Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
● 1870 pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ● Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldiga Elu Kroonlinnas ● 19.02.1873 abiellus Eduard Michelsoniga ● Koliti Kroonlinna ● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878 diftreeriasse) ● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig ● 23.01.1878 sünnib tütar Anna ● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max ● Lydia Koidula suri rinnavähki 11.08.1886 Kroonlinnas ● 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule Koidula looming Raamatud, luulekogud: ● 1866 "Vaino-lilled" ● 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) Proosa: ● 1868 “Enne ukse lukutamist” ● 1868 “Ainuke” ● 1868 “Tammistu küla veskitondid” ● 1881 “Loigu perenaine” Koidula näidendid ● 1870 “Saaremaa onupoeg” ● 1870 “Kosjakased” ● 1872 “Säärane mulk” ● 1880 “Kosjaviinad” Teised Koidulast Koidula, kui luuletaja kuulsus lõi särama I üldlaulupeol, kus lauldi
Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused
Elulugu Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani. Sündis vasesepa ja õmbleja tütrena Tallinnas, kus alustas õpinguid, jätkas neid 1938 43 elukoha muutmise tõttu Tapal, 1943 47 õppis Tallinna 4. keskkoolis ja 1947 52 Tartu ülikoolis keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1956 61 oli Tallinnas Kirjandus Liidu luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega. Nooruslikult avameelne luuletus on Ellen Niidu usutunnistuseks: õnnetunne ja elumõte on lahutamatud, nagu on lahutamatud elumõte ja inimvä...
e u r o o p l a s t e k s!" NoorEesti albumid Kirjanduslik rühmitus "Siuru" Friedebert Tuglas (1886 1971) impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) Marie Under (1883 1980) Impressionistlik noorusluule (rühmituse "Siuru" aegne looming); luulekogud "Sonetid"(1917), "Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile nad õitsend vastu. Armsam, unistame! Kaasmaitseja, eks olnd ka meie päev
· "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011)
1980.aastal ööl vastu 25.septembrit suri Maria Under. Põrm tuhastati eksituse tõttu ja ta maetakse Stockholmi metsakalmistule. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
V. Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest" ▪ Nagu ka eelmises lehes, hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama. Eesti Postimees ▪ Oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus Koidula peale. ▪ Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. ▪ Artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis üllatas lugejaid. Esimesed luulekogud ▪ Tartus hakkas koidula rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. ▪ 1866 ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" (esimeste värsside kokkuvõte) ▪ 1867 ilmus "Emajõe ööbik" See luulekogu julgustas teda, ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale, paljastades orjastajaid, sisendades rahvale väljapääsulootust orjus-aja pimedusest "koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on
Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse. 1909 ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused". 1910 ilmus teine luulekogu ,,Hallid laulud". 1920 luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Enno luulet iseloomustab igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks. Siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega. Rahvaluule stiilisugemed. Autori hingepilt(oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis tihti on vaid umbmääraselt aimatavad). Märksõnad-sümbolid: igatsus, ootus, otsatus, tee. Range vormi puudumine riimikäsitluses. Meeleolu loovad kordused.
Tulnud tagasi Inglismaale, osales aktiivselt poliitilistes diskussioonides, esinedes parlamendis kõnedega iiri rahva vabaduse ja sotsiaalse õigluse kaitseks. Üritas korda saada ka isiklikku elu abiellus kõrgaadlisse kuuluva neiuga. Ent veidi varem oli poolõde sünnitanud tütre, kes kuulujuttude järgi olevat Byroni laps. See kõmu halvustas poeedi mainet. Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse. Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine.
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. ...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljud...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
veebruaril 2003.aastal elutööpreemia, 5.detsembril 2012.aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjaniku ala. Tema esimene luulekogu “Maa lapsed” sai Vilde- nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. Tema loomingus on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut nimetatakse päikeseluuleks ja alates 1970.aastast avaldatud loomingut saatuseluuleks. Nimetused tulenevad vastavalt sellest, et esimesed luulekogud (“Maa lapsed” ja “Laulud tüdrukuga”) olid rõõmsameelsed, kuid hiljem asendusid mõrudusega (“Kodu käija”,”Mõru ning mööduja”). Siiski ei jäänud Runneli loomingus põhikohale viha ja kurbus, vaid armastus kodu vastu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaaline luule, kuid ei puudu ka armastus- ja loodusteemalised luuletused. Luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult kui ka avalikult nõukogudevastane
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus t...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates ...
