ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav. · Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks. · Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue- palaviku leviku. · Arktikas sulab 80% merejääst. · Mõnedes piirkondades k
*meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa
Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud.
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda. Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte....................................
Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha ebaühtlane – maa idaosa on asustatud looduskaitseala. UNESCO maailmapärandi keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa nimistusse kuulub Madagaskarilt üks kohati väga hõredalt. kultuuriline objekt ja kaks loodusobjekti. segamini. Kultuuriliseks objektiks on Madagaskari Ta on mitu korda kerkinud ja taas maha kulutatud. keskosas paiknev Ambohimanga kuninglik Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest.
850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p. Guadiana Kõrgemad mäed, Ivanscica (1061m), Vaganski Estrela (1993m), Marao mäestikud, tipud (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo (1415m), Sao Mamede (kõrgustikud) polje (984m) (1025m), Foia (902m) 3p.
aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia
Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. 1.3.Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga
· Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. · Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast. Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja- lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08)
Ta korraldas ümber riigi seadused, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu. Ta kärpis ka senati võimu ja kodanike vabadusi. Constantinius Suur jätkas ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis oli seni keelatud. Kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Ta lasi rajada Euroopa ja Aasia piirile uue linna nimega Konstantinoopol. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad riigi poole lühikeseks ajaks enda valdusesse sai. Pärast tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks: Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) 375. aastal tungisid hunnid Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama. Eriti läks germaanlasi impeeriumi lääneprovintsidesse. Nime
värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium) on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad
tõmmata vett alt, mis on tavalselt palju toitainete rikkam kui pealisvee kiht. [12] 10 Samas kui Vaikse ookeani lõunaosas madalate ja kõrgete õhurõhkude alade mustrid muutuvad vastupidises suunas (õhurõhk Darwinis, Austraalias on kõrgem kui Tahitis), passaattuulte tugevus väheneb ( ja nende suund võib muutuda vastupidiseks). Selle tulemusena külma süvavee upwelling ja selle transportimine lääne suunas väheneb ning lääneosa soe vesi hakkab liikuma itta (joonis 7.). Mingi aja jooksul soe vee bassein Vaikse ookeani lääneosas kasvab ning jõuab Vaikse ookeani keskosani, merepinna temperatuur Vaikse ookeani idaosas tõuseb üle normaalse. See on ENSO (El Niño/Southern Oscillation) soe faas, mida nimetatakse El Niño’ks. [12,14] Joonis 7. El Niño faas. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service. http://oceanservice.noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns
· Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2. Võrdle: tolle aja suurim palee kuningas Nebukadnetsari Babüloni palee pindala oli 40 000 m2, kuid ta oli vaid ühekorruseline. Paleed olid alati suurejooneliselt kujundatud. Pindalalt kõige suurema osa paleest
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi
Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused. Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta on üks tuntumaid Vana-Rooma isikuid, tema uuendas kalendri, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame ka praegu. Temast sai ka 49ekr Rooma riigi ainuvalitseja kuid 44ekr tapeti. 7.Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-rooma ja ida-rooma võrdlus. -Pärast caesari surma jagati riik kaheks- Octavios sai Lääneosa ja Antonious sai Idaosa. Hiljem puhkes nende vahel sõda. Octavianus purustas 31.a eKr Antoniouse ja tema liitlase Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul merelahingus ning ühendas 30a . eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8
Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte
Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks. Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi madalad puithooned. - 17.-18. sajandil kivimurruna kasutatud linnusevaremeid hakati maalilise jalutuskohana väärtustama 19. sajandil. Varemete esimesed korrastustööd toimusid 1901-02. Kõige rohkem on linnusest järel konvendihoone lõunatiivas -- selle
suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. · Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. · USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse, vee või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas
miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 6 *Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad
Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel. Suure osa maastiku lääneosast võtab enda alla Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv Kilingi raba, mida ilmestavad tuhanded laukad, raba keskosas asuv Tõugujärv ning salumetsailmeline
Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; Suurbritannia 6 %; Saksamaa 6 %; Eesti 10 000; Venemaa 20 % (30 %). Vanus ja tekkekont: Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon. Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel. Islamit on mõjutanud nii judaism kui kristlus. Islami seos kristlusega:
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Referaat SUURBRITANNIA KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja ta...
Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. AJAJÄRGUD VANAAEG Vanaaeg on ajalooline mõiste, mis võeti kasutusele renessansiajal: vanaajaks nimetati Rooma riigi aega ja sellele eelnenud aega; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem on tekkinud raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, sest suured muudatused 5. sajandil puudutasid peamiselt Rooma riigi lääneosa. Peale selle on hiljem kasutusele võetud mõiste "esiaeg", millega peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda. KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati
iseloomulik troopilisele kliimavöötmele. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on see troopilise vihmase kliima variandid: Af, Am ja Aw.Kuna maismaa kohal ja ookeanide kohal on atmosfääri seisund erinev, siis eristatakse Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi: · troopiline mandriline kliima · troopiline ookeaniline kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala idaosa kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala lääneosa kliima Mussoonide mõjul asuvates piirkondades eristatakse troopilist mussoonkliimat ehk lähisekvatoriaalset kliimat. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast
Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu. II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari,
.................... 8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit.
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 ...
Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales) Sugukond: Hiidkupralised (Buxbaumiaceae) Perekond: Hiidkupar (Buxbaumia) ROHELINE HIIDKUPAR 1.roheline hiidkupar 1930ndad, EdelaSoome kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud tüved,kännud) kuprata taime võimatu looduses märgata (pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed) kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm eoskupar Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja Ameerika lääneosa. Eestis leitud kahest kohast Hiiumaal Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium
.......................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lääne-Virumaa 2 Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord
kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine. Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga ruutmeeter saama ajaühikus rohkem kui 2 kilovatti energiat (praegu saab 1,35). Klimatoloogid on jõudnud arvamusele, et me oleme eluohtlikult lähedal künnisele, mille ületamine toob kaasa pöördumatud muutused ebasoodsate tingimuste suunas. Maa ei võta küll tuld, ent muutub piisavalt kuumaks, et kogu Gröönimaad kattev jää, samuti osa Antarktika lääneosa jääst ära sulaks; selle tagajärjel voolab maailmamerre piisavalt vett, et ookeanide veetase tõuseks 14 meetrit. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1988. aastal tehtud kliimaennustused Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. * Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. * Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis
Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja
arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine Spetsialiseerunud talu: põhiliselt hilisindustriaalsest alates; intensiivne taimekasvatus; Euroopas ja Põhja-Ameerikas, arv kasvab ka Jaapanis Teraviljatalu: levinud Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides; kasvatatakse peamiselt nisu Rantso: suur loomakasvatusmajand; USA kuiv lääneosa, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas; peetakse tuhandepealisi lihaveise-või lambakarju Loomavabrik: toodetakse masinatega 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu,
Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi.
Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks,
Algasid kodusõjad sõdurite seas populaarsete väepealike vahel. Esile kerkisid teiste seas Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks. Mõne aja pärast aga tekkis nende vahel kodusõda- Pompeius sai lüüa, põgenes ja tapeti. Caesar sai võimul olla mõned aastad, kuid siis ta tapeti senati istungi ajal rahulolematute senaatorite poolt. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi valitsemise pooleks. Octavianusele jäi riigi lääneosa, Antoniusele idaosa ning ta abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatriaga. Peagi lahvatas kahe mehe vahel kodusõda, Octavianus võitis Antoniuse. Viimane põgenes Egiptusesse, kus koos Kleopatraga end tapsid. Octavianus aga ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Sellega lõppes Rooma vabariigi aeg. 287-31 hiline periood Hilise vabariigi ajajärgul hakkas Rooma ajama vallutuspol. väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr
boksiidkaevandused. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Maavarad annavad 1/10 Austraalia SKT ja üle poole koguväljaveost. Transpordisüsteemid Vaatamata ülisuurele torritooriumile on välja ehitatud teiste tööstusmaadega võrreldav üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning tele- kommunikatsioonide infrastruktuur. Austraalias on kokku seitse lennujaama. Kõik need on väga tähtsad sest kesk- ja lääneosa on väga hõredalt asustatud. Suurte vahemaade tõttu on õhutransport väga oluline. Väga plaju kaupu veetakse ka veoautodega. Oluliseks transpordivahendiks on ka rongid. Austraalias on maailma pikim täiesti sirge teelõik (478km pikkune). Sidneys on bussi- ja rongitranspordile lisaks veel ka praamitransport, millega saab teatud linnaosadesse kiiremini.
Viimaks õnnestus maharaadza Ranjit Sighil rajada Pandzabi sikhide kuningriik. Iseseisev sai see riik olla küll väga lühikest aega, sest juba 1849. aastal vallutasid Pandzabi inglased. 1873. aastal asutati Singh Saba liikumine, mille eesmärk oli elavdada sikhide usku, seista vastu kristluse ja hinduismi misjonäridele ning saada Briti valitsejatelt sikhidele tunnustust. Kui 1947. aastal jagati Hindustani poolsaar India ja Pakistani vahel, siis Pandzabi lääneosa sai Pakistan ning idaosa India. Järgnes vägivallalaine, mille käigus tapeti palju inimesi ning mälestus nendest sündmustest varjutab sikhide ja moslemite suhteid senini. PÜHAD TEKSTID Sikhismi pühakirja arengu omapära seisneb selles, et kanoonilised tekstid on kujunenud gurude loominguna, mis lõpuks on muutunud sikhide ülimaks autoriteediks. Sikhismi põhitekst on ,,Adi Granth" (,,algne raamat"). Sikhide igapäevases kõnepruugis kannab
Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu peiduurkais. Kui inimesed neid seejuures juhtuvad segama, ründavad nad välkkiirelt. Ulatuslike metsaraiete tõttu on päikesekarude arvukus viimastel aastakümnetel järsult langenud. Prillkaru Ainsaks karuliigiks Lõuna-Ameerikas on prillkaru. Nad kasvavad 1,2-1,8 meetri pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat ku...
Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli Kalevipoja säng, kuna nad meenutasid suurt kõrgete otstega voodit. Olid veel ringvall- linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tsuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
