Priidu Beier (2)

Priidu Beier
Sündinud 16.10. 1957. Tartus
Pseudonüümid: Matti Moguči, Pierre Bezuhhov
Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu.
Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis , Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal.
Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab.

Töökäik

Aastatel 1984–1990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 1991–1993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja , 1993–1994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi.

Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid , ka Postimehes töötanud Priidu Beier

Luulekogud

• 1986 "Vastus" esikkogu
  
• 1989 "Tulikiri"
  
• 1991 "Mustil päevil"
  
• 1997 "Femme fatale"
  
• 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele
  
• 2007 "Saatmata kirjad"
  
• 2002 « Monaco »
  
• 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina – metsikuim mehike».
  
• 1989 Õrn ja rõve
  
• 1999 Mina – Eiffelli torn
  
• „Saatmata kirjad”/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) 
  
• Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist». Valikkogu on üsna kurb, mul läks silm niiskeks, kui ma seda lugesin . Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib õrnem, leebem ja armunud luuletaja.
  

Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ka pseudonüümide all.

2000. aastal ilmunud “Maavalla keiser ehk kurb klounaad” peegeldab pettumust. Maad võtab liivlik nukrus ja sarkasm :
“Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka”, kirjutab Beier kogu avaluuletuses.

Tunnustused

2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008.
Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge – jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki.
Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates – kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna.  
Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu . Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind – vasikanahast karjasemärss.
Ma luuletan sageli liikudes, kas käies või joostes , tunnistab Beier. «Teinekord panen esimesed paar rida kirja bussitalongile ja nikerdan siis kodus edasi. Ka bussis ja rongis on hea luuletada, vajan liikumist. Ma ei saa luuletada laua taga.»
Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta.
Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke. Ta on võimeline nutma treffneristidele kunstiajalugu õpetades ja kodus ajalehte lugedes . Ta poetab pisaraid vanu fotosid vaadates ja erutub märjasilmseks mõnesse tuttavasse paika sattudes.
Mismoodi sündis luuletus «Läbi saju» («Noku on norgus/ ja süda on kurb/ sajab ja sajab see maailm/ täis kustunud tuld // Väljas vaid pori/ suur hall minarett / plangu pääle käib sorin/ koer laseb sääl vett//...)?
Vaimusilmas tekkis selle luuletuse pilt vihmase ilmaga Kambjas köögiaknast välja vahtides, olin üksinda ema korteris ja mingi hulkuv koer soristas maja akna all.
«Segan suhkrut malbelt tassis» ja «Dostojevskilik Doris». Need on 1980. aastatel nalja pärast kirjutatud. Laulab Vennaskond.
Toomas Griin ja Jaak Eelmets on teinud Priidu Beierist videofilmi «Moguci» (2004).
SÕNUM
Ei geeniused mind teretagi enam
talendilt mõnelt jahekülm visiit
mu poole lõpeb sellega et küsib
ta laenuks harilikult rublat viit
noorautoreid täis skepsist kõige suhtes
taas grüünes otsimas on püha hiit
sest sügisel just puravike ajal
on koos seal kogu Kirjanike Liit
ei mahu minu sõnum seenekorvi
ka moosipurk jääb justkui kitsaks tal
mind igal õhtul näed vaid välja kõrtsist
ööhämarusse vankumas ta all
1989 (P.Beier „Saatmata kirjad”, Verb 2007)
Eesti neiu - moguci all
 
Klooga rannas keegi neeger
kena eesti neiuga
püüdis juttu alustada
aga ilma tuluta
 
lennujaamas sama neeger
kenalt eesti neiult taas
küsis aga ei saand vastust
mitte mingisugust ta
 
läks siis Viru varieteesse
tellis kõige kangemat
ühel kenal eesti neiul
kes näis juba langevat
 
nõnda madalale et ta
heitis pilgu neegrile
aga siis ka temast põrkus
õuduses ta eemal
 
ei see olnud õige neeger
näinud neiu kohkudes
olnud hoopis Priidu Beier
põsed naerulohkudes
JUPITERI KORRALDUS
 
Ma saan teile lubada ainult
lund vihma ja rahet
Mõnikord ka taevamannat
heeringaid ja konni
Kõmistas Jupiter äikesemürina saatel
vaese hirmus väriseva Tartu linna-
kodaniku P. B. kõrva
Aga koristage minu silmade eest
see hale peldik mida nad
nimetavad nüüd Tartu bussijaamaks
Võtke ja koristage ta minu silmade eest
ja ma tasun teile kuninglikult
Saadan teile heeringate asemel
tüseda pilvetäie austreid ja angerjaid
kui soovite siis ka
keefirit ja kalja
Aga ärge tehke Tartu linna kulul
nii haledat nalja!
 
“ Luuletamine on minu jaoks näitlemine”