Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koidula (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lydia Koidula  
1843- 1886  
Tartu Kunstikool 
Keiu  Kaur  
 
Lydia Emilie Florentine Jannsen  
▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt 
(See nimi tähistas koidu aega) 
▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, 
luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja 
teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna 
tegelane. 
 
Kodu ja perekond 
▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843  Vändra  
lähedal. 
▪ Tema lapsepõlve  koduks oli kunagine 
Vändra kihelkonna köstrimaja. 
▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, 
kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade 
autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe 
väljaandja , esimese Üldlaulupeo juht.  
Kodu ja perekond 
▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit 
kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia 
Koidula pere koduseks  keeleks  saksa keel. 
▪  Vanaemalt , isalt ja külarahvalt õppis Koidula 
rääkima ladusalt eesti keelt. 
 
Kool ja elukoha vahetus 
▪ 10. aprill 1850 lahkus Koidula perekond oma 
sünnikohast Pärnusse. 
▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. 
▪ 1854. aasta sügisel läks Lydia Koidula Pärnu Linna 
Tütarlastekooli. 
▪ Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene 
keele. (eesti ja saksa keelt ta juba oskas) 
 
Kirjandusliku tegevuse algus 
▪ Kooli kõrvalt abistas Koidula oma isa ajalehetöös.  
▪ Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus Pärnu 
Postimehes ja see tähistas tema avaliku 
kirjandusliku tegevuse algust. 
▪ Hiljem väljus  ulatuslikum  jutustus eri raamatuna 
"Ojamölder ja tema minia", mis äratas tähelepanu 
ka väjaspool Eestit. 
 
Kolimine Tartusse  
▪ 1863. aasta lõpus oli  Jannsenite  perekond tingitud 
kolima Tartusse.  
▪ Asusid elama Tiigi  tänavale
▪ J.V. Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest" 
▪ Nagu ka eelmises lehes, hakkas Koidula  toimetama  
ja oma isa abistama. 
Eesti Postimees  
▪ Oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus 
Koidula peale. 
▪ Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis 
sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui 
ka loomingulisi traditsioone.  
▪ Artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, 
patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis 
üllatas lugejaid. 
 
Esimesed luulekogud  
▪ Tartus hakkas koidula rohkem aega pühendama 
luuletuste kirjutamisele. 
▪ 1866 ilmus esimene  luulekogu " Vainulilled
(esimeste värsside kokkuvõte) 
▪ 1867 ilmus "Emajõe ööbik" See luulekogu julgustas 
teda, ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu 
endale, paljastades orjastajaid, sisendades rahvale 
väljapääsulootust orjus -aja pimedusest 
"koiduvalgusesse".  
 
Looming 
▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest  on 
"Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi 
Kreutzwaldi loomingu vastu. 
▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka 
artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. 
 
Draamalooming 
▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate 
vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib 
uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus.  
▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 
1870 ühevaatuseline  farss "Saarema  onupoeg
▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 
tähendas tegelikult Eesti teatri  avamist
Isiklik elu 
▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse 
tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt 
hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu 
toimetus- ja talitustöö kuni  aadresside  
pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni.  
▪ Kui aga elus leidus  vabu  hetki, siis pühendas ta need 
raamatute lugemisele ja kirjavahetustele. 
▪ 1958 leiti Lydia Koidula pere raamatukogu, kus osadele 
raamatutele oli Koidula oma käega kirjutanud "Lydia 
Jannsen" 
Koidula Kroonlinnas 
▪ 1873. aastal abiellus Koidula Tartus sõjaväe- ja 
naistearsti eriala  omanud  mehega, kelle nimi oli 
Eduard Michelson.  Talle pakuti tööd Kroonlinnas ja 
koos suunduti sinna. 
▪ Kroonlinnas sündisid  Lydial esimesed lapsed. 
Olenemata kiirest elutempost kirjutas Koidula 
artikleid veel ja veel.  
▪ 1880 aastal kirjutas Lydia Koidula oma viimase 
näidendi " Kosjaviinad
 
Koidula viimased aastad 
▪  Kuhjub  aina rohkem kurbi sündmusi. 
▪ Isa Jannsen jäi 1880 töövõimetuks, mis oli tol ajal 
häbiväärne.  
▪ 1882 haigestus Koidula vähktõppe, millesse suri ka 2 
aastat hiljem tema õde. Koidula sai vähktõvest jagu. 
▪ Uueks löögiks tema tervisele oli emakssaamine 1884 
kui sündis ja suri tema poeg Max. 
▪ Sellel järgnes õnnetus, kui Koidula keldriluugist läbi 
kukkus ja palgist kinni haarates rebenes tema 
operatsioonist jäänud värske  haav
 
Koidula viimased aastad 
▪ 1885 viibis Koidula ravil Saaremaal.Nad elasid koos 
lastega haigla lähedal. 
▪ Kui Koidula hakkas paremini tundma, mindi  heade 
lootustega tagasi Kroonlinna, kuid seal avastati 
Koidulal  uuesti vähikolded. 
▪ Koidula suri 11. august 1886 ja matused toimusid 
Kroonlinna saksa kalmistul. 
▪ Koidula ümbermatmine toimus 1949. 
 
Peale surma 
▪ Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti 
ellu.  Ajakirjandus Eestis ja Soomeski oli täis sooje  
järelhüüdeid.  
▪ Kui kogu pärandus jõudsi Koidula tütre Hedwig-i 
kätte, leidis ta sealt palju Koidula käsikirju, millest 
kokku sai üks Koidularaamatukogu.  
Koidula ausammas Pärnus  
▪ 1925. aastal otsustati rajada 
Lydia Koidulale monument ja 
park. 
▪ Amandus  Adamsoni  loodud 
skulptuur  avati pidulikult 1929. 
See jäi ühtlasi ka skulptori 
viimaseks  tööks.  
Aitäh  
Vasakule Paremale
Koidula #1 Koidula #2 Koidula #3 Koidula #4 Koidula #5 Koidula #6 Koidula #7 Koidula #8 Koidula #9 Koidula #10 Koidula #11 Koidula #12 Koidula #13 Koidula #14 Koidula #15 Koidula #16 Koidula #17 Koidula #18 Koidula #19 Koidula #20 Koidula #21 Koidula #22 Koidula #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiu kaur Õppematerjali autor
Lydia Koidula elu ja loomingu powerpoindi esitlus

Sarnased õppematerjalid

Lydia Koidula-- Eesti rahvusliku teatri rajaja-
10
odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile

Kirjandus
Lydia Koidula
4
doc

Lydia Koidula

Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti

Eesti keel
Lydia Koidula
9
doc

Lydia Koidula

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need

Kirjandus
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus
L Koidula
4
rtf

L.Koidula

Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula

Kirjandus
Lydia Koidula eluloo kokkuvõte
7
docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ­ ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus

Kirjandus
Koidula referaat-
62
doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu
Lydia Koidula-Elu ja looming
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun