Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele?
  • Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid?
  • Miks on Araali mere pindala vähenenud?
  • Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet?
  • Mis ohustab maailmamerd?
  • Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks?
  • Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel?
  • Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette?
  • Millistest majandusharudest on need reoveed pärit?
  • Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine?
  • Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine?
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p.
1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast.
!!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p.
*hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dušši *täis pesumasin ,mitte kasutada mitut loputust
!!3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p.
*nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik
*maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht
!!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p.
*ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat - ja mussoontuuled toovad vihma.
2) kõige vähem sademeid, miks 2p.
*pöörijoonte piirkond, sest laskvad õhuvoolud, kuiv õhk. *mandrite sisealad, sest enne mäestikke sajab kõik alla.
5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p.
* perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad- araali ja kaspia mere piirkond.
!!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p.
Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel.
!!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist:
*Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi
*Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel.
*Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august
* Niilus -toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel.
* Tigris -toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel.
*Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel
*Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel
* Ganges -toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel
8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p.
*Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad.
*missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab
*Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas
*Huan He:mussoonvihmad; tasandikulised alad.
9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet ? Tooge näide 2p.
kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres
10.Mis ohustab maailmamerd? 5p
*tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained.
11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p.
12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p.
*1970- merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon -kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970- Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus.
!!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p.
USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri. paras -ja lähispolaarvööde, külmad hoovused
2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p.
India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean
!!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p.
Kanada,Hiina,Norra,Taani
2) suurimad kala importijad 3p.
Hispaania ,Taani, Jaapan
15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p.
Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes
16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
*kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine.
17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p.
Forell, lõhe, karpkala , vikerforell
!!18.Selgitage mõisted: vesiviljelus -veeloomade ja –taimede kasvatud
*šelf-mandrilava;mandrilise maakore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud
*veeringe- vee liikumine vedelal,tahkel või gaasiliselkujul maa sfääride või nende osade vahel
*veerežiim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine vooluveekogudes ja veekogudes
*hüdrograaf-graafik,mis näitab vooluhulga,veetaseme või äravoolu muutumise mingi aja jooksul
*jõgede äravool-jõgede laudu ära voolava vee hulk
*valgla-maa-ala, millelt vesi veekogusse voolab
* infiltratsioon -sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
*niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist
!!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p.
*tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik
b) kahju 3p.
*ujutab üle šahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused
20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p.
*surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. * mineraalvesi -rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. * termaalvesi -põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus- Meremaa .
21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p.
* taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus
22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p.
*miksroobidega-lekkivad kanalisatsioonitorud,prügilad. *kaalium-, fosfor -,lämmastik-,kloori- ja kütusetanklad. *mürkkemikaalid-keemiatoodete ladu. *transpordireostus- teele soolatamine.
23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p.
* mehaaniline puhastus- reoaine osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamist või filtreerimist.Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht,jämedad tahked osakesed,naftasaadused või muud õliproduktid. *keemiline puhastus-reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldatava aine vahel.Kasutatakse klooriühendeid ja osoneerimist.Keemilise puhastamisega seisneb oht, et vee reostus suureneb lisatav kemikaali tõttu. * biloogiline puhastamine-protsess,kus miksroorganismid muudavad reovees sisalduvad lahustunud ained suspensiooniks. BP kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainete vees sisalduvate orgaanilist ainet.
!!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p.
Hiina, India, Vietnam , Indoneesia
!!25.Nimetage neli majandusharu , mis kasutavad kõige rohkem vett
a) maailmas :*tööstus,põllumajandus,veemajandus,elanikkond
b) Eestis: * energeetika , kalakasvatus, olmevesi , loomakasvatus
!!26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p
*loomakasvatusfarmid *kaevandused *niisutamine *linnade veekasutus
27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p.
*kivimite poorusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomust *pinnamoest
28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p.
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID #1 KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heidi Haga Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
10
docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

KORDAMISKÜSIMUSEDVESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p.  Hambaid pestes keeran kraani kinni  Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada  Vihmavee kogumine kastmiseks  Enda pesemiseks kasutada dušši  Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3

Geograafia
VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
12
docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

KORDAMISKÜSIMUSEDVESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all

Bioloogia
Hüdrosfäär
14
docx

Hüdrosfäär

1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool

Geograafia
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke,

Geograafia
-----Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009 2010 õppeaastal
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel? 84. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede reziimiga. PILET nr 15 85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93

Geograafia
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

Lubjakivi- hallikasvalge settekivim Liivakivi- punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi. Graniit- hall, roosakas või punakas. Enamasti tardkivim, jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav Basalt- musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim 8. Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

.............................................................................................................................. 60 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; ...................................................................................................................................... 61 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 61 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

.............................................................................................................................. 60 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; ...................................................................................................................................... 61 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 61 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun