50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heidi Haga
Õppematerjali autor
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool
MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke,
83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel? 84. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede reziimiga. PILET nr 15 85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93
Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis]) Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
.............................................................................................................................. 60 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; ...................................................................................................................................... 61 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 61 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe
igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid