Lehte Hainsalu (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Kui lapsel on eluaeg raamat mis on talle pühendatud?
Lehte Hainsalu Elulugu
Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal .(Alates 1959 . aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli
ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti
filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks
tütart(Kati ja Pille),
üks poeg(Mati)
ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt,
Kristi, Asti , Kersti, Mario , Marek, Martin,
Marit ja Markus).
11-aastaselt
kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid
ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja
"Peeglikillud".
Lehte Hainsalu on töötanud
ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu
Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja
stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on
võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirjanike
Maja teatrit.
NAK -
Noorte Autorite Koondis Poliitiline
tegevusHainsalu
on olnud EV sotsiaalkomisjoni esimees. 1980. aastal kirjutas ta alla
40 kirjale
("Avalik kiri Eesti
NSV-st" on
28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri,
millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja
mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori
valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku
poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga).
Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja Põhiseaduse
Assamblee(rahvusvahelise organi
täiskogu) kodanike põhiõiguste
aseesimees.LoomingKõik raamatud
on pärit autori lapsepõlvest. Hainsalu loomingu hulgas on raamatuid
nii lastele, kui ka täiskasvanutele.Tema loomingut läbivad
teemad on kodu, lapsed, peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn,
rahvapärimused ja rahvas ise, inimese suhe looduse ja Jumalaga , surm
ja surematus.
Lehte on alati pööranud tähelepanu neile, keda
ei märgata ja kellele tehakse liiga. Peale
lasteraamatute on Lehte kirjutanud: kümme luuletuskogu
täiskasvanutele (1957 –1994); kaks noorteromaani: 1960-ndate noortest "Pigilinnu laul" (1967) ja tänapäeva noortest
"Kukelokuti" (1999); kaks jutustust keskealistest naistest:
"Abielupuhkusel" (1974 kogumikus "Luulepuhkusel")
ning "Ja siiski" (1996 kogumikus "Lakka ilma
redelita"); kaks "vananaiseromaani": "Viis
minutit enne vihma" (1997) ja "Viis minutit pärast vihma"
(1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas
elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994).
Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut. Mõlemad Valeria Räniku poolt. Need raamatud on "Miski peab olema
püha"(2004) ja "Viis aastat vanemaks "(2008).LasteraamatutestTema
enda lapsed andsid talle raamatu aseainet. Pojast ja tütrest
kirjutas Lehte lasteraamatu"Suurvend Mati ja väike õde Kati"
ja noorimast tütrest kirjutas ta raamatu "Pisike Pille".
Autori
perekonna tunneme ära ka jutustuses "Ja siiski"
Igale oma lapselapsele tahab Lehte Hainsalu kirjutada ja pühendada
ühe raamatu. Esimesena sai selle 1994. aastal Kati tütar Kristi.
“Kristil hakkas sünnipäev tulema ja Hainsalu tuli mõttele
pühendada üks raamat temale, nii sündiski päkapikujutt
“Pikkurilli”.”Kui ühel juba on, ei saa teisedki ilma jääda.
Tänaseks on oma raamat ilmunud kuuele lapselapsele, kahe oma ootab
ilmumist ja kahele, varsti juba kolmele, veel kirjutamist.“Kas pole
tore, kui lapsel on eluaeg raamat, mis on talle pühendatud?” küsib
Hainsalu.
Midagi
ei saa olla paremat kui oma vanaema kirjutatud raamat.
Hainsalu lasteraamatutest tuntumad on "Pikkurilli",
"Jette", "Nõiamaja", "Suurejüri peremees ",
"Väike hiiglane ", "Kool on koolon " ja
"Koerliblikas"
Kirjaniku sõnul on tema lugemiskasvatuse
põhimõtteks mänguliselt arendada laste fantaasiamaailma ja
rõhutada õppimise ja enese harimise tähtsust. Luulest Lehte Hainsalu on kirjutanud väga palju luulekogusid
lastele kui ka täiskasvanutele("Liivakellas niriseb
aeg" " Rukis loob pead" jne).
Kahtelemata on Lehte Hainsalu kõige kuulsaim luuletus "Teisel
pool vett", millele kirjutas viisi Urmas Alender . Romaanid Väga
hainsalulik on kodumaa ja laste teema läbipõimimine romaanis "Kellakuuljad": "Vabadus on kätte tulnud, selle
saamine on unustatud nagu unustatakse sünnitusvalu. Vastsündinu on toonud kaasa hoopis hoolt ja kohustusi ning vaeva ja vastutust."
Nõutakse, et "laps" - noor riik - hooldaks ja peaks üleval
oma "vanemaid" kohe sündimisest saadik. Unustatakse, et
riigi "täiskasvanuks" saamine võib võtta rohkemgi aega,
kui inimese suureks kasvamine. Seda mõistmata ei armasta inimesed
oma riiki nii nagu emad armastavad oma lapsi – kannatlikult
andestades, ohverdades oma aega ja jõudu. Kunagi väga soovitud,
kuid peale sündi soovimata lapseks osutunud, on noor Eesti riik
piltlikult öeldes samuti "vanematega orb", üks Lehte
Hainsalu lapstegelasi.Inimestega suhtlemine ja raamatute esitlused Lehte
Hainsalu kohtub rahvaga tavaliselt raamatute esitlustel. Ta on enda
raamatuid esitlenud mitmetes kohtates. Oma viimast 44-leheküljelist
luuleraamatut „Mängiks midagi” esitles ta 21.mail Eesti
Lastekirjanduse keskuses - see väike luuleraamat esitab muhedas,
mängulikus laadis kahekümne kahe lastemängu sisu ja situatsioone
(kükakull, mädamuna, keerukuju , ilmareis, tagumine paar välja,
laevade pommitamine, Must Peeter, monopol jt). Pildid värsside
juurde on joonistanud kunstnik Reet Eilsen. Prima
Vista raamatulaadal Tartu Ülikooli ees 9.mail esitles Lehte
Hainsalu raamatuid „Koerliblikas” ja „Rõõmuratas” Lehte
Hainsalu käis 26.novembril 2008 külas Põlva Ühisgümnaasiumis.
Avatud oli näitus kirjaniku loomingust: huvilistele oli tutvumiseks
ülesse seatud Hainsalu luulekogud , romaanid, jutukogud,
lasteraamatud, publitsistika ja õppekirjandus.
Sisu räägib Lehte Hainsalu elust, loomingust, mida ta on korda saatnud ja tema raamatutest.
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid