Veenus (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS
Triinu Pokk
Veenus
Referaat
Juhendaja : Sven Jürgenson
Pärnu 2015
Sisukord

• Sissejuhatus........................................ 3
  
• Geograafia ja pinnavormid ................. 4
  
• Kontinendid ja tasandikud.................. 4
  
• Mäed................................................... 5
  
• Meteoriidikraatrid............................... 5
  
• Teised Pinnavormid............................ 6
  
• Geoloogia ........................................... 7
  
• Sisemine ehitus.................................. 7
  
• Veenuse atmosfäär.............................. 8
  
• Pilved ................................................. 9
  
• Orbiit ja pöörlemine .......................... 10
  
• Veenuse ja Maa sarnasused............... 10
  
• Vesi, Kuud......................................... 11
  
• Ehatäht ja Koidutäht.......................... 11
  
• Elu Veenusel...................................... 12
  
• Pildid.................................................. 13
  
• Kasutatud kirjandus........................... 14
  

Sissejuhatus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav ( heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni –4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi.
Veenus on Maa-tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnasegravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.
Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetvälinagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive.
3

Geograafia ja pinnavormid

Veenuse pind ja pinnamood oli kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata ning kaardistati alles aastatel 1990–91 projekt Magellan 'i käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Lisaks leidub seal veel ~3 km kõrguseid mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan , mille jalami läbimõõt on 300–400 km, kõrgus 11 km.
Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (" ookeanid ") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega ("kontinentide" ehk "mandritega").

Kontinendid ja tasandikud

Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "kontinenti", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõunapool. Põhjapoolselt kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse Lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna- Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.
Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema , Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang . Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.
Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta , Bell'i, Ulfrun'i ja Metis 'e piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid .
4

Mäed

Veenuse kõrgeim tipp, Maxwell mägi (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil, Ishtari maal, ja seada ümbritsevad 2–3 kilomeetrit kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Hawaii saarel on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune.
Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea . Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, tema kraatri läbimõõt on 60–90 kilomeetrit.

Meteoriidikraatrid

Planeedil on ka väheseid meteoriidikraatreeid, mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana.
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud . (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.
5
Teised pinnavormid
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus , ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.
6

Geoloogia

Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ( graniit , basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival .Veenusel on üsna sageli ka maavärinad .
Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad.
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad.
Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.

Sisemine ehitus

Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud- nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.
Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika . Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon.
Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.
7

Veenuse atmosfäär

Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga . Temperatuur Veenuse pinnal on ligikaudu 740K(467 °C) ja rõhk 93 bar (Maal ~1 bar) ning planeeti katab paks, läbipaistmatu pilvekiht, mille tõttu pole Veenuse pind Maalt ega kosmoseondide abil nähtavas valguses vaadeldav. Topograafiline informatsioon Veenuse pinnast on saadud tehis avaradiga pildistamise abil. Atmosfääri koosneb põhiliselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri olemasolu Veenusel pakkus esimesena välja Mihhail Lomonossov, kes järeldas seda vaadeldes 1761. aastal Peterburis oma maja lähedal asuvas observatooriumis Veenuse liikumist Päikese taustal.
Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides valitsevad väga tugevad tuuled, mis puhuvad kiirusega umbes 100 m/s (360 km/h). Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (1–2 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid.
Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli. Atmosfääri eraldab avakosmosest ionosfäär. Arvatakse, et Veenuse atmosfäär oli ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi sarnane Maa omaga ning planeedil leidus ka vedelat vett. Praeguseks on aga kogu vesi aurustunud ning enamuses päikesetuulte poolt planeedilt avakosmosesse minema puhutud.
Kõrgustel 50 km kuni 65 km Veenuse pinnast on atmosfääri rõhk ja temperatuur põhimõtteliselt sama mis Maa pinnal, mistõttu on Veenuse atmosfääri ülakihtides tingimused rõhu ja temperatuuri poolest terves Päikesesüsteemis kõige lähemal Maa omaga (isegi sarnasem kui Marsil). Arvatakse, et kui kunagi peaksid inimesed Veenust koloniseerima, siis kõige tõenäolisemaks kohaks, kuhu asustust luua, olekski Veenuse atmosfääri ülakihid.
Koostis : Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, lisaks vähesest hulgast lämmastikust ja jälgedena veel ka teistest elementidest. Lämmastiku hulk atmosfääris on küll suhteliselt madal, kuid kuna Veenuse atmosfäär on Maa omast kordi tihedam siis on ka kogusummas lämmastikku Veenuse atmosfääris umbes 4 korda rohkem kui Maal, isegi kui lämmastik moodustab Maa atmosfäärist 78%. Lisaks on veel Veenuse atmosfääris väikestes kogustes vesinikkloriidi (HCl), vesinikfluoriidi (HF) ja teisi vesinikku sisaldavad ühendeid. Samuti on ka atmosfääris vingugaasi(CO), vee auru ja molekulaarset hapnikku. Arvatakse, et Veenus on kaotanud avakosmosesse enamiku oma vesinikust, millest praeguseks leiduv põhiline osa on säilinud väävelhappe (H2SO4) ja vesiniksulfiidi (H2S) koostises. Vesiniku kadu näitab Veenuse atmosfääris leiduva deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Maa omaga.
8
Pilved
Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal.
Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter .
Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta.
Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks.
Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea – mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.
9

Orbiit ja pöörlemine

Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamike Päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuundadega vastupidises suunas.
Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu 2 ööpäeva.
Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole.
Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla loodete mõju, kuid päris kindel see ei ole.

Veenuse ja Maa sarnasused

Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%).
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub planeedi pinnal vedel vesi.
Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi . Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal.
Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud . Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär.
10

Vesi

On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järkjärgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal.On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga . Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.)

Kuud

Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased .

Ehatäht ja Koidutäht

Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus).
11
Elu Veenusel
USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter , mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes . Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse “elanikest” Maa peale.
12
Pilte
13
Kasutatud Kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus
http://et.wikipedia.org/wiki/Veenuse_atmosf%C3%A4%C3%A4r
14