Ajalugu vanaaeg (0)

1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond , eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus.
-Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne.
Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest.
Võrdlus:
Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid- valitsejad
2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu.
- Kreeklased e. Hellenid . Mehed olid alati pigem sõjakäikudel, kodust eemal, naine püsis kodus. Naine pidi olema truu, aga mehel võis olla kõrvalsuhteid. Vaesemad kodanikud(poisid) saadeti kooli põhitarkusi õppima, rikkamates perekondades algas õppimine kodus pedagoogi käe all. Kui poisid said täisealiseks, anti neile relvad- kilbid ja kui nad neid ei kandnud, võeti poisilt kodanikuõigused . Tüdrukuid kooli ei saadetud .Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne. Naised allusid isale või abikaasale.
Hellenitel olid üle keha heidetud riidetükid, jalas sandaalid. Söödi puu- ja köögivilju, kala, küüslauku, liha söödi harva.
3. Mütoloogia ja religioon . Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst . Teater. Olümpiamängud .
-*Mütoloogia e. müütide kogum. Platon mõtles välja sõna mythologia. Kreeka mütoloogia on täis koletisi , sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism , ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi.
*Homeros oli pime laulik . Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’ odüsseia ’’ autoriks . Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed .
*Ajaloo uurimisega tegi algust Herodotos V sajandil. Kirjutas Kreeka- Pärsia sõdadest raamatu nimega ’’Historia’’. Kirjutas ka mitmetest euroopa, aasia ja aafrika rahvaste kommetest. See kõik on tänapäeval hindamatu ajaloomaterjal.
*Kõnekunst oli vana-kreekas omaette kunst , mida ka poistele koolis õpetati. See oli tol ajal oluline, sest paljud tähtsad otsused langetati avalikel koosolekutel mõjutamisjõu abil.
*Teatri tekkeajaks peetakse VI sajandit eKr. Sai alguse Dionysose auks korraldatud pidustustest. Enne valis žürii välja kindlad näidendid , mida esitada. Üks inimene võis olla mitmes rollis. Teatri keskmes oli orkestra , kus mängis orkester , sinna taha püstitati puust ’’lava’’ kus olid näitlejad. Hobuseraua kujuline. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid.
*Olümpiaid peeti jumalate auks. 648 eKr algasid. Kõige tuntum oli jumal zeusi auks. Toimusid lõuna-kreekas Olümpias .Võisteldi alasti. Alad- staadionijooks , maadlus , kilbiga jooks , rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, viievõitlus. Autasustati ainult I koha saavutanut. Võitjate nimed pandi nimekirja, mida hakati pidama 776 eKr.

4.Filosoofia- Sokrates , Aristoteles , Platon.
-*Sokrates(470-399 eKr) ei kirjutanud ühtegi teost. Vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat. Süüdistatuna noorsoo rikkumises mõisteti surma.
*Aristoteles(384-322 eKr) oli Platoni õpilane. Süstematiseeris teadmised. Kujundas seisukohad loogika valdkonnas. Nii riik kui ka inimesed peavad otsima keskteed- äärmused tekitavad tüli.
*Platon(427-347) oli Sokratese õpilane. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni meelest oli kõigil olemas ideed. Kõigist ideedest on olulisim hüve idee. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riiki võivad juhtida ainult filosoofid .
5. Makedoonia tõus ja hellenism . Aleksander Suur.
-336 eKr sai Aleksander Suur uueks valitsejaks. Vallutas Väike-aasia, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia. Iraani , likvideeris Pärsia impeeriumi.
Hellenism on ajajärk Aleksander Suure surmast kuni aastani 30eKr.
6. Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee . Caesar.
-Sündis kaks venda- Romelus ja Remulus, nad visati vette, sest kuningale oli ennustatud, et need vennad tapavad kuninga ära. Neid leidis emahunt ja kasvatas neid, kuni neid leidis hoopis karjus ja hakkas vendasid enda juures kasvatama. Romelus ja Remus tapsid kuninga ja hiljem tappis Romelus oma venna. See vend, kes ellu jäi, asutas Rooma.
Roomlased kasutasid oma nime kohta nime res publica , ehk ühiskondlik asi. Enamik ühiskonna liikmeid võttis valitsemisest osa. 3. saj. Moodustus Rooma kodanikkond. Rooma riik oli valitsemiselt aristokraatlik. Riigiametitesse kuulusid tuntumad ja rikkamad inimesed. Riigiametnikele palka ei makstud. Oli 2 konsulit (sõjaväe juhid ja kõrgemad magistraadid ), 8 preetorit(kõrgeimad õigusemõistjad), diktaator (pool aastat valitsemist, piiramatu võim), senat (300-600 liiget) oli riiginõukogu . Rooma tõusis suurriigiks, sest asukoht oli hea, riigis oli range distsipliin , inimestel oli seal hea.
Armee ülesanne oli peamiselt piiride kaitse, sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi , peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes 5000 mehest. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused.
Caesar oli Vana-Rooma väejuht , poliitik ja kirjanik. Ta on üks tuntumaid Vana-Rooma isikuid, tema uuendas kalendri, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame ka praegu. Temast sai ka 49ekr Rooma riigi ainuvalitseja kuid 44ekr tapeti .
7.Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-rooma ja ida-rooma võrdlus.
-Pärast caesari surma jagati riik kaheks- Octavios sai Lääneosa ja Antonious sai Idaosa . Hiljem puhkes nende vahel sõda. Octavianus purustas 31.a eKr Antoniouse ja tema liitlase Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul merelahingus ning ühendas 30a . eKr kogu riigi oma võimu alla.
Augustus oli esimene rooma keiser . Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega.
8.Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus, haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst .
-Aristokraatlik võim, võim kuulus kitsale ringile . Senaatoriseisus, ratsanikuseisus ja lihtrahvas . Senaatoriseisusesse kuulusid rikkad inimesed, lihtrahvas oli käsitöölised, põllumehed. Perekond oli mehekeskne, võim kuulus peamiselt peremehele. Naistel puudusid õigused. Esialgselt hariti lapsi kodus. Pigem õpetas lapsi pereisa. Rikkamad said endale lubada ka pedagoogi.
Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Rooma õigus kujunes pika aja jooksul. Esimesed seadused pandi kirja 450eKr, hakkasid lisanduma uued. Kõiki otsuseid langetati õiguste, seaduste järgi, mitte kohtuniku ’’kõhutunde’’ järgi.
Roomas oli amfiteater . Tekkisid linnaväljakud teede ristumiskohas, kaupmehed tegutsesid jne. Sambaid hakati looma. Betooni hakati kasutama
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks.
-Tekkisid kristlased , neid kiusati taga ja tauniti nende usku. Kristlasted said enda usku palju inimesi, sest nad võtsid vastu kõiki, olenemata soost, rahvusest jne. Ristiusk hakkas levima ning seda aktsepteeriti. Ristiusust tehti lubatud usk riigis ning hakati taga kiusama hoopis mittteusklikke, ehk paganausulisi.
10.Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos.
- Meditsiinilised saavutused, hakati leidma, et jumal ei ole haigustes süüdi, vaid inimene ise, tuleb teha ravimeid. Matemaatilisi seosed loodi, teoreemid jne. Leiutati mingeid asju.