LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under (0)

Otepää Gümnaasium
10. klass
Kätlin Unt
LUULEKOGU ANALÜÜS
„ Mureliku suuga “
Marie Under
2014
Autorist ja üldiseloomustus luule kohta
Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja " Tarapita ". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893– 1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe " Teataja " talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa , Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "Noor–Eesti" väljaannetes. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda . Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
Marie Under
Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles.
Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri ", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Need äratasid nii vaimustust kui protesti , sest Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega.
Järgnevates luulekogudes toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis.
Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid.
Pealkirja lahtimõtestamine
„Mureliku suuga“
Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Elu okupatsioonide ajal oli murettekitav ja raske. Luuletustesse on kirja pandud ka lootused ja ootused helgemast tulevikust .
Kellele luuletused mõeldud?
Luulekogu on mõeldud neile, kes elasid Underiga samal perioodil läbi sarnaseid katsumusi. Inimesi ühendas üks valu ja vaev, mida Marie Under väljendas enda luuletustes.
Lüüriline eneseväljendus ja mina vaatepunkt
Seosed autori ja lugeja eluga
Seost luuletuste ja oma isikliku eluga pole.
Üldine meeleolu
Luuletused on sügavamõttelised ning peegeldavad tollase ajaperioodi kannatusi ja raskusi, seega on üldine meeleolu kurb ja masendav.
Vorm, riim, rütm

• Stroofid on nelja- ja kaherealised.
  
• Vabavärssi ei kasutata.
  
• Haikud puuduvad.
  
• Kirjavahemärke on kasutatud ( komad , lauselõpumärgid, mõttekriipsud, koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud.
  
• Piltluulet ei ole.
  
• Anagramme ei ole kasutatud üheski luules.
  
• Kasutusel on lõppriim .
  
• Rütm on kõigil kiire.
  
• Häälikukordusi pole.
  
• Helijäljendusi pole kasutatud.
  

Kõnekujundid

„Külm puhang“

• Epiteet : päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad
  
• Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu
  
• Isikustamine : päev õheneb
  
• Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas
  
• Hüperbool : ja siis – ja siis, kivistund roosid
  
• Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus
  
• Riim: lõppriim (varvas-arvas)
  

„Kodumaa“

• Epiteet: Rada on vaevakividest tihke
  
• Metafoor : vaevakividest
  
• Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu
  
• Metonüümia: kärbitud tiibu
  
• Hüperbool: sammude raskus
  
• Riim: lõppriim (tihke-viljavihke)
  

„Lahti“

• Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga
  
• Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind
  
• Metafoor: keelemärga
  
• Isikustamine: kõigutab paigalseis , õnn ehmataks
  
• Riim: lõppriim (tagus-magus)
  
• Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü? Eelminevik undab su unne?
  
• Sõnakordus: Ja kiusa – kiusa end lahti!
  

„Liikuma“

• Epiteet: surmatiiva raskest puudutusest
  
• Võrdlus: Oli nagu kiviheide pähe
  
• Isikustamine: urvad helmitavad
  
• Metonüümia: kelle laup kord surmatiiva raskest puudutusest hahkund
  
• Riim: lõppriim (soonetarde-käsivarde)
  

„Kutse“

• Epiteet: salakaval its
  
• Võrdlus: päev välja prahvatab kui aardekast
  
• Metafoor: eksitäht
  
• Isikustamine: päev valla prahvatab
  
• Riim: lõppriim (kiir-piir)
  

„Sõprus“

• Epiteet: puha rohetav küngas
  
• Võrdlus: üksteise silmist kui võetakse süütetuld
  
• Isikustamine: uduviir avaneb
  
• Riim: lõppriim (jääst-lumimäest)
  
• Retooriline küsimus: Mis on külmem kui jää?
  

„Kes?“

• Epiteet: tassist siniäärsest,
  
• Isikustamine: kevad astub , aste toob koju
  
• Metonüümia: kevad astub aeda alla
  
• Riim: lõppriim (jalapuute-vaibaruute)
  
• Retooriline küsimus: Kes istub ümber minu laua, kui ükskord olen ära kaua? Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes , nuttes?
  

„Raske hommik“

• Epiteet:
  
• Võrdlus: kalgim kui kivi; vees, õhus ja mullas kui hingematt
  
• Metafoor: päevapuu
  
• Isikustamine: tähed nõrkevad, torm raksab su üle, all jalge sul jälle kasvamas pind
  
• Metonüümia: silm unest end lahti kaevas
  

Luulekogu terviklikkus
Marie Under on saanud väga palju inspiratsiooni ümbritsevast loodusest. Luuletused on kurvad ja mõtlikud.
Lemmik luuletus
Kes?
Kes istub ümber minu laua,
kui ükskord olen ära kaua?
Ma jahmun ajest naeruväärsest:
kes joob mu tassist siniäärsest?
Sest klaasist mõni rüüpab lohtu,
Kust minu ema võttis rohtu?...
Ja kelle, kelle jalapuute
all nõtkub kord mu vaibaruute?
Kes sorib minu raamatutes,
kus olen viibind naerdes, nuttes?
Ja minu säng ... Oh, mis ma pärin!
Mu pühim paik... On kurgus värin .
Kes kisub õndsalt akna valla,
kui kevad astub aeda alla?
Kes ootab uksel? Kelle aste
toob õhtul rohust koju kaste?-
Kes aga haarab minu sule ,
kui Tema rängalt lausub: Tule?