Ernst Enno, Gustav Suits, "Siuru", "Tarapita" (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus: Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks

Kirjandus

16

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I ­ 1905, II ­ 1907, III ­ 1909, IV ­ 1912, V ­ 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist.

Kirjandus

3

doc

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi

Kirjandus

5

doc

Realist eesti kirjanduses

mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired", neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti". Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg ­ otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp ­ XX saj vahetus ­ Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon ­ rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits ­ rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik ­ keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg ­ lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde ­ tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 ­ tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2

Kirjandus

7

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed "Villem Grünthali laulud" (1908) "Kauged rannad" (1914) "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsit" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Tuules ja tormis" (1927) "Sinine kari" (1930) "Meretäht" (1935) "Laulud ja kauged rannad" (1938) "Väike luuleraamat" (1969) Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga

Kirjandus

12

doc

Kirjanduse eksam

Tegutses algul salaja. Kasvas välja Tartu kirjanduslikpoliitilisest ringist ,,Ühisus", mille eesmärgiks oli, arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired". ,,Kiirte" IV albumi välja andmisel anti ka sellele uus nimi ,,Noor- Eesti", mis oli inspireeritud Euroopa noorrahvuslikest ning samalaadsetest albumitest ,,Noor- Soome". Liikmed: Suits, Tuglas, Ridala, Linde, Kitzberg. Moto ,,Noor-Eesti" I albumis: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!". Leidsid et eesti kirjandus on vana ja väsinud ning kordab end. Tahtsid tuua kirjandusse uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse. Rõhutasid meie ühistunde puudumist. Oluliseks pidasid noor-eestlased linnastumist. Linna vaim, linlik mõtlemisviis ja psühholoogia pidi jõudma maale ajalehtede kaudu

Kirjandus

8

doc

Eesti kirjandus

· 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu. · 1917- 1922 tegutsesid kaks suurt kirjanduses, Noor- Eesti kunstivaates ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat rühmitust- Tarapita ja Siuru · 1920

Kirjandus

12

doc

Suuline arvestus kirjanduses

Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" ­ see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub.

Kirjandus

Kommentaarid (0)