August Rei (0)

Ajalugu
August Rei
Sisukord:
Sisukord..........................................................................................................lk2
Elulugu............................................................................................................lk3
Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus.........................................................lk4
Eesti Vabariigi algusajad..............................................................................lk5-6
Tegevus paguluses .........................................................................................lk7
August Rei teosed...........................................................................................lk8
Tõlkinud...........................................................................................................lk8
Riiklik tunnustus..............................................................................................lk8
August Rei lähedastest...................................................................................lk9
Elulugu.
August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres.
Rei õppis esialgu Kurla külakoolis 1891 –1894, seejärel Pilistvere kihelkonnakoolis 1894–1896 ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis 1896– 1902 . Viimasega seondub ka tegevus allkirjade kogumisel eesti keele õpetuse sisseseadmiseks.
1900. aastal asutas Rei koos teistega Tartus põrandaaluse keskkooliõpilaste rahvusliku ringi “Eesti Külvaja”. “ Taara ” seltsis 1902. a detsembris korraldatud kinnise õhtu pärast pidi Rei aga väljaheitmise ennetamiseks Tartu Aleksandri gümnaasiumist lahkuma .
Järgnevalt õppis August Rei Novgorodi gümnaasiumis ja lõpetas selle 1904 . aastal. Samal aastal jätkas ta haridusteed Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Peterburi ülikooli õigusteaduskonna lõpetas Rei pärast ülikooli ajutise sulgemise tõttu vaheaegadega kestnud õpinguid 1911. aastal. Ülikooli aegadel astus August Rei Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi, hiljem kuulus üliõpilasseltsi ”Ühendus”.
Novgorodi perioodil innustus August Rei revolutsioonilisest liikumisest. Ta oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Tartu komitee liige aastast 1905. Samal aastal, pärast suure osa Tallinna sotsiaaldemokraatide arreteerimist, asus Rei tööle Tallinna, kus aitas rajada sotsiaaldemokraatlikke ühinguid vabrikuis.
Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist detsembris 1905 varjas August Rei end Tallinnas, jätkates poliitilist organiseerimistööd. 1906. aasta algul Rei vangistati, kuid sai kautsjoni vastu vabaks 11. juulil 1906. Hiljem lõpetati tema süüdistus süü tuvastamatuse pärast.
Juulis 1906 võttis Rei osa ristleja “Pamjat Azova” mässu organiseerimisest ning pärast selle nurjumist tegutses lühikest aega Narvas põrandaaluse organisaatorina, jätkates kihutustööd seoses Riigiduuma valimistega
Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus.
Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ( ESDTP ) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes.
Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe “Sotsialdemokrat” asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 1927–1928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe “Rahva Sõna” peatoimetaja. Aastatel 1906–1907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte “Sotsialdemokrat”. Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe “Punane Lipp ” toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele “Hommik” Tartus.
1912–1913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest vabanes ta tagavaraväe lipnikuna ning asus sama aasta sügisel tööle advokaadina Viljandis , kuhu jäi 1914. aastani. Esimeses maailmasõjas oli August Rei ohvitser Peterburi kindluse suurtükiväes (peamiselt Sestroretskis), suvel 1917 Põhjarindel.
Eesti Vabariigi algusajad.
1917. aastal tuli Rei Tallinna, kus oli Eesti rahvuslike väeosade organiseerijaid. Ta tegutses Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimehena esimehe Konstantin Pätsi kõrval ja oli ise ülemkomitee esimees juunist 1917. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena oli August Rei tegev eesti sõdurite Eestisse koondamisel ja eesti üksuste loomisel. Ka oli Rei Eesti sõjaväe staabi kohtujaoskonna ülem, lühiajaliselt ka kõrgema sõjakohtu sekretär ning alamleitnant aastast 1918.
Pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist septembris 1918 sai August Reist Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister. Nimetatud valitsuse kooseisus novembrist 1918 jaanuarini 1919 oli Rei ühtlasi peaminister Konstantin Pätsi asetäitja ja Venemaal vangistuses olnud haridusministri Karl Lutsu kohusetäitja. Valitsuse vahetumise järel, veebruarist 1919 oli Rei töö- ja hoolekandeministeeriumi juriskonsult.
August Rei Asutava Kogu liige selle suurima erakonna, ESDTP esindajana ja esimees ajavahemikul 23. aprillist 1919 20. detsembrini 1920. Tema tegevuse ajal Asutava Kogu esimehena pöörduti kõigi haritud rahvaste poole seletusega Eesti riiklikust iseseisvusest ja sõltumatusest, sisepoliitilises arendustegevuses aga võeti vastu maaseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, avalikkude algkoolide seadus. Ka toimus sel ajal Landeswehri sõda ning sõlmiti Tartu rahu.
Rei oli Riigikogu liige aastatel 1920–1937 olles I–II Riigikogu koosseisus ESDTP esindaja ja III–V koosseisus ESTP esindaja. Riigikogu liikmena tegutses August Rei peamiselt üld-, välis- ja rahanduskomisjonides. Ühtlasi oli Rei II Riigikogu esimees ajavahemikus 9. juuni 1925–22. juuni 1926.
Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 1923–1925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.–22. juulil 1930.
Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 1928–9. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid , kristlik rahvaerakond , tööerakond, asunikud . Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei.
Aastatel 1930–1934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 1932–19. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934. aastal oli August Rei koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri, Andres Larkaga riigivanema (presidendi) kandidaat. Kuni suveni 1936 töötas Rei Tallinnas ka vandeadvokaadina (muu hulgas oli Rei Ado Birki kaitsja 1927. aastal toimunud protsessil).
Ajal 17. august 1936– detsember 1937 oli August Rei välisministri abi. Seejärel asus Rei Eesti saadikuna Moskvassse, kus ta aastatel 1938–1940 oli kõikide pöördeliste sündmuste lähitunnistajaks, mis Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sel ajal aset leidsid , kaasa arvatud kurikuulus vastastikuse abistamise pakti sõlmimine.
Lisaks eelloetletud tegevusele Eesti riigi teenistuses oli Rei aktiivne kodanikeorganisatsioonides ja nende algatustes. Ta oli tegev Prantsuse Ühingu Tallinna osakonnas “Alliance Française”, kus tegutses ka presidendina 1930–1936, oli Eesti Välissuhete Ühingu asutajaid ja abiesimees 1937–1938, Eesti Töölismuusika Liidus esimees algusest kuni 1938, Tallinna Töölismuusika Ühingu esimees algusest kuni 1938. Lisaks oli Rei juhatuse liige OÜs Rahva Sõna, nõukogu esimees Sihtasutises “Tallinna Rahvamaja”, tegev kirjastusosaühingus “Täht”, Tallinna Töölisteatris, Tallinna Töölisspordi Ühingus, nõukogu liige Pikalaenu Pangas jm. Lisaks oli August Rei Bekkeri tehaste hooldaja alates 1929. aastast.
Tegevus paguluses.
August Rei põgenes 13. juulil 1940 Moskvast Riia kaudu Stockholmi. Paguluses tegutses August Rei Eesti iseseisvuse järjepidevuse kandjana ja oli asutajaliige mitmetele eestlust hoidvatele ja eestlasi abistavatele organisatsioonidele.
Aastatel 1941–1944 oli Rei Eesti Abistamisorganisatsiooni (Estniska Hjälporganisationen) esimees, tegeledes eestlaste põgenemise korraldamisega koos Eesti Komiteega 1944. Ka Eesti Komitees ja Balti Komitees oli Rei asutajate hulgas, esimeses neist ka juhatuse liige. Rei oli ka Eesti Rahvusfondi asutajaid, ühtlasi oli ta selle esimees 1946–1949 ning esimene auliige. Eesti Rahvusnõukogu asutajana oli Rei selle esimees 1947. aastast kuni surmani 1963. aastal.
Rei oli ka Eestlaste Koostöö Keskuse esimees. Just Eestlaste Koostöö Keskus oli koos Eesti Demokraatliku Klubi ja selle esimees Johannes Sikkariga märgukirja koostajad Pariisi I välisministrite konverentsile 1946, mis viis omavaheliste läbirääkimisteni ja Eesti Rahvusnõukogu loomiseni.
Ka oli Rei tegev Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis, Euroopa Liikumise Eesti Rahvuskomitee esimehena, Balti Seltsis Saksamaal ja Saksa-Eesti Ühingus. Paguluses töötas Rei arhiivi assistendina Stockholmi Ülikooli juures.
August Rei suri 29. märtsil 1963 Stockholmis. Tema urn, mis oli kuni 21. juunini 2006 maetud Stockholmi Bromma kalmistule, maetakse koos abikaasa Therese Rei urniga ümber Metsakalmistule Tallinnas 27. augustil 2006. Tseremoonia algab Metsakalmistu kabelis kell 12.00.
August Rei teosed:
Ed. Vilde , Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kultura (Tallinn, 1913); 
Mis peab rahvas Asutavalt Kogult nõudma? (Tallinn, 1919; koos Karl Astiga); 
Eesti iseseisvate sotsialistide sõnad ja teod (ps. A. Reial; Tallinn, 1920); 
Sotsialdemokraatia taktika põhimõtted (Tallinn, 1921); Eesti rahvamajandus ja Strandmani tollid (Tallinn, 1929); 
Kas presidendist on meie riigil tulu loota ?: Õpetlikke näiteid Prantsusmaalt (Tallinn, 1932); 
Ha de baltiska folken självmant avstått från sin nationella frihet ([1943?], äratrükk); 
Estlands kyrka under sovjetväldet 1940–1941 (H. Perlitzi nime all; Stockholm , 1943); 
Have the Baltic Countries Voluntary Renounced Freedom ? (New York , 1944); 
The church in Estonia / A. Torma . The fate of religion and church under Soviet rule in Estonia 1940—1941 / H. Perlitz (New York, 1944); 
Balticum och Sovjetunionens säkerhet (Uppsala, 1944); 
Have the Small Nations a Right to Freedom and Independence (London, 1946); 
Soviet Deportations in Estonia (stentsilleeritud); 
Communism as I experienced it; The Soviets' hunt for uranium in Estonia; 
Occupied Estonia (S.l.: s.n., 195-?; masinakirjas paljundus ); 
Occupied Estonia (New York; Washington, 1957; masinakirjas paljundus); 
Mälestusi tormiselt teelt (Stockholm, 1961); 
The Drama of the Baltic Peoples (Stockholm, 1970; 2. tr. Stockholm, 1972).
Tõlkinud: 
Ferdinand Lassalle'i Mis on konstitutsion? (Peterburi, 1906); 
Karl Kautzky Suur Prantsuse revolutsion: Klassi-tulude vastuolud a. 1789 ( Jurjev , 1906; ps. K. Raud); 
August Bebel August Bebel'i riigipäevakõne 26. veebruaril 1907 (Tallinn, 1907; sisaldab ka Karl Kautzky käsitluse “Naisterahvaste valimiseõigus”; ps. K. Raud). 
Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi väljaandel ilmunud koguteose Ääsi tules (I–II; Peterburi, 1908–10) kaastoimetajaid; 
Koostanud teose Nazi -Soviet Conspiracy and te Baltic States: Diplomatic Documents and other Evidence (London, 1948), infolehe Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949; masinakirjapaljundus) toimetaja .
Riiklik tunnustus.
Vabadusristi III liigi 1. järk 14. XII 1920.
Kotkaristi teenetemärk I klass 6. VI 1930.
Tartu Ülikooli audoktor 1932.
August Rei lähedastest.
August Rei abikaasa oli lauljanna Therese Rei (16. aug. 1891– 30. mai 1976). Therese Rei vend oli Ajutise Valitsuse minister Karl Friedrich Luts . August ja Therese Rei abiellusid 1917. aastal.
Ka Therese Rei suri Rootsis paguluses viibides, Stockholmi lähedal Sköndali vanadekodus. Tema urn maetakse koos abikaasa August Rei urniga ümber kodumaa mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas.
August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale.
Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 1917–1918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias . Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega parteist välja parteivastase kihutustöö ja parteidistsipliini mittetäitmise pärast ning ta opteerus 1920 Eestisse. Ferdinand Rei pääses Eesti Vabariiki venna August Rei abiga (ilma poleks teda sisse lastud) ja tingimusel, et Ferdinand Rei rohkem poliitilisest tegevusest osa ei võta.
Eestisse naasmise järel elas Ferdinand Rei Viljandimaal Imavere vallas Järavere külas Kadastiku talus . Ta sai varakult teada 1941. a. küüditamisest ja hoiatas teisigi. Oli ka ise ENSV Ministrite Nõukogu 14. märtsi 1949 otsusega küüditatav, kuid mitte küüditatud. Ta varjas ennast koos naisega aastatel 1949–1953 naiseõdede juures Paide lähistel. Siiski arreteeriti Ferdinand Rei 2. märtsil 1953 Tallinnas ja mõisteti ENSV Ülemkohtu otsusega sama aasta juulis par. 58-10 lõige 2 alusel 25 aastaks sunnitöölaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Ferdinand Rei otsuse järel Dubrovlagis ning vabanes 1955 amnestiaga, misjärel tuli Eestisse tagasi ja elas Paides . Ferdinand Rei abikaasa Elsa Rei jäi samuti küüditamata, varjates end oma õdede juures Paide lähistel. Ka Elsa Rei arreteeriti märtsis 1953 ja mõisteti tribunali otsusega par. 58-10 lõige 2 alusel 8 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Elsa Rei oli Harku vanglas ja vabanes samuti 1955 amnestiaga.
2