Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja majandust reguleerida?
  • Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused?
  • Millega tegeleb majanduspoliitika?
  • Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks?
  • Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik?
  • Kuidas ühishüvist tarbitakse?
  • Mis on ühishüvis?
  • Miks ühishüviseid pakutakse?
  • Milliseid ühishüviseid kasutad?
  • Miks on riigieelarve seadus väga oluline?
  • Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus?
  • Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused?
  • Kuidas kaetakse eelarve puudujääk?
  • Miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.
1. Majandus – ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine.
Majandusharud : 1) Põllumajandus
2) Tööstus
3) Transport
4) Kaubandus
5) Teenendus
Majandamise põhiküsimused :
1. Mida toota?
2. Kuidas toota?
3. Kellele toota?
Miks on vaja majandust reguleerida?
Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe – võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused.
Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused?
Demokraatlik õigusriik.
Millega tegeleb majanduspoliitika ?
Riigi ja rahva olukorra parandamisega.
Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks?
Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid .
2. Tootmisressursid – majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid.
RESSURSS
EDUKAKS MAJANDAMISEKS VAJALIK SEISUND
TEGELIK SEISUND
1. Loodusressursid
(maa, maavarad , kliima)
Rikkalikud mitmekesised varud, soodsad olud.
Ressursside nappus või lõppemine, loodusliku tooraine asendamine.
2. Kapital
Rikkalikud tagavarad .
Raha ei jätku.
3. Inimressurss
(tööjõud oma teadmiste ja oskustega)
Haritud ja teotahteline tööjõud.
Napib.
4. Ettevõtlikkus
Aktiivne tegevus reaalsuse piirides.
Napib.
3. Turumajandus – on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena.
KONKURENTS – on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul.
TURG – on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed.
HIND – on rahasumma , mille eest kaupu ostetakse.
OMAHIND – väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi.
TURUHIND – on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse.
TURU TASAKAAL – on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustatud.
MONOPOL – on ainuõigus, konkurentsi puudumine turul.
RAHA – üldtunnustatud maksevahend .
TURUTÕRKED – turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada.
4. Majandussüsteemid.
1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Näited.
2. Põhijooned.
M A J A N D U S S Ü S T E E M
TAVAMAJANDUS
e. naturaalmajandus
PLAANI- EHK KÄSUMAJANDUS
TURUMAJANDUS
SEGAMAJANDUS
1. Feodaalsele ühiskonnale arengumaades.
2. Tootmine on väga väike, vähearenenud.
Kaubavahetus on väga väike.
1. Diktatuuri ühiskonnale.
NSV Liit, Kuuba, Põhja-Korea.
2. Kauplemine ja tootmine toimub riikliku plaani järgi.
Vähe tarbekaupu.
Rõhk rasketööstusel.
1. Kapitalistlikule ühiskonnale.
2. Turg määrab hinna.
Kaupade vaba valik.
Konkurents.
1. Kapitalistlikule ühiskonnale.
2. Kõrvuti erasektoriga on riigisektor.
Riik kontrollib tulu.
5. Ühishüvis.
Tarbitakse tasuta. Kaup või teenus, mida jaotatakse
ilma turu vahenduseta ning mida
tarbib enamik ühiskonnaliikmeid.
Kuidas ühishüvist tarbitakse? Mis on ühishüvis?
ÜHISHÜVIS
Miks ühishüviseid pakutakse? Milliseid ühishüviseid kasutad?
Et tasakaalustada toimetulekut kõigis Haridus , TV, tänavavalgustus,
ühiskonnakihtides. Mererand, Spordihoone.
Sotsiaalse heaolu tagamine.
6. Riigieelarve – on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta.
Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud.
Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.
Eesti riigieelarve koostab valitsus, võtab vastu Riigikogu ja kuulutab välja president .
Riigieelarve koostamine :
1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid.
2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid.
3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine.
4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku.
5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus.
6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus.
7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus.
8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja.
Miks on riigieelarve seadus väga oluline?
1) See näitab, milleks riik raha kogub ja milleks kulutab .
2) Eelarve kaudu toimub kogu riigi elu korraldamine.
3) See aitab parandada inimeste heaolu ja olukorda.
EELARVEPOLIITIKA :
1) Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.
2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaaluküsimustega; millele kulutatakse.
Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus?
Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel.
Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused?
Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi.
Kuidas kaetakse eelarve puudujääk?
Laenude või reservide abil.
Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve . Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud – mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse.
7. Maksud .
MAKSUKOORMUS – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
MAKSUMÄÄR – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta.
MAKSUSÜSTEEM – maksustamise põhimõte.
PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM – maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga.
PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM – maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse.
1. Füüsilise isiku tulumaks : Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). – 21 % tulust.
2. Käibemaks: Tarbimismaks , mida makstakse ostu-müügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. – 18% kauba või teenuse hinnast .
3. Riigilõiv: Teenustasu , mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest.
Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks.
Miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi.
MAKSULISED TULUD
Otsesed maksud Kaudsed maksud Sotsiaalmaks ; sihtotstarbeline maks
1. Füüsilise ja juriidilise 1. Käibemaks 1. Pensionid 20%
isiku tulumaks . [18% kauba ja teenuse 2. Tervishoid 13%
[kõikidelt tuludelt] hinnast] 3. Töötuskindlustus 0,3%
2. Maamaks 2. Aktsiisimaks
[tasub iga kinnistu [erimaks kindlatele
omanik] kaupadele(kütus, Kõik need maksud maksab
alkohol, tubakas )] tööandja, kokku 33,3%.
3. Tollimaks Inimene maksab ise:
[sisse ja välja veeta- 1) Töötuskindlustus 0,5%
vatelt kaupadelt] 2) Pensionikindlustus 2% 4. Hasartmängumaks
[mänguautomaatide
ja kasiinode omanikelt]
ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS #1 ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS #2 ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS #3 ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliisa Annusver Õppematerjali autor
Konspekt ühiskonna tootmisressursidest jne.

Sarnased õppematerjalid

Majandus
3
rtf

Majandus

1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital e. raha 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1

Ühiskonnaõpetus
Kordamine kt-ks-ühiskond
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus ­ arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents ­ tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg ­ koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed Hind ­ rahasumma, mille eest kaupu ostetakse

Ühiskonnaõpetus
Riigieelarve
13
ppt

Riigieelarve

RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta ­ 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika

Ühiskonnaõpetus
NSVL Majandus
18
docx

NSVL Majandus

- Tootja töötab etteantud plaani järgi - Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad - Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks. Turu puudulikkuse põhjused: 1) TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS- turg ei toimi alati nii, nagu täiuslik konkurents seda eeldab Konkurentsi liigid: - Täielik konkurents - Piiratud konkurents (oligopol) - Konkurents puudub (monopol) MONOPOL- Ühe ettevõtte või ettevõtete ühenduse kontroll tarbekauba või teenuse litsentsi, tootmise või vedude üle (nt: vesi, elekter)

Ajalugu
Majandus avatud ühiskonnas
2
doc

Majandus avatud ühiskonnas

4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja ­võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes tur

Ühiskonnaõpetus
Majandussüsteemid
6
doc

Majandussüsteemid

4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita)

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas
4
doc

Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi ­ mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi

Ühiskonnaõpetus
Majandus-kontrolltööks kordamine
6
doc

Majandus (kontrolltööks kordamine)

demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun