Doris Kareva eluloo kokkuvõte (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Mailis Merisalu
12 K
Doris Kareva
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Elulugu......................................................................................................................................3
Looming....................................................................................................................................4
Loomingu näited.......................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8
Lisad.........................................................................................................................................9
Elulugu
Doris Kareva on sündinud 1958 aastal Tallinnas, tema isa oli helilooja Hillar Kareva. Doris õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1966-1977. Peale gümnaasiumit otsustaas ta õppima minna Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal lahkus ta ülikoolist seoses suure survega dissidentlikele ringkondadele. Samal aastal läks Kareva tööle kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina. 1982. aastast alates on Doris Kareva kirjanike liidu liige. 1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina.
1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere meeskonnaga, kus ta töötas aasta aega peatometajana. Alates 2011 aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.
Doris Kareval on Lembit Liivakuga tütar Maria Lee Liivak (28.destember 1984), kes on Tallinna Linnateatris dramaturg .
Looming
1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh „ Trükitähed“ Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas „ Noorus“ jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud „Noorte kirjandussündmusel ’ 76“ , peale seda ilmus valik tema luuletusi kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“. Tema esikkogu „ Päevapildid“ avaldati 1978 aastal. 2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast „Ela ja sära“ stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva.
Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud:

• Päevapildid" (1978)
  
• "Ööpildid" (1980)
  
• " Puudutus " (1981)
  
• "Salateadvus" (1983)
  
• "Vari ja viiv" (1986)
  
• "Armuaeg" (valikkogu, 1991)
  
• "Kuuhobune" (1992)
  
• "Maailma asemel" (1992)
  
• "Hingring" (1997)
  
• " Mandragora " (2002)
  
• "Aja kuju" (2005)
  
• "Tähendused" (2007)
  
• "Lõige" (2007)
  
• "Deka" (2008)
  
• "Sa pole üksi" (2011)
  

Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.
Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad:

• Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988)
  
• "Aastaajad eesti luules" (1999)
  
• "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001)
  
• "Sina ja mina" (2001)
  
• " Kabir " (2003)
  
• "Väike värsiaasta" (2003)
  
• "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005)
  
• "Surmapõletaja" (2006)
  
• "Vaikuse lävel" (2011)
  

Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri – ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina.
Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi :

• Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991
  
• ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993
  
• Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993
  
• Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001
  
• Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003
  
• Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006
  

Doris Kareva loomingu näited
Et olla daam , ma kannan kõrgeid kingi
Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.
Kord aastas on ta enda vastu aus.
Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
Siinkohal tuleb teha mõtlik paus .
Daam kasutab vaid valgeid taskurätte.
Täis saladusi on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt,
ka siis, kui tahaks valust oiata.
Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.
Kui plahvatan, siis ette hoiatan.

Su mindud tee

Su mindud tee
jäi minu sisse
see tume mets
ja jahtund maa
ma tulen taas
su sammudesse
ja ma ei tea
mis minust saab

Lõpp

Ma ootasin sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et sa ei teadnud . Nüüd siis tea:
ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti sa ei pea.
Kõik otsustati väljaspool meid endid .
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid
ma teadsin , sa ei tule nagunii .
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php #
Lisa 1