Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria (0)

Teema 22: Kaitsealused
taimed I kategooria
Eesti elustik ja elukooslused
Jane Tõevere, Triin Rannak
Tallinna Ülikool, 2012
Haruldaste taimeliikide kaitsmise
ajalugu
1920 ­ 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset
1935 ­ esimene looduskaitseseadus,
20 haruldast taimeliiki
1979 ­ Eesti NSV punane raamat,
155 taimeliiki
2004 ­ Looduskaitseseadus,
261 taimeliiki
Kategooriad
I kategooria ­ 35 taimeliiki
II kategooria ­ 144 taimeliiki
III kategooria ­ 82 taimeliiki
I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse
määrusega
III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri
määrusega
I kategooria taimede kaitse
Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad.
KEELATUD:
isendite ja kasvukohtade kahjustamine
liigi täpse asukoha avalikustamine
ERILOATA EI TOHI:
liike uurida
elutingimusi muuta
loodusest eemaldada
paljundada ja kasvatada tehistingimustes
pildistada, filmimida
I kategooria
35 taimeliiki, millest:
1. 4 sammaltaime
2. 10 sõnajalgtaime
3. 21 õis e katteseemnetaime
Sammaltaimed
(Bryophyta)
Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila
piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas.
Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil.
Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning
sessiilsete loomade kasvupind.
Sammaltaimed
1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii
3) suur paelsammal Metzgeria conjugata
4) kolmisseligeeria Seligeria patula
SUUR PAELSAMMAL
Metzgeria conjugata
SUUR PAELSAMMAL
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta)
Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida)
Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales)
Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae)
Perekond: Paelsammal (Metzgeria)
Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata)
SUUR PAELSAMMAL
Levik
Laialdaselt levinud:
PõhjaAmeerikas (Alaska, Tennessee)
LääneIndias
LõunaAmeerikas (Brasiilia, Kolumbia)
Türgis
Levib nii Lääne kui KeskEuroopas Iirimaalt Austriani.
Eestis: Nigula Looduskaitseala
Saaremaa
SUUR PAELSAMMAL
Kaitsestaatus ja ohutegurid
Eesti punases raamatus kolmandas, haruldaste liikide kategoorias.
Kuulub I kaitsekategooriasse.
Rootsis kuulub liik kategooriasse ohulähedased.
Metsade kuivendamine.
ROHELINE HIIDKUPAR
Buxbaumia viridis
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
ROHELINE HIIDKUPAR
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Lehtsammaltaimed (Bryphyta)
Klass: Lehtsamblad (Bryopsida)
Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales)
Sugukond: Hiidkupralised (Buxbaumiaceae)
Perekond: Hiidkupar (Buxbaumia)
ROHELINE HIIDKUPAR
1.roheline hiidkupar ­ 1930ndad, EdelaSoome
kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud
tüved,kännud)
kuprata taime võimatu looduses märgata
(pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed)
kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm
eoskupar
Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja
Ameerika lääneosa.
Eestis leitud kahest kohast Hiiumaal
Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade
pindala väheneb)
Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond,
kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi.
Sõnajalgtaimed
1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale
2) roheraunjalg Asplenium viride
3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium
4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum
5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica
6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon
7) mudalahnarohi Isoetes echinospora
8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum
9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii
10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis
BRAUNI ASTELSÕNAJALG
Polystichum braunii
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
BRAUNI ASTELSÕNAJALG
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
Klass: Keerdlehikud (Filicopsida)
Selts: Polypodiales
Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae)
Perekond: Astelsõnajalg (Polystichum)
Liik: Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii)
BRAUNI ASTELSÕNAJALG
Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis
Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks
EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti
Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut.
BRAUNI ASTELSÕNAJALG
Levik
Põhjapoolkera parasvöötmes.
Suuremad osalevilad Euroopas (Norras, Rootsis ja KeskEuroopa
mägedes)
Ida pool paarkümmend üksikleiukohta Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Eestis.
Suure Munamäe taimedele lähimad liigikaaslased kasvavad Lätis Kuramaal ja
sama kaugel Venemaal.
