vähemalt 3 korda nädalas. Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola.
html (viimati külastatud: 16.10.2010) o Kislenko, K., Dudutyte, Z. & Ruut, J. 2009. Keskkonnale ohtlikud ained mis need on? PDF kättesaadav: http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/EST_FINAL.pdf (viimati külastatud 16.10.2010) o Känder, T. Maailm väsib elamast. 1999. Kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/52883?lk_id=1111&sisu=27 (viimati külastatud: 17.10.2010) o Luts, H-M. 2004. Lühikonspekt: vana-, kesk- ja uusaeg. Kättesaadav: http://www.hot.ee/hellemailuts/vanakeskuus.htm (viimati külastatud: 15.10.2010) o Miller, G. T., Spoolman, S. 2008. Living in the environment: principles, connections, and solutions. CengageLearning. 832 lehekülge. Kättesaadav: http://books.google.ee/books? id=5gC9Dy1YWfkC&lpg=PP1&hl=en&pg=PP1#v=onepage&q&f=false (viimati külastatud: 17.10.2010) o Rollins, D., Fuchs, T
Looming: ,,Teguderohked päevad", ,,Meie maja poisid", ,,Lõbusad värsid", ,,Tahan ruttu kasvada" Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu" Heljo Mänd- ,,Tarkus tuleb tasapisi", ,,Metsalilled", ,,Mõmmi, sabata krokodill ja teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran, Pervik, Käo, Miller; hea ja kurja temaatika, tegutsevad reaalses ümbruses 5. Uusi ilminguid Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla)
Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha, kala või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firmamagusroog". Retsepte vene köögist Uhhaa · 600 800 g Värske kala (haug, Kaladel eemaldatakse sisikond, lõpused ja silmad. latikas, koha, luts, ahven, tursk) Pestakse hoolikalt külma voolava vee all. Leem · 1 l Vesi saab maitsvam, kui kasutatakse mitut kalaliiki koos. Suuremad kalad lõigatakse koos selgrooga · 200g porgandit tükkideks. Kalad pannakse külma vette ja aetakse · 200g kartulit keema. Riisutakse vaht, lisatakse maitseviljad ja ·
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähte...
· Pagulusaastad Kirjutas lühikese eesti kirjanduslugu 1918 kirjutas A.H. Tammsaare Eesti kirjandus 1920-40 Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 kommunistid tahtsid võimu 1928 vahetub mark krooni vastu Kümnaasiumid olid heal tasemel Kõrgem sõjakool 1919 1924.a. Loodi kõrgem kunstikool ,,pallas" 1936 tallinna tehnika ülikool Riigi kõrgem kunstikool 1938.a. 1924 24 kino 1930 2x24 Theodor luts eesti esimene resisöör 1925 kultuurikapitaal toetas vaesemaid kunstnike ja kirjanike. 1922 loodi eesti kirjanikude liit (33 kirjaniku) 1940 oli eesti kiirjanike arv 53 inimest
kirdenurgast voolab välja Ahja jõgi. Seda toidavad sademed ja põhjaallikad. Vesi on kollakasroheline ja vähe läbipaistev. Taimestikust on seal fütoplanktoneid ja zooplanktoneid. Vetikad on viimastel aastatel jõudsalt kasvama hakanud ning ujumine järves tundub juba ebamugav. Arvatavasti on see tingitud sellest, et järves ei käida enam nii palju ujumas ja ka hoolitsemine on väiksemaks jäänud. Järves elab aga palju kalaliike ahven, latikas, särg, haug, linask, roosärg, koger ja luts. Kuigi ujujate hulk on vähenenud, võib iga päev seal näha kedagi kalastamas nii paadiga, kui ka kaldalt. Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimest Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................2 2. Sissejuhatus....................................................................................3 3. Mis on sõprus? ................................................................................3 4. Miks sõprus on parim?................................................................................4 5
Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli
1932. aasta Tartu Ülikooli 300. aastapäev. 29. juunist 1.juulini tähistati Tartu Ülikooli asutamise 300. aastapäeva. Kavas olid jumalateenistused, aktused, ball Vanemuises ja tudengite tõrvikurongkäigud. Juubeliks said valmis ülikooli mälestusmedal, 2-kroonine metallraha ja peahoone kujutisega postmargid, peale selle anti välja hulk teaduspublikatsioone. Üritusele saabus 81 väliskülalist, teiste seas Rootsi kroonprints Gustav Adolf, valiti 45 audoktorit. Operaator Theodor Luts väntas juubelisündmustest dokumentaalfilmi. 1933. aasta. 23.-25. juunil toimus Tallinnas X üldlaulupidu. Osales üle 16 000 esineja, sealhulgas Lätist, Leedust, Soomest ja Norrast. Pidu jälgis umbes 50 000 pealtvaatajat. Teiste seas Läti president Alberts Kviesis. Laulupeo raames korraldati Eesti muusika nädal. 1934. aasta Esimesed Eesti mängud ja rahvatantsupidu. 12. mail võttis riigivanem K. Päts vastu I Eesti mängude korraldustoimkonna ja andis seejärel
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus". Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastuses terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. Mati Undi tuntumad lavastused on: M. Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval", W. Gombrowicz ,,Laulatus", M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita", A. Kivirähk ,,Romeo ja Julia" 2
Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus. Lastekirjandus muutus arvestavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse hinnatav Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Oskar Luts Proosa- ja näitekirjanik Lastekirjanduses omane lihtne keel, põnev sündmustik 1887-1953 eredad karakterid, koomilise ja muinasjutulise elemen- di sundimatu põiming. Avaldas ajakirjanduses lühilugu- sid. Ernst Enno Luuletaja ning lasekirjanik. Paistab silma erakordse võimega tungida lapse maa-
Corn LK1 1996 Louis Ironson T. Kushner Inglid Ameerikas 1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C. Dickens Nicholas Nickleby 1998 Sir Irons Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia 1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly 2000 Don Juan Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja 2000 Mortimer Brewster J. Kesselring Pihlakavein 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2000 Pasun P. Calderon Elu on unenägu 2001 Mart Tuisk E. Rannet Kadunud poeg 2002 Artur S. Mrozhek Tango 2002 Eric Swan Michael Cooney Rahauputus 2002 Shmuel Sprol Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Padraic M
Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja mad...
Young people use English words and phrases quite often. There are several reasons for using English words and phrases while speaking Estonian: young people claim that it is easier or they do not remember the right Estonian word. We can also say that they use English words and phrases because they do not read as many books as young people used to read and that is why their vocabulary is not very wide. Doing my research work I learned that almost every student of Oskar Luts Palamuse Gymnasium forms 8.-12. uses English words and phrases while speaking Estonian. Only one person speaks his native language without any English words. It was also found out that the students questioned understand the influence of using a foreign language on their mother tongue. To gather the necessary data a survey was carried out among Oskar Luts Palamuse Gymnasium 8th to 12th grade students. The students´ answers to the questionnaire were
suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920 Uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme, lastekirjanduse liigitamine muutus põhjalikuks, tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album)
eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1. Rahvad on omavahel kokku põimunud 2. Erinevused jõukate ja vaeste vahel pole kahanenud, pigem vastupidi 3
(Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), trulling (Barbatula barbatula), viidikas (Alburnus alburnus), hink (Cobitis taenia), ahven (Perca fluviatilis), luts (Lota lota), võldas (Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) on esindatud ka karpkalaliste sugukond. Kõige enam levinud liikideks on ahven ja särg ning väga sagedased on rünk, turb, viidikas, säinas, haug ja tippviidikas. Jõelõigu vahetusläheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: rukkirääk (Crex crex), punaselg-õgija (Lanius collurio), harakas (Pica pica), suitsupääsuke (Hirundo rustika), teder (Tetrao tetri),
reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne. Laaman, Luts, Adson, Gori, Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust, üksikmüük. Seltside-organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed
palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", 1997 2. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", 1973 3. Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 4. URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5. URL http://www.pulmad.ee/node/115
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid,
kuumtöödeldud liha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss 1,5-2m pikkune. Vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava liha söömisel. Laiuss On soolenugilistest kõige pikem, isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub kui ta sööb toorest , vähesoolatud või halvasti kuumtöödeldud kala, milles leidub laiussi vageltange. Kõige sagedamini on laiussi vaheperemeheks haug, siig, luts, lõhe, forell ja koha. Helmintooside vältimine Vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid · kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest, jälgida, et veevõtu kohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke jne · Tarvitades toiduks keetmata aedvilju tuleb väga hoolikalt pesta. · Korralikult pesta käsi · Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja
annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline
S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad.merinõel, madunõel, merihobu S. AHVENALISED: Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. ahven, koha, kiisk S
Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool. Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit. Maletaja Paul Keres, rahvusvaheline suurmeister, laskjad Jaak Kärner, Gustav Lokotar, Elmar Kivistik,
Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure
and other Evidence (London, 1948), infolehe Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949; masinakirjapaljundus) toimetaja. Riiklik tunnustus. Vabadusristi III liigi 1. järk 14. XII 1920. Kotkaristi teenetemärk I klass 6. VI 1930. Tartu Ülikooli audoktor 1932. 8 August Rei lähedastest. August Rei abikaasa oli lauljanna Therese Rei (16. aug. 1891 30. mai 1976). Therese Rei vend oli Ajutise Valitsuse minister Karl Friedrich Luts. August ja Therese Rei abiellusid 1917. aastal. Ka Therese Rei suri Rootsis paguluses viibides, Stockholmi lähedal Sköndali vanadekodus. Tema urn maetakse koos abikaasa August Rei urniga ümber kodumaa mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas. August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale.
· tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata · Oskar Luts ,,Kevade", LÜROEEPIKA ZANRID: ime" Bornhöhe ,,Tasuja" ballaad lüüriline jutustav Sõna draama kasutatakse ka novell eepika väikevorm luuletus üldmõistena näidendi · lühijutt · fantastiline, ajalooline, tähenduses. · tihe sündmustik heroiline (kangelaslik) sisu Veel mõisteid: · vähe tegelasi · keskendub ühele remark autori selgitav
Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde · August Kitzberg · Juhan Liiv · Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegelased : G. Sutits ja F. Tuglas SAAGEM EUROOPLASTEKS JÄÄGEM SEEJUURES EESTLASTEKS. · Oskar Luts · Anton Hansen Tammsaare · Marie Under KUJUTAV KUNST: · Maalikunst : Johann Kölner, Ants Laikmaa · Skulptor: Amandus Adamson, Weizenberg · Konrad · Graafik :Kristjan Raud MUUSIKA (heliloojad): · Rudolf Tobias · Miina Härma · Artur Kapp · Aleksander Läte · Heino Eller
Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 1-79; 81-154. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, SOBIB KA 1985.a väljaanne), pp 1-41; 44- 191; pp 192-276. 5. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Tln. 2000, lk 27-53. 6. Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval. Koost. H. Schneider. Trt 1994, lk 7-46. 7. Luts, M. Kodifikatsioon ja õigusreform. Eesti kriminaalõiguse arenguteedest. Tartu, 1997. 8. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tln. 2004, lk 49-80. 1 9. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 2-62; 63-179. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 10. . Moa 1981. 11. , . . 1988. II SEMINAR 22. märts 2014 kl 8.30-10.00 1
süljenäärmete eritis tekitab vere mitte hüübimist ning lahustab ohvri kehakudesid. (Fagan et al., 2002) Täiskasvanud merisutt võib oma elu ajal hävitada umbes 18 kg vääriskala. On ka teada, et seitsmest merisuti rünnatud kalast vaid üks kala suudab ellu jääda. Merisuti saagiks on kõik suuremad kalad ja eelistab ta vääriskalu. Kõige enam on tema saagiks langenud järveforell, lõhe, vikerforell, jõeforell, siig, ahven, säga ja luts. Aastatel 1940 ja 1950 merisuti populatsioon märgatavalt suurenes, kuna polnud piisavalt kontrollmeetodeid. See tõi suure kahju paljudele kalaliikidele ja ka majandusliku kahju, kuna enamus kalu, mida merisutt armastab, on majanduslikult olulise tähtsusega. (Fagan et al., 2002) Kui varem saadi kala miljonite kilogrammidega, siis peale neid aastaid oli kalasaak langenud vaid sadade tuhandete kilogrammideni. Merisutt oli laastava töö teinud.
koos Eduard Vildega. Oscar Wilde looming: Romaan: "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) "De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud: "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) "Ööbik ja roos" (1888) "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu) "Ustav sõber" "Isekas hiiglane" "Kalur ja tema Hing" Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel) Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) "Tähtsusetu naine" (1893)
kodumaal oma kodanike ega tuhandete oma sõdurite peal. Ka ameeriklased olid ju juba aatompommi kasutanud ja veendunud relva headuses. Me ei saa õnneks kunagi teada, mis oleks juhtunud,kui oleks sarnane olukord tekkinud mitte USA rannikul,vaid näiteks mõne Aafrika riigi rannikul. Vaevalt oleks seal Hiroshima ja Nagasaki tragöödia sõjardeid tagasi hoidnud. 7 Kasutatud kirjandus (1) Luts, Kristjan Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi http://www.horisont.ee/node/220 (2) http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t5 (3) Kennedy palus Brasiilialt sõja puhul Moskvaga abi http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kennedy-palus-brasiilialt-soja-puhul-moskvaga- abi.d?id=20571205 8
fragment, suusa-, matka-, tervise- ja muististe rajad. Siin korraldatakse folklooripidusid, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi ja sportlikke üritusi. 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates jaanuarist 1987 on siin avatud muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu. Oskar Luts õppis selles 7 koolimajas aastatel 1895-1899, kes kirjutas oma koolipõlvemälestustest nüüdseks juba klassikaks saanud "Kevade", mis esmakordselt ilmus 1912. aastal. Praeguseks on raamat eesti keeles ilmunud 21, vene keeles 12 korda. Teost on tõlgitud 13 keelde. 2.2.1 Köstri söögitoas, kus ülemöödunud sajandi lõpul ööbisid tüdrukud, on väljapanek, mis annab põgusa
väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel
väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel
3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII. Jõed 1. Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed. Jõe osad Lähe- jõe algus Ülemjooks- kiire vool, Keskjooks- vool rahulikum Alamjooks- vesi voolab aeglaselt Lisajõgi- põhijõega kokku saav jõgi
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Tuntud jutukirjanikud: · Jack London · Oskar Luts · Ivan Turgenev · Anton Tsehhov · Mark Twain · Mati Unt · Eduard Vilde Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Liivar Luts AUTOBUSSILIINI TARTUPAIDE TÜRIRAPLAHAAPSALURAPLA TÜRIPAIDETARTU MAJANDUSLIK VÕRDLUS VARIANTIDELE: I =0,80 (1 VÄLJUMINE PÄEVAS), II =0,65 (2 VÄLJUMIST PÄEVAS) Transporditeaduskond Õpperühm: AT72 Juhendaja: lektor Kustas Rus Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATU 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik autobusside arv 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv.
eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr. keskne kuju eesti realismis oli E.Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. eesti realismi esimene tippteos on Vilde "külmale maale" 1896 aastal. vilde kõrval oli teine realist Ernst Peterson - Särgava. vilde pooldas saksamaad, särgava pooldas venelasi. 20 saj algusaastail tõusis juurde rida noori kirjanikke nt. Tammsaare, Luts, Tuglas, M. Metsanurk. Eduard Vilde (1865-1933) sündis 4. märtsil 1865 aastal virumaal simuna kihelkonnas pudivere mõisas. tal oli ka 8 aastat noorem õde. hiljem kolis perekond Muuga mõisa ja väga palju on teda mõjutanud ka Karjaküla mõis. tema isa oli Jüri Vilde. jüri oli väga tagasihoidlik, vaikne, aga Ema leena oli väga temperamentne, jutukas ja armastas väga kirjandust. vilde arvab, et ta on oma geenid pärinud emaltl.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
