Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta? Pinnal on mikroobivastane kaitsekiht, see pesemisel hävib. Vanasti hoiti liivas. Keetmisel keeduveele soola ja lasta külmkapist võetud munal enne soojeneda. Valge täisväärtuslik valk
Poljanas 30 aastat, kuni abiellumiseni, oma teoses ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Tatjana kirjutab, kuidas pool oma abielust elasid tema isa ja ema igati õnnelikult koos. Lev Tolstoi naine Sofja kirjutas ühtlasi tema teoseid ümber ja avaldas oma arvamust nendest. Nende abielu esimesel poolel oli Sofja ka igati nõus Levi vaadetega. Kui aga Lev Tolstoi oma vaateid muutis, ei suutnud ta naine enam temaga sammu pidada. Sealt tekkis nende vahele ka lõhed. Kuigi oli ka õnnelikke perioode, kus nad jälle kord ära leppisid. Erimeelsuste põhjuseks oli samuti Sofja närvihaigus, mis talle juba noorena diagnoositi. See tekitas naisele hüsteeriat ja halba fantaasiat. Tatjana kirjutab ka oma isa ja ema iseloomude erinevusest. Tolstoi oli iseloomult optimist, Sofja aga pessimist. Tatjana kirjutab, kuidas Tolstoi oli kindlustanud oma perele maja, teenijad, toidu ja vara, ning nii kuidas Tolstoi oma mõttemaailma muutis, tahtis ta, et ta pere
Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal ) Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed) Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) ,
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega raku...
eesmärgid, ilma et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON: eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON: kõigi klientide rahulolu ei taga firmale kasumit, oluline on efektiivne positsioonimis- ja diferentseerimisstrateegia. Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu, kohakasu, ajakasu, omandikasu. Turunduse funktsioonid Levinud on järgnev turundusfunktsioonide klassifikatsioon: Vahetusfunktsioonid 1. Ost 2. Müük Füüsilised funktsioonid 3. Ladustamine 4. Transport Abistavad funktsioonid 5. Finantseerimine 6. Riski kandmine 7. Turu tundmine (turuinfo) 2. Turunduse juhtimised
Alles siis saaks rääkida õiguslikust ja poliitilisest võrdsusest kahe rahvuse vahel. Kõik pole aga niivõrd ühekülgne, ka vene vähemuse panus on õigusliku ja poliitilise integratsiooni seisukohalt oluline. Selleks, et kõik vene vähemuse poolt nõutu tõeks saaks, on mõlemal osapoolel palju teha, aga usun, et teatud kompromissid muudaksid olukorda märgatavalt. 4. Integratsioon tööturul Eesti tööturgu iseloomustavad suured etnilised lõhed ehk tööturu rahvuspõhine segregatsioon. Segregatsioon on nii horisontaalne, mis tähendab, et erinevast rahvusest inimesed jagunevad majandusharu ehk tegevusala alusel kui ka vertikaalne ehk erinevast rahvusest inimesed jagunevad hierarhiliselt ametikohtadesse (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Vene vähemuse positsiooni tööturul mõjutavad tegurid on näiteks eelnevalt omandatud haridus ja keeleoskus, mis on eestlastest tööandjate jaoks olulised.
"pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik p...
suurest laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline. Laamad piirnevad murrangu e. riftivönditega. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. - Laamade liikumine küljetsi- toimub Vaikses ookeanis, kus laam nihkub piki Põhja- Am laama transtormset murrangut. Tuntuim San Andrease murrang- nende kahe erineva kiiruse horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja- Am laama piiri sügavad lõhed ja maavärinad. - Kahe mandrilise laama põrk- nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestiku: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema
Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid.
