Linnud, loomad, maastik (0)

Aasia
Riigid: Afganistan , Kabul, Armeenia , Aserbaidžaan, Bahrein , Bangladesh, Bhutan , Birma, Brunei , Egiptus , Filipiinid , Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm , India, Indoneesia , Iraak , Iraan , Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia , Tai, Türgi, Venemaa.
Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja .
Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja.
Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom.
Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral.
India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased .
Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad , lõunas punamullad ja vihmametsad . Taimestik nigel, okasmetsad .
Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad , metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad , troopilised kõrbed, savannid , troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis , riis, tatar , hernes, uba, kurk , suhkruroog, õunapuu jne).
Linnud :
Aafrika
Riigid: Alžeeria, Angolia, Egiptus, Guinea , Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko , Sudaan, Togo , Tuneesia.
Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju . Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana. Flamingo pesitsemisaeg aprillist augustini . Toitub väikestest selgroogsetest. Räästepääsuke, hiireviu , talvituvad Aafrikas.
Loomad: Liigirikas loomastik . Ühiseid jooni Aasija loomastikuga ( elevandid , ninasarvikud, ahvid ). Kiskjatest on tavalisemad leopard, gepard, lõvi ja hüään. Põhja osa on liigivaesem. Kõrbete domineerimise tõttu on palju avamaistu loomi (antiloobid), mitmesugu hüppurvorme jt.
Loodus: Suurem osa Aafrikast on kõrbed ja poolkõrbed neile järgnevad savannid ja troopilised vihmametsad. Troopiliste vihmametsade vööde hõlmab Kongo nõo ja Põhja- Ginea mäestiku. Savannid katavad umbes30% A. alast. Vihmametsade läheduses levib hõredaid kuivalembelisemaid metsi, kaugemal on neid ainult jõgede kallastel, rohtlate ja poolkõrbete naabruses aga kasvab savannis ainult üksikuid puid (ahvileivapuu). Atlase mäestiku katavad metsad.
Reljeef: Võrdlemisi ühtlase reljeefi tõttu on horisontaalne vööndilisus muldade levikus hästi jälgitav. Niiske kliimaga ekvatoriaalalade on levinud punamullad, mis katavad Ginea rannikumadalikku ja Kongo nõgu. Ekvaatorist kaugemal domineerivad punakaspruunid savannimullad. Laialdastel aladel pole muldi üldse tekkinud, seal levivad kalju-, kruusa - ja liivakõrbed.
Austraalia
Riigid:
Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel.
Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu . Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid . Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv.
Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril . Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt.
Linnud: Linnustikus on rohkesti endeemseid liike ( emu, mustluik, kakaduu).
P- Ameerka
Reljeef: USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada , mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna- suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).
Loodus: Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond- California . Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse).
Loomad: Imetajate hulgas on ainult kaks endeemset sugukonda: harksarviklased ja kobrasoravlased. Okasvööndis elavad peamiselt karus loomad: puna orav, kobras , kärp, hunt, ilves, pruunkaru ). Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum , vöötorav, punailves, ameerika naarits . Lähistroopika aladel on levinud: vööloom, alligaator, jaaguar . Rohtlais ning kõrbes pesitsevad ameerika mäger, suslikud , koiott. Piison on säilinud ainult LK-aladel.
Linnud:
Riigid: Kanada, Mehhiko, Puerto Rico, Jamaica , Panama , Alaska, Gröönimaa, Costa Rica, Kuuba , Haiti, New York ,