Henrik Visnapuu esitlus (3)

Henrik Visnapuu
(1890-1951)
Vanemad
Isa Ema
Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu
1856-1928 1857-1928
Pärines 6-lapselisest
perest
Pidas erinevaid
ameteid, mis
võimaldas koguda
väikese varanduse
Oli äkiline
Lapsepõlv
Sündis Leebiku vallas Maardinal
Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise
Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega
Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga
Hoidis kõrvale poiste müramisest
Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima
Sipe kooli korrapidajana oli auahne
Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu
Haridustee
1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis
1902-1903 Ropka ministeeriumikool
1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool
1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata
1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli
pedagoogika klass
1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi
üldhariduslikud keskkoolikursused
1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri
gümnaasiumi juures abituuriumi
Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata
Noorus
1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu
vallakooli õpetaja
Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega
Võtab osa seltskondlikust
tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb
haridusseltside tegevusest)
Vaba aeg kulus enesearendamisele
1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal
Visnapuu
k to edit Master text styles
noorena
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Visnapuu
1913
Visnapuu 1908
Visnapuu 1909-esimese reas vasakult
Tartu periood
Teenis raha eesti keele õpetamisega
tütarlastekoolis
Kujuneb loominguliseks isiksuseks
Huvitus vene kultuurist (futurism,
akmeism) ja idamaade religioonist
1919-1920. aastail osales
Vabadussõjas
1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga
(Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega
1922. aastal ka abiellus
1919. a korraldab Gailitiga ringreisi
Visnapuu
Loomingu algus
Luuledebüüt 27.okt 1908 "Nägin sügisel..."
"Moment esimene" (1913) ja "Roheline Moment" (1914)
"Amores" (1917)
"Jumalaga Ene" (1918)
"Talihari" (1920)
"Hõbedased kuljused" (1920)
"Käoorvik" (1920)
Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist
kantud otsingud
Armastuslaulud tundesoojuse, haruldase rütmiga ja hea
kõlaga
Luuledebüüt
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
to edit Master text styles
Second level
Third level
Varased luulekogud
Fourth level
Fifth level
Moment I
Koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold
Vellneriga
Sümbolistlik ja impressionistlik
Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest
sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus
valget krüsanteemiõit
Album sai suure kriitika osaliseks
Visnapuu Siurulasena
Visnapuu oli üks "Siuru krüsanteemidest"
Esimene, kes hakkas lõhkuma rühmituse ühtsust
seestpoolt
Tüli Underiga
Lahkus Siurust Gailitiga
Luule oli hoiakutelt ja vormikeelelt oli teistest
vaheldusrikkam
Rohkem oli vahetut hingestatust ja isikupära
Vaimselt jäi elu lõpuni siurulaseks
Siurulased esmakohtumisel
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Visnapu Gailit Under Tuglas Adson
u
Siurulased täies hiilguses
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
20-ndad
Käis Gailitiga Nõukogude
Click to edit Master text styles
Venemaal Second level
1921.a sõitis Saksamaale
Third level
Esseedekogu "Vanad ja
Fourth level
Fifth level
vastsed poeedid"
Tutvustas eesti kirjandust
välismaal
Jahedad suhted
Kirjanikkude Liiduga Gailit ja
Elas kitsastes tingimustes Visnapuu
Kaotusevalu seoses ema
ja isa surmaga
Visnapuu Berliinis
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Looming 20-ndatel
"Ränikivi" (1922)
"Maarjamaa laulud" (1927)
"Puuslikud" (1929)
"Tuulesõel" (1931)
"Päike ja jõgi" (1932)
Valdav oli mõtte- ja koduluule
Kontrastsed meeleolud
Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja
kohtumõistja
Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust
tasakaalu
30-ndad
Visnapuust saab talumees
Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu
Abikaasa põeb kopsuhaigust
Pärast riigipööret Pätsimeelne
Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema
Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel
Mõjukas kirjanduspoliitik
Looming 30-ndatel
"Üle kodumäe" (1934)
"Põhjavalgus" (1938)
1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega
Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid
Rahutud argimõtted
Luulesse ilmub rahvaluule kallak
Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka
Üle kodumäe
Jaguneb tsüklitesse
"Aeg" sotsiaalkriitiliselt pihtimuslik, süngetooniline
"Üle kodumäe" biograafiline, idülliline piltluule
"Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga
Visnapuu ja teater
1919 tõlkis kirgededraama "Salome"
1931 "Meie küla poisid" taunivad vastukajad
1933 "Madaam Sohk ja ta pojad" tõusiklikkust
pilav
1933 "Otepää all" must-valge skeem
1934 "Killamägedel" revüülik lüüriline utoopia
1935 "Maa-alused" vähemõnnestund lastenäidend
1936 "Tõivupüha" ebaõnnestus
1936 "Kuus venda" parimad vastukajad
1938 "Maa vabaduse eest" plakatlik vaatemäng
Sõda ja tragöödia
"Kaks algust"
5. oktoobril 1941 suri abikaasa Hilda
Läheb Luunjasse
Sügisel 1944 hakkas valmistuma maalt lahkumiseks
22. sept on Virtsus, läheb sealt Saaremaale ja edasi Saksamaale
Eksiil
1944-1949 viibis erinevates põgenikelaagrites
10. oktoobril 1948 ÜEKS- i asutamiskoosolek
9. oktoobril 1949 algas viimane laevatee
Elas mõnda aega New Yorgis ja Torontos
Püüdis jätkata kirjanduslikku tegevust
Septembris 1950 saabus nn "Kiusukülla"
Tundis, et on viimaks rahu leidnud
Looming eksiilis
"Esivanemate hauad" (1946)
"Tuuline teekond" (1946)
"Ad astra" (1947)
"Periheel. Ingi raamat" (1947)
"Mare Balticum" (1948)
"Linnutee. Rännuraamat" (1950)
Pihtimuslikud mõtisklused aegade ja olude üle, täis
kaotusevalu ja ahastust
Loominguline kriis
Viimased teosed leiavad vähe vastukaja
Visnapuu USA-s
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Elu Lõpp
Üha enam süveneb südamehaigus
Püüab Long Islandil veel kirjutada
Peatselt südametromboosiga Port Jeffersoni
haiglas
Suri 3. aprillil 1951
Matusetalitus oli New Yorgis Lexintoni kirikus
Põrm tuhastati, urn anti säilitamisele Fresh Pondi
krematooriumi
Allikad
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn01x.html
http://www.podrala.ee/main.php?l=turism&sisu=69
http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.htm
www.syg.edu.ee/~yllar/dokumendid/henrikvisnapuu.doc
www.kirmus.ee/ erni/foto/siur02.html
www.kirmus.ee/erni/ foto/unde05y.html
http://istorik.org/wp-content/uploads/2008/01/visn08.jpg
Peep, Harald. Henrik Visnapuu. Tallinn "Eesti raamat",
1989.
http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/tali_fr.html
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s185006&nid=6276&frame