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
Great Divide (cont): UK e. universaalne mudel. Sots. kaitse juurutamise aeg. 1911 National insurance Act 1942 Beveridge Report. 1945-1948 reformid loovad sidusa, kodakondsuse põhimõttel rajaneva universalistliku HR. Sots. kaitse juurutamise põhjus “belonging” and “sharing”. Skandinaavia HR 20. saj. I poolel: Vähem arenenud kui Mandri-Euroopa (eriti Soome, Norra). Talupoja ühiskonnad (paikkondlikud, egalitaarsed) Taani, Rootsi industriaalsemad. Ideoloogilised lõhed mõõdukad (lib-lab-green koalitsioonid). Riigi roll heaolu pakkumisel suurem (ühtluskool, tervishoid, vaesteabi). Kirik ja tööturu osapooled pole sotsiaalpoliitikas aktiivsed. Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega
sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. sotsiaalne utoopia sotsiaalsed ideed, mis lõid ebareaalseid käsitlusi ideaalsest ühiskonnakorraldusest, zhanr sai nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta. sotsiaalsed lõhed politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalsed straatumid e. sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, sotsiaalsed kihid aristokraatia, äärerühmad, eliit) staatuslik hierarhia sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad
osaajaga töö, kaugtöö, projektitööd jms.) · Pikaajaliselt töötute integreerimine tööturule · Hariduse ja tööturukoolituse täiustamine · Sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine · Kohanemine majanduslike muutustega · Võrdsete võimaluste loomine · Edendada teadmispõhist ühiskonda · Avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmine Eesti inimarengu probleemid · Surmad ületavad jätkuvalt sünde (2007.a. vastavalt 17400 surma ja 15800 sündi) · Lõhed M ja N oodatavas elueas (M 67; N-79) · Kõrge suremus vigastussurmadesse · Koolikatkestajad · Eluasemeprobleemid Eesti rahvas vananeb ja väheneb · Viimasel 17-l aastal on meil olnud negatiivne iive surmad ületavad sündimust · Alates 2010. aastast maksumaksjaid tunduvalt vähemaks, seega on meil ka pensionikassas ja ravikindlustuses vähem raha. Leevendusena nähakse pensioniea tõstmist 65 aastani ja pensioniealiste tööelu
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. 5 OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse. MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse
pinnasesse liikumise ajal. Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno raba süvakihtidest. Uuringute käigus on kindlaks tehtud, et Põrguhaua piires on aluspõhja Devoni liivakivid umbes 30 m sügavuseni pihustatud lahtiseks liivaks. Kraatri külgmises osas on aluspõhja- ja pinnakihtidelt üles painutatud ja moodustuvad kurru, mida omakorda läbivad lõhed ja murrangud. Ühtekokku on Ilumetsas tähelepanu pööratud viiele lohkvormile, millest aga vaid kaks Põrgu- ja Sügavhaud- on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest – 4 Ingli-, Tondi- ja Kuradihauast- püsib uurjate tähelepanu vaid viimasel, kuigi ühest küljest soosse avanev ja vaid ebamäärase katkeva ümbrisvalliga madal lohk on meteoriitse tekkeviisi seisukohast kaheldav.
Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti teha. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele. 3. Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud
rõhk mingil põhjusel suureneb ja õhk otsib väljapääsu kooriku nõrgematest kohtadest. • Põhjused: • vähe siduv jahu (tehtud kasvama läinud teradest, jahu on valkainevaene, nõrga valkainega jne) • taignas on palju odra-, maisi- või kaerajahu • nõrgalt seotud taigen, mistõttu toode vajub kergelt laiali ja tekivad praod • taignaku pind on kerkimise ajal kuivanud ja rebeneb küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud • auru puudumine küpsetamisel • liigne veeaur ahjus, põrandaleibadele tekivad küljelõhed KOORIKU KÕRBEMINE • Olenevalt tootest peab koorik olema helekollane kuni tumepruun ja ei tohi olla kõrbenud • Põhjused:
sügavuses. Plastulisust suurendab a) rõhk; b) kõrgendatud temperatuur. Kurrutamine toimub geosünklinaalide piirkonnas, ehk jäikade maakoore massiivide kokkupuute piirkondades. Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis)
● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel ● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide
parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille
laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline. Laamad piirnevad murrangu e. riftivönditega. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. - Laamade liikumine küljetsi- toimub Vaikses ookeanis, kus laam nihkub piki Põhja- Am laama transtormset murrangut. Tuntuim San Andrease murrang- nende kahe erineva kiiruse horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja- Am laama piiri sügavad lõhed ja maavärinad. - Kahe mandrilise laama põrk- nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestiku: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinai, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub
keskkond ning luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 3.Ebavõrdsus, arengu indikaatorid ja nende suhtelisus (SKP/SKT, Gini indeks, Inimarengu indeks, Ökoloogiline jalajälg jt) Riikidevaheliste erinevuste kõrval samavõrd oluline teema ebavõrdsus riikide sees. Tuntuim majandusliku ebavõrdsuse mõõtmise vahend on Gini indeks, mis ulatub 0-st (täielik võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5) Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8). SKP- sisemajanduse koguprodukt SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase.
Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006) 7 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng Siirdeühiskondade parteisüsteemi genees erineb mitmel moel Lääne-Euroopa parteimaastiku kujunemisloost. Viimasel juhul olid peamiseks mõjuriks olemuslikud sotsiaalsed lõhed (linna ja maa eristumine, religioossed erinevused, klassierinevused, rahvusriikide sünd), mille põhjal kujunesid välja erinevad ideoloogiad. Postkommunistlikes maades kulges areng pigem vastupidi -- ühinemise aluseks said ideoloogilised ja maailmavaatelised põhimõtted, majanduslik ja sotsiaalne staatus hakkas parteide liikmeskonda mõjutama alles aastaid hiljem. (Toots 2006) Teiseks oluliseks erinevuseks Lääne-Euroopa ja postkommunistliku Ida-Euroopa vahel
laavast, laavadest kõige väiksema viskoossusega, mistõttu on suure voolavusega ja levib edasi paarikümnesentimeetriste kihtidena, ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikuid, kuid üldjuhul on see sile ja seal peal on hea käia. 101. padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 102. pimss ja vulkaaniline klaas Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim. 103. Magma maapinnale jõudmise kaks moodust. 104. Keskpurskevulkaanid ja lõhevulkaan. Keskpurskevulkaanide magmaväljutamise koht asub praktiliselt vulkaani keskel. Lõhevulkaan kujutab endast lõhet, mille kaudu magma välja voolab. 105. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist. Milline näeb välja jalaseen Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga: Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem. Seda iseloomustavad naha ketendus, lõhed või veeldumine. Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram- negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas. "Mokassiini" tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja
Tulemuseks on kriitika. kriitika NB! Arvestades seda, et p poliitikud (riigikogu) g g kinnitavad eelarved, siis ei pruugi alati valitsuse kavatsused realiseeruda. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika üldisemad eesmärgid Esimene oleks likvideerida tõsised deflatsiooni või inflatsiooni poolt tekitatud SKP lõhed. Teine fiskaalpoliitika oluline ülesanne on siluda majanduse tsüklilisest arengust tingitud kõikumisi. Seega, ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Valitsuse käitumine majandusliku j buumi ajal j 1. Vähendatakse kulutusi või tõstetakse makse. Sellega jahutatakse maha majanduse kiire kasv ja hoitakse ära majanduse "ülekuumenemine".
