kahte nime sünonüümidena. Näiteks: ,,Tulin siia ilma Keskhaigla sünnitusosakonnas Juno (Hera) valvsa pilgu all." Selline mõistukõne tuleks tavakeelde tõlkida järgmiselt: ,,Olen täiesti normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid peavalusid sageli ei esine." Nüüd meenutame, armsad noored lugejad, mis asjaoludel Hera Erise kuldõunast ilma jäi. Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus
Usund: Kreeka jumalad olid antropomorfsed (st inimese moodi seest ja väljast), kindlat jumalate arvu, on raske määrata, sest samalaadne jumal võis kanda mitut nime ning kreeklased võtsid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks. Delfi oraakel vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid, et saada Apollonilt küsimustele vastuseid Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal Poseidon merejumal, kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid Hades allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares sõjajumal, Zeusi poeg Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga
kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas. Poseidoni vastutuulte mõjul satub ta nõid Kirke saarele. Nälja tõttu tapavad nad veiseid päikesejumal Heliose karjast ning tormis hukkuvad kõik ta kaaslased. Odysseus pääseb nõid Kalypso saarele, seal on ta 7s vangis. Odysseus otsustatakse koju saata, nõiutakse tema naiselt Penelopelt kellegi väljaarvamist endale meheks ja Ithakale kuningaks. Eepos kulmineerib ülbete kosilaste tapmisega. KREEKA DRAGÖÖDIAD
” Grenoble muuseum – Aadress: 5, place de Lavalette, Grenoble. Moderne kunst. On Prantsusmaa kultuurielus olulisel kohal. Muuseumis on palju väga kuulsaid teoseid tuntud kunstnike poolt nagu näiteks Philippe de Champaigne, Georges de La Touri, Laurent de La Hyre, Francisco Zurbarani, Picasso jpt. Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika. Teoseid: merejumal Poseidoni pronksskulptuur, “Agamemnoni kuldmask,” reljeef “Noorukid maadlusringis.” Olympia muuseum – Aadress: iidne Olympia, Olympia. Vana-Kreeka sportmängude keskuse arheoloogiamuuseum eksponeerib antiikkunsti aarded. Teoseid: Praxitelese loodud marmorkuju Hermesest ja Dionysosest; pronkskuju stardiks valmistuvast jooksjast. Suurbritannia: Briti muuseum – Aadress: Great Russell Street, London. Eksponeerib muistse Egiptuse ja Euroopa antiikkunsti teoseid
Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad. Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks. Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta. Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid. Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses. Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri. Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks. Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga. Omapärasteks ehitisteks olid monumendid. Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised. Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele. Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis. Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas
Religioon: Jumalad: antropomorfsed, eristusid inimesest suremaatuse, vägevuse poolest. Zeus Taeva-, tormi- ja piksejumal. Võimsaim, jumalate valitseja. Kutsuti isaks. Ilmus kotkana, meelisohvriloom härg. Valvas kõikide seaduste üle. Hera Zeusi õde ja abikaasa. Teava kuninganna. Abielu kaitjsa. Armukade, kiusab Zeusi lemmikuid ja nende lapsi. Lemmikohvriloom lehm, kutsuti veisesilmseks. Poseidon Zeusi vend. Merejumal. Võimas kolmhark, tormid, maavärinad. Lemmikloom hobune. Hades Zeusi vend. Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde. Mulla, viljakuse, kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja. Tütar Persephone, kelle isa Zeus. Ares Sõjajumal, julm, naeruväärne. Hera ja Zeusi poeg. Ei olnud kreeklaste lemmik. Hephaistos Lonkur tulejumal, jumalate sepp. Hera ja Zeusi poeg. Athena Zeusi tütar, sündis tema peast
Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos
Troojalasele moodustades laiba ümber verise ringi. Päikeseloojangul tõmbusid troojalased tagasi oma linnamüüride varju ning Achilleus viis Patraklose laiba tagasi Kreeka laevad juurde. Ta maeti austusavaldustega mere äärde. Pärast seda maksis Achilleus Hektorile kätte. Ta kutsus Hektori duellile ja tappis ta. Pärast seda sidus ta Hektori vankri taha ja tegi mitu tiiru ümber Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis. Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi jõkke kastes hoidnud kinni Achilleuse kannast. Seejärel laisigi Paris teele mürgitatud noole mis tabas Achilleust otse kanda. Achilleus suri
Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Religioon: Polüteistlik usund ning jumalad olid antropomorfsed. Neid kujutati ühe suute perekonnana. * Zeus peajumal. Valvas jumalate ja surelike asjade üle. Kontrollis kõue, välku ja vihma. Karistas kuritegusid, tasus tõe eest ja lahendas jumalate tüliküsimused * Hera taevajumalatar. Vastas Zeusi abielurikkumistele armukadeduse ja visa ning kavala kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat. * Poseidon merejumal. Oli samuti maavärinatejumal ja hobustejumal. Teda kujutati kolmhargiga. Ta põhjustas ja lõpetas torme oma suva järgi. Ta lõi hobused ja õpetas surelikud ratsutama. * Hades Zeusi ja Poseidoni vend. Valitses manalat, kus ta elas hiilgavas palees, mille oli ehitanud Hephaistos titaanide tööjõu varal. Tema kuningriigi piire valvas Kerberos. Hadese allilma hakati kutsuma Hadeseks. * Demeter taimekasvu- ja viljakusjumalanna; oli pikk, hästi lõhnav ja kaunis tegelane, kes
õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab
Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik-Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. 4 Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid.
Mütoloogia põhipunktid. c. Kreeta Zeus. Rhea varjas Zeusi Kreeta saarel. Zeus kehastus ka härjaks ning viis Europa Kreeta saarele; seal tekkis härjakultus vms d. Zeusi võimuletuleku loo seosed Lähis-Ida mütoloogiaga. e. Tähtsamad kultuspaigad, i. sealsed rituaalid ja nendega seonduv mütoloogia: Zeus Lykaios; Olümpia; Zeus Laphystios. 12. Poseidon. a. Kuju ja tähtsamad funktsioonid: merejumal ja maa sisejõudude käsutaja. i. Elab merepõhjas, tekitab oma kolmhargiga torme ning purustab kaljusid, tekitab maavärinaid ning põhjustab uute saarte sündi. Tema pilgust piisab, et uputust leevendada. ii. Tema kaasa on Amphritite iii. Tema alluvuses on Proteus mereloomakarja kaitsja, kes võis igal hetkel uue kuju võtta b
Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.) Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera(rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon(rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal Hades(rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia(rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares(rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena(rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna, lisaks õiguse- ja õiglusejumalanna ning linnade (eriti Ateena) kaitsejumalanna Apollon(rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.) Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera(rooma mütoloogias Juno) Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon(rooma mütoloogias Neptunus) Zeusi vend, merejumal Hades(rooma mütoloogias Pluto) Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia(rooma mütoloogias Vesta) Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares(rooma mütoloogias Mars) Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena(rooma mütoloogias Minerva) Zeusi tütar, tarkusejumalanna, lisaks õiguse- ja õiglusejumalanna ning linnade (eriti Ateena) kaitsejumalanna Apollon(rooma mütoloogias Apollo) Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
· Kreeklased hellenid, roomlaste poolne nimetus; · Usund oli rikas ja huvitav, fantaasia usundis oli elurõõmus. Nende uskumuse kohaselt olid jumalad nende enda sarnased, mistõttu pidid kogu aeg korralikult käituma, sest ei teadnud, kes nende hulgast olid jumalad. Jumalatel inimlikud vead. Tähtsaim jumal Zeus, Hera oli tema naine/õde, kes on tuntud oma abielu kaitsemise poolest, maksis nendele naistele kätte, kellega Zeus tiiba ripsutas. Poseidon merejumal. Athenat kujutatakse täisrelvastuses, tarkusejumalanna, üks sümbol veel öökull. Müüdikohaselt Zeusi peast täisrelvastuses välja karanud. Hades allmaavalitseja, mitte surnute jumal, vaid allmaavalitseja, ka maavarade. · Tähtsamad polised Ateena ja Sparta. Spartas tähtsal kohal füüsiline kasvatus, kui laps oli nähtavalt nõrk, tapeti ära. Mõlemas läksid poisid 7-aastaselt kooli. · Pealinn koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist, kindlustatud
· Käsutasid ja kehtestasid loodust · Võim eluvaldkondade üle · Üks suur perekond ja suguvõsa · Varasemad jumalad olid titaanid · Zeus koos oma perekonnaga võitles ja võitis · Oluline roll ennustajatel oraaklitel · Kuulsaim Delfi Apolloni oraakel · Surmale ei pandud erilist rõhku Tähtsamad jumalad · Zeus peajumal, taeva-, piksejumal, jumalate valitseja · Hera- Zeusi abikaasa, abielu kaitsja · Poseidon merejumal · Hades allmaailma valitseja · Demeter põllumajandus · Ares sõjajumal · Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna · Apollon tarkusejumal, valgusejumal, · Aphrodite ilujumalanna · Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja
Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nen- de täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde De- meter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Posei- don ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephais- tos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahi- jumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja vilja- kusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos.