Kuna ta ei vallanud piisavalt vene keelt, siis oli tal vaid üks üliõpilane N. Titov. Siiski ei jäänud Veske Kaasani-aeg ka vene teadusloo jaoks tarbetuks: tal ilmus paar raamatut ja mitmeid artikleid. Samuti sooritas Veske kaks ekspeditsiooni soome-ugri rahvaste juurde ja korjas ligi 200 tseremissi ja mordva laulu. Veske tööd, mis, etterutatult öeldes, jäid pooleli, leidsid tunnustust 16. juunil 1889. a, mil ta sai riiginõuniku auastme. (Prozes, 2013) Veske luulekogud jutustasid regivärsi eeskujul rahvalikkust lihtsusest, konkreetsusest ja kõlarikkusest; luuletuste põhilaad on ülev ja optimistlik. Avaldas luulekogu ,,Laulud Wiisidega" ja koorilauluväljaande ,,Laulukogu..." Surmajärgselt ilmusid 1899 aastal ,,Dr. Veske laulud". Kuulsaimad isamaalised luuletused ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannast" ja ,,Minge üles mägedelle" on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske
maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Nendest räägivadki tema esimesed luulekogud ,,Maa lapsed"(1965) ja ,,Noored autorid"(1967). Dissonantsid realiteedi ja luuletaja eluvaadete vahel suurenevad kümnendi lõpul ning toovad uut tonaalsust ta loomingusse. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor
· 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu. · 1917- 1922 tegutsesid kaks suurt kirjanduses, Noor- Eesti kunstivaates ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat rühmitust- Tarapita ja Siuru · 1920.aastate algus uusromantism, ekspressionism (modernsed võtted, vormiliselt
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. 4 Betti Alveri looming Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest.
"Käoorvik" (1920) Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud Armastuslaulud tundesoojuse, haruldase rütmiga ja hea kõlaga Luuledebüüt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level to edit Master text styles Second level Third level Varased luulekogud Fourth level Fifth level Moment I Koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga Sümbolistlik ja impressionistlik Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit Album sai suure kriitika osaliseks Visnapuu Siurulasena Visnapuu oli üks "Siuru krüsanteemidest"
Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette." Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...
tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "NoorEesti" väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine
· Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelanesipelgas, vedurjas - ,sinkuma vinguma, muhetama rohetama, kanane tüdruk, neiu, õletama karjuma, lakk peakate, uisusaun paadi ootajate koht. 6 · Tema luulekogud olid sõnaseletustega. · Saartelaulik rand, kadakad, meri, muited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud. Friedebert Tuglas · Kriitik, prosaist, kirjanduselu organisaator, monograaf · Sündis 2.märtsil 1886 Tartus Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas.
aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa" 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel.Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. . Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Needki jäid ,,Siuru" buumi varju ja suurema vastukajata. Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Öösel
Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede
ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne.
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, ...
--- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. 4 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975
Eriti sõnade vaene on aastal 1970 avaldunud ,,Seesama meri meis kõigis". Sellest luulest võib aru saada, et ta on loobunud värsi mõisteist ning tekst põhineb pealmiselt ühesõnalistest ribadest Sõnatus on seal väga metafoorne ja mõistukõlaline. Aastal 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada" on samuti väga minimaalne, kuid metafoorsust on seal vähem. ,,Tükk elatud elu" ja ,,Õhtu toob kõik tagasi" on jällegi samalaadsed luulekogud. Kirjeldus on lihtne, kuid sellesse on põimitud paradoksaalsed mõttekäigud ja müstlised äratundmised. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html http://jaankaplinski.webs.com/elulugu.htm 5
Tema lapselaps on kirjanik Elin Toona. Enno luuletused olid sümbolistlikud ja mõjutatud idamaisest filosoofiast. Ta uskus, et inimese eesmärk on ühineda kõiksusega, ennast arendada, et jõuda maailma harmoonia tunnetamiseni. Uskus, et looduses võib tunnetada jumalat. Sümbolitest kasutas sagedamini tee sümbolit, s.t elu, rändaja ( s.t inimese) oma elu otsinguil. Kasutab ka kodu, s.t kindlustunnet, turvalist paika ning hellust. Tähtsama luulekogud: "Uued luuletused"(1909) ja "Hallid laulud" (1910). Teemadeks luuletustes on elu igavene ringkäik ja usk hingede maailma ja rändamisse. Luuletused on mõtlikud ja filosoofilised. Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( "Üks rohutirts läks kõndima"). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim " Nii vaikseks kõik on jäänud", mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus
kalmistule. Marie Under Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 1917– 1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Need äratasid nii vaimustust kui protesti, sest Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Järgnevates luulekogudes toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid
Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alveri poeemid
ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Tekstisisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest., ,,Üksi rändan", 1985, ,,Minge üles mägedele", I 1987, II 1994, ,,Hirm ja iha", 1993. Novellikogud: ,,Mänguveski", 1972, ,,Umbsõlm ja Armuvägi", 1989. Luulekogud: ,,Valitud luuletused", 1979, ,,Valitud teosed", 1985, ,,Sügislootus", 1986, ,,Ajalaulud", 1990, ,,Vastuseta", 1991, ja ,,Koidu kätes", 1993. Mats Traat on kirjutanud ka näidendeid ,,Päike näkku", 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tsehhi ja makedoonia keelest. 2003 aastal ilmunud novellikogu "Islandi suve" seitsmest novellist kuus käsitlevad peamiselt päriselt elanud ja Eesti ajalugu mõjutanud tegelasi. Lood on ajalises järjekorras,
aastal Vanemuise seltsis Third level I eestikeelne algupärane näidend Fourth level "Säärane mulk ehk sada vakka Fifth level tangusoola" (1871) Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja Luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe ööbik" (1867) Tuntuimad isamaaluuletused: "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani!", "Eesti muld ja eesti süda" jt http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature http://www.youtube
On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta luulekogud on hiiglaslikud ja nii hästi organiseeritud, et nende väärtus saab vaid tõusta. Nad on Eesti antiikne monument, nii nagu looja seda ise kutsus. Terve oma elu pühendas Hurt eesti keele, eesti rahvuse säilitamisele ja oli üldse üdini eestimeelne.
