Maria Under (0)

MARIA UNDER
Eesti keele referaat
Juhendaja:
Maria Under
Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich ( Priidu ) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina.
1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha „ Teataja “ kontoris.1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria „Teataja“ talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar . 1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis Maria esimesed eestikeelsed värsid avaldamiseks kolmele toimetusele. Ajalehes „ Postimees “ ilmus 2.augustil 1904. aastal Maria Underi esimene trükitud luuletus „Kuidas juhtus „. 4.oktoobril 1905.aastal sündis Krutšonis Maria Underi teine tütar Helda . Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse " Siuru " .
1905.aastal kolis perekond Moskvast tagasi Tallinna. Algul üürisid nad korteri Allika tänaval, mis aga sai tulerooaks.1907.aastal kolis perekond Suure-Tartu maanteele.
Estonia avamispeol kohtus Maria Under Artur Adsoniga. Arturi ja Maria vahel tekkis armastus.1915.aastal lõppes Marial kooselu Carl Hackeriga. Järgmisel aastal algatas Maria lahutusprotsessi, kuid Carl ei andnud talle lahutust . Aastal 1920 lahkus Carl Hacker ühisest kodust ja Artur Adson kolis samal aastal Maria juurde elama.1923.aasta lõpuks sai Maria lõpuks oma lahutuse Carl Hackerist. Lapsed jäeti ema juurde. Maria Underi vend Christfueld suri 1934.aastal tiisikusse ja tema tütar Dagy jäi Underi ja Adsoni hoole alla.1933.aastal 27.märtsil pidas Maria juubelisünnipäeva. Sel puhul oli 28.märtsil Tütarlaste kommertskoolis aktus ja „Estonias“. Tallinna Naisklubi ja Akadeemiline Naisklubi ja Akadeemiline Naisühing valisid Underi oma auliikmeks.
1934.aasta 13.novmbril suri Underi ema Leena Under.1939.aasta kevadel elas Maria poolteist aastat koos Adsoniga Berliinis ja Pariisis. Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas „ Varamu “ viimases, kuuendas numbris.1944.aastal sõja sündmuste arenemisel pidi luuletajapaar kodumaalt lahkuma Rootsi, peatudes mitmes põgenikelaagris. Pere asus 1945.aastal elama Stockholmi äärelinna Mälärhöjdenisse. Ta töötas seal arhiivitöötajana. Paguluses avaldas Under kaks uut luulekogu . Sel ajal tähistas ta ka 70. juubeli sünnipäeva.1973.aastal Maria haigestus ja ta viidi 28.augustil Saint Eeriku haiglasse, kus ta jagas palatit oma abikaasaga.1977.aastal 5.jaanuaril suri Maria Underi abikaasa Artur Adson.1980.aastal ööl vastu 25.septembrit suri Maria Under. Põrm tuhastati eksituse tõttu ja ta maetakse Stockholmi metsakalmistule.
Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud " Sonetid ", "Eelõitseng" ja "Sinine puri –– Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi.
Järgnevates kahes luulekogus " Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist.
Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle
loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus.
Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), " Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga " (1942)

ALLIKAD

Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika ; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : „Ilmamaa“ ja autorid.

Kruus, Oskar ; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat

Koolielu. Pagulaskirjanikud.

www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009)

4