Tabel : IAI (HDI) osakomponendid Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses (nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees

Geograafia

doc

Brasiilia majandus

3.8.Kokkuvõte majandusest.................................................................................................. 18 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut.

Geograafia

doc

Dominikaani Vabariik

RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13

Geograafia

doc

Argentina riigi andmed

Argentina arenenum riik, kuid nüüdseks on Eesti paremal kohal.Eesti on lähemal naaberriikidele, ning saab paremini tooteid jagada.See aitabki kaasa Eesti arenemisel.Eestis peab inimene rasket tööd tegema ja kaua, ning tänu selle on Eestis ka keskmine eluiga väiksem. Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Regioon IAI väärtused ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) Kõrgeim on 0,968(Island) ja madalaim 0.800(Brasiilia).IAI järjest tõuseb. Ida-Aasia IAI on 0,770 ja järjest tõuseb. Must-Aafrika IAI on 0.514 ja tõuseb Argentina IAI on 0,866 ja järjest tõuseb. 5 koguväärtus mln USD Inimese kohta Eksport 70 020 1711,48

Geograafia

doc

Suurbritannia energiamajandus

Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas.

Geograafia

doc

Brasiilia maksebilanss

Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus......................................................................................................9 Maksebilansi ajalugu.......

Majandus

Rohkem sarnaseid