Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
Suhtelise eelise teooria rajajaks peetakse David Ricardot(1772-1823) *riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st, mille tootmises absoluutne eelis on suhteliselt suurim) *ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st, mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim ehk mille puhul on absoluutne halvemus suhteliselt suurim). 8. Majanduse kolm põhiküsimust mida toota? kuidas toota? kellele toota? 9. Erinevad majandussüsteemid *Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota? *Omandisuhete (riiklik omand või eraomand),hüviste (toodete/teenuste) ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajandus on:
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
Peamine Maakond, provints. Riik (koloonia) Kogu maailm tegevuspiirkond Kõige paremini (rahvusvahelised arenenud head firmad) põllumajanduspiirkonnad Osalemine Üksikud kaubad Üksteisest isoleeritud Globaalne maailmamajanduse majandussüsteemid maailmamajandus s · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. Peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus. B. Tööd tehakse peamiselt masinatega C. Peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon D. Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses. E. Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus .
HIND on rahasumma, mille eest kaupu ostetakse. OMAHIND väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. TURU TASAKAAL on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustatud. MONOPOL on ainuõigus, konkurentsi puudumine turul. RAHA üldtunnustatud maksevahend. TURUTÕRKED turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 4. Majandussüsteemid. 1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Näited. 2. Põhijooned. M A J A N D U S S Ü S T E E M TAVAMAJANDUS PLAANI EHK TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS e. naturaalmajandus KÄSUMAJANDUS 1. Feodaalsele 1. Diktatuuri 1. Kapitalistlikule 1. Kapitalistlikule
Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega ning toodang tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid.
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Referaat Silver Muuga 12A Tartu 2012 1. Sissejuhatus XX saj esimesele poolele iseloomulikud rahvuslikud majandussüsteemid Põhja ja osas Lõuna riikides jõudsid sajandi keskel maailma ajaloo kõige kiirema majanduskasvu perioodi. Tänapäevaks on need asendunud suuri piirkondi siduva globaalse majandus- ja infovõrguga. Maailma eri riikide ja regioonide vaheliste kontaktide (eelkõige inimeste liikumise ja kaubavahetuse) kasvu alates 1970. aastatest nimetakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Tänapäeva maailmas liiguvad raha, tehnoloogia, informatsioon ja kaubad üle
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor)
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikide...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel • Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. See tähendab, et – Turgudel on vaba konkurents – Valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja selle huvides • Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord ja vabalt kujunev turuhind
tudengid. Mõned sündmused Eesti uusajal 1575 Moskoviidid vallutavad Pärnu. 1577 Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt. 1707 Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk PõhjaTartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga. Eesti uusaeg Eesti uusaeg on ajalooperiood Eesti ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku, mil Eesti alal kujunes rahvuslik eneseteadvus ning arenesid majandussüsteemid, viies maa kapitalismi. Uusaja ajalisteks piirideks võib lugeda laias laastus 19. sajandit, sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda, kas eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819, mõnikord kasutatakse ka varasemat daatumit, paigutades uusaja alguse asehalduskorra kehtestamise ajale 1782. aastal. Uusaja lõpuks võib lugeda kas "Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust 1896. aastal, Esimese
1) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, ...
Peamine maakond, provints riik (kolooniad) kogu maailm tegevuspiirkond (rahvusvahelised firmad) Veokulud väga kõrged kõrged väikesed Osalemine üksikute kaupade üksteisest isoleeritud globaalse ulatusega maailma- osalemine majandussüsteemid ühtne majanduses maailma- maamajandussüsteem majanduses id ilmamajandus Tehnoloogia areng Tehnoloogia on vaieldamatult enim ühiskonna arengut mõjutanud nähtus. Tehnoloogia uuenedes muutuvad ühiskonnakorraldus ja sotsiaalelu ning majanduse ruumiline korralduse põhjalikult. Näiteks muutis aurumasina ja raudtee leiutamine tootmise paigutuse alates 19. sajandi
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8. Millised on nõudlusmõjurid.
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud...
Too välja peamised majandusharud, töö iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine maailmamajanduses. 1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. Maailmamajanduses osaleti kaupadega. 2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega. 4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides? Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu
Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum on inimene, seda rohkem võimalikke alternatiivseid valikuid ilmneb. ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul). Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve,
valitsuspartei lüüasaamine aga kodanike eitavad suhtumist sellesse poliitilisse liini. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduses luuakse, jaotatakse ja tarbitakse rikkusi. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Peamised majandussüsteemid: - Tavamajandus - Turumajandus (industriaalühiskonnas levinuim) - Käsumajandus (plaanimajandus) - Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum) Majanduspoliitikad: Majanduspoliitika põhieesmärgid: - stabiilsed hinnad -püsiv majanduskasv -täistööhõive. Rahapoliitika – tegeleb raha väärtuse säilitamise e raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus e madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale.
võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial · Käsumajandus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, plaanimajandus · Turumajandus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teeninduse mahu ja hinna Toote valmistamine, selle seos globaalse tööjaotusega · Uurimis-ja arendustegevus: nõuab kutseoskusega tööjõudu ja suuri
ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma tegevuspiirkond ( rahvusvahelised firmad ) Veokulud Väga kõrged Kõrged Väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus Globaliseerumine e. ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike
alguses oli esmasektor/agraarühiskond üli oluline ja hästi pikka aega, siis tööstussektor/tööstusühiskond nii umbes 2 sajandit, ja siis alates 20.saj teiselt poolelt muutus oluliseks teenindussektor/infoühiskond) Infoühiskonnale omased jooned/tunnused: a) Põhirõhk on teenindusel b) Vaimne töö c) Veokulud on väiksed d) Globaalse ulatusega majandussüsteemid ---------- RVE ehk rahvusvaheline ettevõte (ehk hargmaine ettevõte ehk transnatsionaalne ettevõte)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide valmistamine jne) tehakse arengumaades, sest...
- Lihasöömine Aasias ja Ladina-Ameerikas - Spekulatsioonid - Uued tehnoloogiad biokütus - Valed poliitikad - Tavalised 3. maailma hädad Keskkond Globaalne soojenemine - Stockholm 1972 - Rio de Janeiro 1992 - Kyoto 1997 - Pariis 2016 Osoon Mets - Põllumajandus - Süsinik - Veeringlus - Elukeskkond Ookean - Süsinik - Soojenemine - Hapestumine XIII loeng siseriiklikud majandussüsteemid Peamised erinevused - Riigi majanduse eesmärgid - Riigi roll majanduses- kui palju riik sekkub turu toimimisse - Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad kuidas ettevõtlus on ülesehitatud, kui tihedad ettevõtete vahelised seosed USA eesmärgid - Eesmärgiks individuaalse tarbija suurim kasu - Vaba konkurents - Managerial capitalism Riigi roll USAs - Neoklassikaline arusaam majandusest - Poliitiline struktuur
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
toota,tootmisressursid ja turustamine on riigi käes, eraomandus puudub või on piiratud,majanduse korraldamine lähtub ideoloogilistest eesmärkidest;praktikas on majandussüsteemid omavahel segunenud,igas riigis on tooteid/teenuseid,mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik;maj põhinäitajad-rahamaj koguprodukt(RKP)-a jooksul riigi kodanike/riigis registreeritud ettevõtete
mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne) 2) KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne) 3) INIMKAPITAL – tööjõud (kvantiteet-vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital. Peamised majandussüsteemid: 1) Naturaalmajandus ehk tavamajandus - valdavalt põllumajanduslikes ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele; hinda otseselt ei eksisteeri, toiumub vahetus kaup-kauba vastu; majanduskäitumist dkteerivad traditsioonid ja kombed
keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis.
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamisek...
Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on
antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba Bhulka. Sama kehtib ka inimeste jõukuse kohta ehk saame hinnata, missugune on inimese võimalik kasulikuse tase. A O B Joonis: Tootmisvõimaluste kõver 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma, et teise kauba tootmismaht ei väheneks Efektiivsus tähendab maksimaalset võimalikku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega Y kättesaamatu tootmis.. X toomisressursse ei kasutata täielikult ära N: mingi osa põllumajandusmaad ei harita üles, ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms. Majandussüsteemid Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida, kuidas ja kellele valikuid. N: NSVL, Põhja-Korea Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavajamajanduse inimesed oma mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumusest ja tavadest. N: Aafrika, Aasia riigid,
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada. Näiteks kohvi on võimalik teega asendada. MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalase suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: Robinson Grusoe majandus Robinson Grusoe majanduses otsustab (mida, kuidas ja kellele toota?) tarbija. Kes on lugenud Daniel Defoe raamatut Robisin Grusoest, see teab, et tegemist on mehega, kes sattus asustamata saarele ning veetis seal algul üksi, hiljem koos teener Reedega üle kümne aasta. Iselomustab: - vanim majandussüsteem, kus tarbija ja tootja on üks ja sama isik. - saavutab kogu rahulolu, sest toodab ja tarbib seda, mis ta soove rahuldaks. Tavamajandus
I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Kuidas on majandussüsteemid seotud toiduhankimisviisidega, sest toiduhankimise viis määrab majandussüsteemi. Sageli on olulised ka muud küsimused, nagu sotsiaalsed erinevused, kuidas need on seotud majandusega nt klassi erinevused, soolised erinevused (või need puudvad), kuidas sugulusvormid on seotud majandusega ja ka poliitilised süsteemid. Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. 21 Uurivad ka, kuidas on kokkupuude lääne ühiskonnaga (eriti koloniaalriikidel) ja mõjutab nende rahvaste majandussüsteeme. Koloniaalvõimude pakutud majandussüsteemid erinesi põlisrahvaste omadest tugevalt. Majanduse käsitlemine algas antropoloogias 20-30
Kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu tegevuspiirkond maailm(rahvusvahelise d firmad) veokulud Väga kõrged kõrged väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Ühtne maailmamajanduse osalemine majandussüsteemid maailmamajandus s maailmamajanduse s 16:07 WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) elavndab rahvusvahelist kaubandust. IMF Rahvusvaheline Valuutafond püüab vältida järske maailmamajandus ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise.
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