Niipalju kui tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimestele iseloomulik märgata on välja töötatud ja tunnustust leidnud filosoofilisi õpetusi, niipalju ainult nende seisukohti kinnitavaid fakte ning jätta tähele panemata on Baconi arvates lavastatud ja esitatud komöödiaid, milles on faktid, mis neile vastu räägivad. See põhjustab aga ebausku ja kujutatud väljamõeldud maailma. Selle filosoofiateatri tükkidele on eelarvamusi. Näiteks usuti kunagi, et merejumal Neptunusele omane seesama mis poeetidegi teatrile, kus esitatav pakub tänu ohverdamine päästab mereõnnetustest, ning kinnitusi sellele usule ilustamisele ja silumisele palju rohkem rahuldust kui tõele vastavad leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud lood ajaloost. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse õnnelikult mingist mereõnnetusest
Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju
Tema järgi nimetati jaanuar. Tema templi vastas olevad uksed avati sõja ajal, rahu ajal suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi
ülem nende hulgas oli muidugi välkudekandja Zeus, kes käsutas pikset jakõue, valitses taevast ja maad ning oli jumalate ja inimeste isa. Järgmine oli suursugune Hera, Zeusi naine, kuldne peaehe laubal. Ka tema valitses taevast ning oli abielu ja naiste kaitsja. Järgnesid teised jumalikud olendid: sinisilmne Athena oma oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; kuldjuukseline Apollon oma lüüraga valguse ja muusika jumal; maad vapustav merejumal Poseidon kolmhargiga; range Artemis vibuga kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna; kaunis ilu ja armastusejumalanna Aphrodite oma tiivulise poja Erosega; lonkur Hephaistos kepiga tule ja oskustöö jumal; nukrameelne Demeter, laup pärjatud kuldsete viljapeadega, põllunduse jumalanna; nobejalgne Hermes oma tiivuliste sandaalidega kaubanduse jumal ning Zeusi käskjalg; verejanuline Ares
ka omasoolistega. USK Jumalad Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalaid oli väga-väga palju. Mõned: Zeus Jumalate valitseja Taeva-, tormi- ja äikesejumal Kõigepealt oli Chaos. Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
· Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas
Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. J. Adams Inglismaalt ja temast sõltumatult U. Leverrier Prantsusmaalt arvutasid uue planeedi asukoha välja ning saksa astronoom J. Galle leidiski ta 1846 aastal U. Leverrier' poolt väljapakutud koha lähedalt. Nimi pandi vastleitule merejumal Neptunuse järgi. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest.[6] (Pilt 9.) 9.2 Neptuuni omadused Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsut...
puhkeb sõda. Raisakull. Hephaistos – Hera poeg, tulejumal. Inetu ja lombakas, aga lahke ja rahulik. Surematute töömees, relvameister ja sepp. Hestia – Zeusi õde, kodukoldejumalanna, kodu sümbol.Iga eine lõppes ja algas ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Rooma jumalad Jupiter (Zeus) – peajumal, taeva-, vihma ja äikesejumal Juno (Hera) – taeva- ja abielujumalanna Neptunus (Poseidon) – merejumal Pluto (Hades) – allmaailmajumal Minerva (Athena) – tarkusejumalanna Apollon – valguse- ja ennustusjumal Diana (Artemis) – jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 23 Venus (Aphrodite) – armastus- ja ilujumalanna Mercurius (Hermes) – teekäijate ja kaupmeeste jumal Mars (Ares) – sõjajumal Vulcanus (Hephaistos) – tule- ja sepatööjumal Vesta (Hestia) – kodukoldejumalanna 19
Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun).
vaherahiu. Kolme aasta pärast algas kõik taas uue hooga. Paluti rahu ja võeti ristimine vastu. PILET 16 Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/-nnad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad: Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades-zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Ares- julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka). Hephaistos-lonkur tulejumal, jumalate sepp (Hera ja Zeusi poeg). Athena-relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
läbi maagilise udu. Paljud mäed, orud ja muud taolised kohad olid seotud Sealmaailmaga. Seal usuti elavat kõiksugu imepäraseid ja hirmuäratavaid olendeid nagu deemonid, haldjad, hinged ja isegi jumalad. Näiteks muistsed iiri keldid uskusid Sealmaailma asuvat Iirimaast läänes, saartel, milleni oli võimalik purjetades jõuda. Sealmaailma kuningaks peeti Iirimaal Manannanit, kes oli ühtlasi ka merejumal. Sealmaailma pääsemine iseenesest ei olnud mingi eriline eelis hea käitumise eest vaid see oli koht kõigile, nii headele kui kurjadele inimestele. Teispoolsusi ei ole üks nagu kristlikus kombes, vaid neid on palju ja need ei ole seaotud ainult surnutega (ei ole nagu paradiis ja põrgu), vaid võivad olla ka mingid muud maad, nt naiste saar igavese nooruse saar jne. Teispoolsused võivad asuda ma, jõe, järvi all või maapeal, läänepoolse mere (Atlandi ookeani) taga kaugel saarel.
Tal oli pikad heledad juuksed ja tihe habe, mis piirasid tema kaunist, mehist ja korrapärast nägu. Suured sinised säravad silmad andsid tema näole pehme ning heasüdamliku ilme. · Dekaan (lk 27) kümnemehelise salga juht/ ülem Rooma sõjaväes. · Olümpose jumalad (lk 30) 12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. 1. Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal 2. Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal 3. Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal 4. Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna 5. Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 6. Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10
kõiki Vahemeremaid ühendava Rooma keisririigi algust. 23) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad; rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. Tähtsamad jumalad (üsnagi otsesed kreeka jumalatega) Jupiter (Zeus) taeva-,tormi- ja piksejumal ning jumalate valitsejana. Juno(Hera) taeva kuninganna, abielu kaitsja Minerva(Athena) sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ja tarkusejumalanna Neptunus (Poseidon) merejumal, tekitas tormi ja kutsus esile maavärinad Vulcanus (Hephaistos) tule ja sepistamise jumal Mercurius ( Hermes) teekäijate kaitsja Apollo : muusika ja terve mõistuse eestseisja, tõe kuulutaja inimestele seega ennustuskunsti eestseisja Venus (Aphrodite) ilu,armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna Diana ( Artemis) elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja Mars ( Ares) sõjajumal Quirinus-tähtis sõja ja eriti põllutööde jumal
Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tal oli palju armukesi ja järglasi. Hermes -vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Poseidon - vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Aphrodite - vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Hera - vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, s.t inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka
Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma. Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos. Penelope (Odysseuse naine) ei saanud nii kaua üksi valitseda. Tal on palju kosilasi, kes olid teda ära tüütanud.
Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusi abikaasa oli tema õde, taevakuninganna Hera, abielude kaitsja. Herat kujutatakse müütides sageli armukadedana, kiusamas Zeusi ja ta arvukaid lemmikuid ja nendega saadud lapsi. Zeusil oli ka kaks venda - oma võimsa kolmhargiga torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, kuldne Demeter, oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Ülejäänud tähtsamad jumalad järgnevas loetelus olid kõik Zeusi lapsed. Sõjajumal Ares ja jumalate sepp, lonkur tulejumal Hephaistos. Nemad olid Hera pojad. Sõjajumalanna Athena oli sündinud oma täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Tema
Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi
4.Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis jaNike. Zeus taeva-, tormi-, ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Artemis jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja Nike võidujumalanna Athena Sõjajumalanna, tarkusejumalanna Poseidon - merejumal 5.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Klassikalise asjastu kuulsamad ehitised asuvad Ateena Akropolis. 6.Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni leheküljel 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Probülee ( paraadlik väravaehitis), Pinakoteek (maalikunstikogu hoidla), joonia stiilis Athena Nike tempel (Võiduka Athena tempel), Parthenon (neitsiruum, pühendatud jumalanna Athenale), Erechtheion (mitme vanema jumala pühapaik) 7.Kellele oli pühendatud Parthenon
ufojutud, piltmõistatused, keerdküsimused. populaarteaduslik kirjandus aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Võrreldes teadusliku kirjandusega ei esitata populaarteaduslikus kirjanduses uurimistulemuste saavutamise käiku ega eri uurijate seisukohti. Stiililt on aimekirjandus sageli lähedane ilukirjandusele. portree isikukujutus, kirjandusteose tegelase kujutus. Vt ka kirjanduslik portree. Poseidon kreeka merejumal, peajumal Zeusi ja allilmajumala Hadese vend. Tema sümboliks oli kolmhark. Poseidoni vaste rooma mütoloogias on Neptunus. postmodernism kaasaja kunstisuundumuste ühisnimetaja. prantsuse sonett vt sonett. press vt ajakirjandus. primitivism ka naivism; kunstilaad, mida viljelevad kunstihariduse ja -oskusteta loomingulised inimesed. Seda iseloomustab lihtne, rõõmsameelne, julge ja abitu kujutusviis. Primitivismiks nimetatakse ka loodusrahvaste kunsti
Nestor ei osanud O'st midagi muud rääkida, kui seda, et nad koos Trooja alt lahkusid. Ta arvas, et O'st võib teada rohkem Menelaos. Nestor andis T'le kaariku, et Spartasse kiiremini jõuda. Koos N pojaga läks T Spartasse. Külalised võeti Spartas lahkelt vastu, neid koheldi kuninglikult. Menelaos rääkis O'st, kuigi ta ei teadnud, kes T on. Siis tuli Ilus Helena, kes T kohe ära tundis, sest poeg sarnanes väga oma isale. Menelaos rääkis, et kui nad Pharosel vangis olid ning ühe merejumal Proteuse kinni püüdsid, oli jumal neile rääkinud, et O on Kalypso käes vangis. See oli ka kõik. T ja Nestori poeg ööbisid Spartas. Vahepeal oli Hermes Kalypsole Zeusi käsu viinud ning O asus rõõmsalt parve ehitama (tema laev oli uppunud). Kalypso tõi O'le toidumoona ning O asus teele. 18.päeva hommikul märkas O mäetippu, kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O'd ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama
Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ATHENA >> Zeusi tütar, sõjajumalanna APHRODITE >> ilu ja armastuse jumalanna APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse
Trooja alt lahkusid. Ta arvas, et O’st võib teada rohkem Menelaos. Nestor andis T’le kaariku, et Spartasse kiiremini jõuda. Koos N pojaga läks T Spartasse. Külalised võeti Spartas lahkelt vastu, neid koheldi kuninglikult. Menelaos rääkis O’st, kuigi ta ei teadnud, kes T on. Siis tuli Ilus Helena, kes T kohe ära tundis, sest poeg sarnanes väga oma isale. Menelaos rääkis, et kui nad Pharosel vangis olid ning ühe merejumal Proteuse kinni püüdsid, oli jumal neile rääkinud, et O on Kalypso käes vangis. See oli ka kõik. T ja Nestori poeg ööbisid Spartas. Vahepeal oli Hermes Kalypsole Zeusi käsu viinud ning O asus rõõmsalt parve ehitama (tema laev oli uppunud). Kalypso tõi O’le toidumoona ning O asus teele. 18.päeva hommikul märkas O mäetippu, kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O’d ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama
Verega võidi altar kokku, seejärel valmistati liha. Toimus suur pidusöök. Agoon'e ehk võistluseid peeti jumalate auks; spordi-, muusika-, draamavõistlused vms. Jumalaid on 2 põlvkonda: I Zeus ja tema õed-vennad II Zeusi lapsed I: Zeus pikse-, tormi- ja tuulejumal, viljakuse jumal vihma läbi, kõigi jumalate valitseja ja riikluse kaitsja; kultuskohaks Olümpose mägi; tal on lugematu hulk järglasi ja partnereid Poseidon merejumal, ürgsete tormijõudude valdaja merel, ka maavärinate põhjustaja (lüües kolmhargi maasse), ka maa jõudude, ürgsete jõudude valitseja (sarnane Enkile) Hades allilma valitseja; Hadese naine Persephone valitseb tegelikult pigem allilma (sarnane Dumuzile; mõlemad pendeldavad all- ja ülailma vahel Hera Zeusi naine, koos 2/1,5 last, kes on üsna tähtsusetul kohal mütoloogias, Zeusi olulised lapsed on
Zeusi kaitse all ja nendest üleastujat ootas tema karm karistus. Hera. Zeusi abikaasa ja õde, ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Mitmes kreeka paigas teati näidata kohta, kus Zeusi ja Hera abielu olevat aset leidnud. Müütides kujutati Herat sageli armukadedana, kiusamas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi, keda nad talle sünnitasid. Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane
et esimesed muutused, ükskõik mis asjaoludel need siis ka aset leidsid, oleksid toimunud kõigi sama liigi esindajate juures korraga ja ühtemoodi; ei, mõni täiustus või sai kahjustada, omandades mitmesuguseid häid või halbu omadusi, mis ei kuulunud algusest peale tema loomusesse, mõni aga jäi pikemaks ajaks algsesse seisundisse. Just selline oli ka inimeste ebavõrdsuse esmaallikas--ainult et seda 1 "Tunne iseennast." Tlk. 2 Kreeka mütoloogias madalam merejumal, kes oli algul inimene, kuid läks nõiajoogi mõjul merre elama; teda kujutatakse eemaletõukava välimusega, kalasabaga raugana. Tlk. 1 Jean-Jacques Rousseau niiviisi üldjoontes näidata on märksa kergem kui selle tõelisi põhjusi täpselt esile tuua. Ärgu mu lugejad siis arvaku, et ma julgen hellitada lootust, nagu oleksin jõudnud
Rituaalist ei teata eriti, aga olemas on müüt. Toob alguse Kuldvillakule. Valitses kunigas Athamas, kellel oli naine Nephele. Neil oli kaks last poeg Phrixis ja tütar Helle. Nephele suri ära ja võttis uue naise Ino- kuri võõrasema. Kuldvillaku jäär päästis lapsed inimohvriks olemisest.. Helle kukkus perre, Phrixis lendas kuskile mujale, ohverdas jäära ja riputas ta naha puu otsa Poseidon Zeusi vend. Nime poolest maa isand, aga Kreekas oli ju merejumal, eriti seostus Egeuse merega (Aigeuse meri). Tal oli merepõhhjas loss Aigai. Amphrititelt sai Aithera sõrmuse, mis annab märku, et too on Poseidoni poeg. Ta kehastab kaost merel. Palutakse et ta hoiaks mere vaiskena ja ei saadaks tormi. Lisaks merejumalale oli ta ka maa-aluste vete jumal. Kolmhargiga lööb ta maasse ja sealt tekivad erinevad asjad, nt maavärinad. Nümf Kamheira andis Kronosele varsa (nagu Zeusi asemel kivi) ja kasvatas teda isa pilgu all eemal
Zeusi kaitse all ja nendest üleastujat ootas tema karm karistus. Hera. Zeusi abikaasa ja õde, ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Mitmes kreeka paigas teati näidata kohta, kus Zeusi ja Hera abielu olevat aset leidnud. Müütides kujutati Herat sageli armukadedana, kiusamas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi, keda nad talle sünnitasid. Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
11.Kreeka: usk Olümpose mägi tähtsamate jumalate peamine elupaik Kreeka põhjapiiril Antropomorfsus jumalad olid inimese moodi välimuselt ja iseloomult Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal, käsutas piksenooli, teised jumalad kuuletusid talle; tal oli palju lapsi; kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla; ta abikaasa oli ta õde Hera Hera Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja, armukade Poseidon Zeusi vend, merejumal, kolmhark Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Ares Zeusi ja Hera laps, sõjajumal Aphrodite ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna; võõramaist päritolu, sarnaneb Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga; sündis lainevahust Prometheus kaval ja riukaline titaan, kes asus esimesi inimesi toetma, ta oli kunagises titaanide ja jumalate lahingus jumalate poole hoidnud, Zeusiga heades suhetes; õpetas inimestele tule kasutamist, muid oskusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