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Tekkinud Ida-Euroopa : Idabloki lõpp (Uued riigid erineva arengutasemega, mõned rohkem, mõned vähem Euroopas. Kas riigid tahavad Euroopaga ühineda? Kas see on üldse võimalik?). Saksamaa ühendamine (1989-1990. Müür langeb, koostöö tihendamine ning lõpuks ühinemine, seega Ida-Saksamaa ühineb Euroopa Ühendustega. Väga suured erinevused ühiskonnas, majanduses, kõiges. Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi
et poele on hea juurdepääs nii bussiga, jalgsi kui ka autoga. Autoparkla on suur, kõnniteed jalgsi käimiseks korras ja bussiliiklus hea. Nimesiltide kandmise puhul olid ootused üsna madalad vaid 5 punkti, kuid tegelikkus osutus veelgi madalamaks, kuigi mitte suurel määral nimet 4,3 ja lõheks on -0,7. Enamasti kandsid nimesilte vaid kassapidajad, kaubaga tegelejad olid valdavalt ilma nimesiltideta. Usaldusväärsust hindasid väited 6,7,18 ja 20. Usaldusväärsuse juures olid lõhed juba suuremad. Väide 6 hindas massimeedias välja kuulutatud soodushindu. Lõheks osutus -2,3. Näiteks ühel korral pidi soodushinnaga olema kohvi, kuid müügipäeval polnud seda väljapandud. Kõige enam erinesid ootus ja tegelikkus väite juures 20, kus vaadeldi, kas kaupadel on kõigil hinnasildid. Ootus oli 7 ja tegelikkus 2,6 ja lõhe -4,4. Mitmetel kaupadel puudusid hinnad ja neid tuli ise küsima minna. Põhjuseks on ka
Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemasti vastuvõetav. Turundus peab tagama vahetuse häireteta toimimise. Samas tänases ühiskonnas on tarbijad ja turg nõudlikud. Edukas vahetus saab toimuda üksnes juhul, kui suudetakse ületada mitmesuguseid takistusi, mis kannavad koondnimetust ,,turulõhed". Turunduse funktsiooniks on turulõhede ületamine. Vahetus peab olema võimalikult mugav ja sujuv ning lõhed kõrvaldatud. Ruumilõhe: Tarbija ja tootja geograafiline eraldatus. Turundus peab tagama kauba pakkumise sobilikus. Ajalõhe: Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu samal ajal. (erandiks teenused) Mõnikord põhjuseks toomise tsüklilisus. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks. Koguselõhe: Tootjale kasulik valmistada ja müüa toodet suurtes kogusest. Tarbijad eelistavad väiksemaid koguseid. Turundustegevus peab tagama kauba
õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja
7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme.
Kuum vesi annab katalüsaatorina võimaluse hüdrotermaalseks moondeks. Maateaduste alused I (21.sept) Deformatsioonikivimid. Maakoore mehhaanilised deformatsioonid ja neis tekkivad deformatsioonistruktuurid : Elastsed keha kuju taastub, deformatsioonistruktuure ei teki. Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud. Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud. Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel, mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult. Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad. 7 Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades.
või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Uurimisandmete kohaselt suureneb äravool 0,3-0,6% iga kuivendatud maa protsendi kohta. Kuivendus negatiivne, põhjaveevarusid vähendav mõju
•Alates 1990ndatest on aga selgelt toimunud tagasiminek rahvusliku ühtsuse poole. Suund nö nation-building´u poole. Riiki nähakse taas ühe rahvuse territooriumina. •Põhjus – domineeriv grupp on hakanud kartma, et multikultuursusega on mindud liiga kaugele ning vähemusgrupid on neid ohustamas. •Odavam tööjõud •Segarassilised lapsed (“Mind ei häiri teised rassid… kuni nad minu lastelaste vanemad pole”) •Traditsioonidest tulenevad lõhed •Religioosne konflikt •Terrorism •Assimileerimine ehk sulandumine – püüe võõramaalased samastada kohalikega –Ranged keelelised nõuded hariduses ja erasektoris (Eesti kuulub siia alla) –Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse –Range kodakondsuspoliitika •Integratsioon ehk lõimumine – võõraste rahvaste kaasamine ühiskonnas selliselt, et nad peavad alluma üldisele poliitilisele korrale, kuid saavad olulisel määral säilitada ka oma kultuurilisi
peaaegu ühejämedused, läbimõõduga 0,6 … 1,2 cm. Neid pookimisviise kasutades on kasvamaminek väga hea, sest kambiaalse kihi kokkupuutepind on võrdlemisi suur. Pookekomponendid kasvavad kiiresti kokku ja liide on tugev. Et komponente omavahel kindlamini fikseerida, tehakse nii pookoksa kui aluse kaldlõikepindadele veel sisselõiked ehk nn. keeled – sel juhul nimetame meetodit vastaskeelseks jätkamiseks. Pärast lõigete tegemist pööratakse noatera veidi, et lõhed jääks pisut avatuks. A. B. Joonis A. Harilik jätkamislõige: Joonis B. Vastaskeelne jätkamine: a- pookoksal; b- pookealusel a- pookoks; b- pookealus; c- pookoksa ja aluse keelekesed on kindlalt fikseeritud Oksad surutakse vastastikku lõhedesse nii, et kaldlõiked pookekomponentide jämedusest olenevalt tervenisti või ühes servas ja otstes teineteist hästi kataksid
Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen
laadituna.eelsoojendatud kuiv õhk võtab endasse puidus leiduva niiskuse ja lahkub koos niiskusega vastavate avade kaudu ja lahkub vastavalt avade või tõmbeavade kaudu.puidupinna lõhenemise vältimiseks niisutatakse kuivavat puit aegajalt torust antava auruga. Puidu lõhenemine kuivamisel · Puitmaterjali kauivamise käigus kuivab väliskiht kiiremini kui sisemine osa. · Kokkukuivanud väliskiht ei ulatu enam siseosa katma ja temasse kärisevad lõhed. · Tekkinud lõhed kulgevad radiaalsuunas, s.o. piki säsikiiri, sest need koosnevad nõrgematest rakkudest. · Lõhenemine on seda tugevam, mida paksem on materjali ja kiiremini kuivatatakse. · Kuna niiskus liigub puidus pikikiudu märksa kiiremini kui ristikiudu, siis kuivavad materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa. · See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse.
Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte
Et puit tugevuse.Lehtpuudel võib esineda nn väärsäsikiiri.Lehed ja okkad-ül-deks oleks korralikult kaitstud ei tohiks niiskus peale kuivamist ületada varustada taime org toitainetega ja reguleerida vee aurustumist.Fotosüntees- 18...20%.Kasutusel ka kamberkuivatus,mis töötab sooja õhu päikese ja klorofülli abil omistavad lehed ja okkad õhust CO2-e.Klorofüll abil.Ettevaatamatu ja kiire kuivatamise käigus võivad lõhed tekkida.Tüve vahendab tänu valgusimavusvõimele päikesevalgusest energiat,millega ülemise osa maltspuidu niiskus võib olla märksa suurem,kui kaasneb O2 rinnnakõrgusel.Niiskus on suurim maltspuidu koorepoolses osas..Suurt tootmine.6CO2+6H2O+päikesevalgus/klorofüll=C6H12O6+6O2glükoostärkl erinevust on märgata ka kasvava puu lüli- ja maltspuidus.Tasakaalustatud istselluloos
Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid.
Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC...+30ºC. Valminud juustud katuvad kollaka koorikuga ja pärast toimub pakendamine (kile, parafiin). Säilitamistemperatuur +5ºC...+12ºC. Juustu vead valmistamisel: ·üsna nõrga maitsega ja aroomiga - käärimisaeg on olnud liiga lühike ·kibedad ja ebameeldivad maitsed - bakterid, mis sattusid toorainesse ·teraline ja rabe konsistentsiga - piima happesus oli liiga kõrge ·suured lõhed juustu sees - halvasti pressitud ·kahvatu värvus - ülesoolatud juust, värv kaob ·hallitus tekib (rõugahallitus) - säilitamisaeg ületatud jne. Säilitamisaeg: (kui ei ole säilitusaineid) külmkapis 20 päeva - kõvad laabijuustud. Juustu klassifikatsioon Naturaalsed labidajuustud Kõvad laabijuustud Veesisaldus 42-48%, soola 1-3%, rasva 3-50% (kuivaine kohta). Olenevalt valmistamise iseärasustele jagunevad järgmiselt: Sveitsitüüpi juustud
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
*Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. 60
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
*liimimine lihtne *kergesti süttiv Ülejäänud 4,2% *head dekoratiivsed omadused *valgustundlikus (eriti lehis) *kergesti kättesaadav *mitmetele on peen tolm kantserogeene- vähki tekitav *looduslikult kasutatav materjal *puidurikete esinemine (oksad, lõhed, mädanikud, *huvitav keemiline koostis mähad, putukkahjustused, leidub 160 riket) *keskkonna suhtes neutraalne *head akustilised omadused *põlemisel eraldub tuhka vähe 1% ca 1 tm saematerjali 2 tm ümarpalki 120 eurot 5 t ha kasvab juurde 1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