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjani...
Fourth level Fifth level Marie underi luule · Klassikalise vormiga · Rõhutatult naiselik · Armastus · Loodus · Tunded · Armastus luules on läbivaks teemaks kaaslase otsimine · Eelkõige domineerib tema loomingutes just õhtu öö ja kuu kasutamine · Talv- uinumise aeg · kevad- ootuste aeg LUULEKOGUD · ,,Sonetid"(1917) · ,,Eelõitsend"(1918) · ,,Sinine puri"(1918) · ,,Verivalla"(1920) · ,,Pärisosa"(1923) · ,,Hääl varjust"(1928) · ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) · ,,Õnnevarjutus"(1929) · ,,Lageda taeva all"(1930) · ,,Kivi südamelt"(1935) · ,,Mureliku suuga"(1943) · ,,Südame tuhas"(1954) · ,,Ääremail"(1963) · ,,Mu süda laulab"(1981) ON SIISKI KURB VALGE VÄRAV
Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil. Teda autasustati ka Vabadusristiga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. 9. Oma loominguga näitab Johannes Vares-Barbarus soovi käia eesti luules senatallamaa radu. Esimesed luulekogud annab Barbarus välja üsna lühikese aja jooksul. 1918.a ilmub luulekogu ,,Fata-Morgan". Hiljem loobus autor oma varasemaid luuletusi uuesti avaldamast, nimetades neid näpuharjutusteks ja katsetusteks. Kirjanik polnud oma loominguga rahul juba kirjutamise ajalgi. Valikkogu ,,Kolmnurk" kujutab endast hüvastijättu minevikuga. Barbarus ütleb, et ta vihkab oma varasemat loomingut,ennast ja oma nõrkusi. Tema loomingus puuduvad isamaalised ja rahvuslikud teosed. 10
esile reaalsushõnguline ruum ega aeg." Uuenenud kunstimõistmise võttis Betti Alver kokku luuletuses ,,Suurest haardest": Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest rõõmsalt maitse, aga kindlalt hoides piiki nagu sõdur haldjariiki kaitse! Teised luulekogud 1930. aastate lõpul ja 1940. aastate algul kirjutatust pani Betti Alver 1943. aastal kokku luulekogu ,,Elupuu". Sõjajärgsetes kitsastes kirjastusoludes ei õnnestunud raamatut välja anda. Luulekogu ilmumata jäämine oli Alverile ja üldse eesti luulele tagasilöök, mida ehk mingil määral leevendas suure osa selleaegsete luuletuste ilmumine ,,Loomingus" ja koguteostes ,,Ammukaar". Pärast selle kogu koostamist ei olnud luuletajal kaua aega enam võimalik
"Tule tagasi helmemänd" "Sõnad sõnatusse" "Õhtu toob tagasi kõik" "Vaikus saab värvideks" "Käoraamat. Luulet 1956-1980" "Teiselpool järve" "Hinge tagasitulek" Luulekogu analüüs Ma analüüsin kolme luulekogu. "Õhtu toob tagasi kõik" "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma valisin need luulekogud, sest need tundusid huvitavad. Luulekogus "Teiselpool järve" on põhiliselt loodus teemalised luuletused. Meeleolu on muutlik, kuid enamasti kurb ja mõtlik. Riime ei ole ja kujundid on põhiliselt igatsusest või armastusest. Mind pani mõtlema luuletus "Kas õun veel" Kas õun veel Mäletab Õunapuid? Ma mõtlesin sellest, et inimesed peaksid rohkem meeles pidama endale kalleid inimesi
Nõukogue Liidu kommunistliku partei liige. Mart Raud suri Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule 3 2. Looming Mart Raud alustas loometegevust luuletajana ning saavutas küpsuse 1930. aastate II poolel. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab". Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi. Esimesed värsikogud ,,Kangastused" (Tartu 1924) ja ,,Äitsmik" (Tallinn 1925)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