BRAUNI ASTELSÕNAJALG
Kirjeldus
Täiskasvanud taime lehed:
pehmed, rohtjad ja küllaltki õhukesed, kaetud valgete kuni
helepruunide karvasarnaste sõkalsoomustega, süstjate,
enamasti kahelisulgjate, isegi kuni 90 cm pikkuseks kasvavate
tumeroheliste lehtedega.
Astelsõnajalgu nimetavad inglased tabavalt "püstiste pöialdega"
sõnajalgadeks.
VIRGIINIA VÕTMEHEIN
Botrychium virginianum
VIRGIINIA VÕTMEHEIN
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
Klass: Keerdlehikud (Filicopsida)
Selts: Maokeelelaadsed (Ophioglossales)
Sugukond: Maokeelelised (Ophioglossaceae)
Perekond: Võtmehein (Botrychium)
VIRGIINIA VÕTMEHEIN
kasvukohad: segametsade kraavikaldid, sihid, lagendikud
õied puuduvad
maapealne osa: leht(steriilne osa) ja spoorikandja(fertiilne osa)
iseloomulik lihakas ja habras olek
noortel taimedel areneb leht
vanematel lehe küljest pikk vars, tipus sporangiumid
täiskasvanud taime kõrgus 2040cm
põhilevilaks parasvöötmeline ja subarktiline PõhjaAmeerika.
Euroopas: Soome, Rootsi, Baltimaad, ka Venemaa.
Eestis: 30 leiukohta (peamiselt IdaVirumaal, Pärnu ja Tartumaal)
Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega
Õis ehk katteseemnetaimed
Anthophyta
Soontaimede arvukaim rühm.
Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju.
Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest.
Kasvavad enamikus maailmajagudes.
Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed.
Ühe ja kaheidulehelised.
Õistaimed
1) kollane käoking Aconitum lasiostomum
2) liivhundihammas Astragalus arenarius
3) mägikadakkaer Cerastium alpinum
4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride
5) pehme koeratubakas Crepis mollis
6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa
7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei
8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
9) sinihall luga Juncus inflexus
10) nõmmluga Juncus squarrosus
11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum
Õistaimed
12) harilik kobarpea Ligularia sibirica
13) silmjärvikas Littorella uniflora
14) nõtke näkirohi Najas flexilis
15) mägilipphernes Oxytropis campestris
16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum
17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia
18) pisilina Radiola linoides
19) villtulikas Ranunculus lanuginosus
20) püstkivirik Saxifraga adscendens
21) püsiksannikas Swertia perennis
SININE KOPSUROHI
Pulmonaria angustifolia
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
SININE KOPSUROHI
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta)
Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Karelehelised (Boraginaceae)
Perekond: Kopsurohi (Pulmonaria)
Liik: Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia)
SININE KOPSUROHI
Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal.
Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses.
Õied: lehterja krooniga,
mitmekümne kaupa,
ebasarikas,
karmiinpunased/ taevasinised.
Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed.
SININE KOPSUROHI
Suured juurmised lehed:
kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad
hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole.
karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt
rootsuks ahenenud
Varrelehed:
lühemad ja kitsamad
SININE KOPSUROHI
Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased)
Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju.
KOLLANE KÄOKING
Aconitum lasiostomum
KOLLANE KÄOKING
Süstemaatika
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta)
Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida)
Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales)
Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae)
Perekond: Käoking (Aconitum)
KOLLANE KÄOKING
1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude
vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum)
Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada
Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal
Levinud kitsal alal IdaEuroopas
Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad.
Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m.
KOLLANE KÄOKING
Viljaks kukkurvili
Õitseb juunistaugustini
Kogu taim väga mürgine ­ kesknärvisüsteem, hingamisteed
(lämbumine)
Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma
Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus,
oksendamine jne.
Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36
tuhandikgrammi puhast käokinga mürki.
Surm: südame ja hingamislihaste halvatus
TÄNAME
KUULAMAST
!
KASUTATUD KIRJANDUS
http://bio.edu.ee/taimed/general/lkois.htm
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel465_454.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel320_280.html
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking.htm
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking2.htm
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1202
http://rbgweb2.rbge.org.uk/bbs/meetings/mtgs05/mtgs052images/Metzgeria%20con
www.botany.ut.ee/Maasikpalu_baktoo.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/sonajalg.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2417_2401.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/oistaimed.htm
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2209_2191.html
http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=604&Itemid=9
http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm