50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannes Truus
Õppematerjali autor
Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse
Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune
) Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Algpeus
Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND..............................................................................................................6 LINNUS TÄNAPÄEVAL.....................................
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooüriku
Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnuse asukoht ajaloolise Sakalast Ugandisse kulgeva tähtsa kaugmaantee ääres lubab aga lisaks oletada, et samas paigas võis asuda juba ka eestlaste (sakalaste) muinaslinnus. Igatahes maakivist linnus on korrapäratu planeeringuga ning järgib loodusliku neemiku piirjooni. Linnus paikneb kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Linnust ümbritses müür, mille sisemisel küljel asusid kogu selle ulatuses mitmesugused ruumid. Pealinnus kujutas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid