August Rei (0)

Sarnased õppematerjalid

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond)  7 Otto Strandman – Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon – vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult kiiresti taheti likvideerida mõisamaapidamine, kas tasu eest või tasuta, seda ei märgitud. Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool.

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai ­ 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond)  7 Otto Strandman ­ Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon ­ vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult kiiresti taheti likvideerida mõisamaapidamine, kas tasu eest või tasuta, seda ei märgitud. Töökaitsesedus, 8-tunnine tööpäev, võitlus tööpuuduse vastu, seisuslike vahede kaotamine, progressiivne tulu ja varandusemaks, lisaks sõjaolukorra tõttu ka kaudsed maksud, sunduslik algharidus ja ühtluskool.

Eesti uusima aja ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo inimesed

surmani Poola kuningas. · Ivan IV Julm - Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Kõige verisem valitseja kuni 20. Sajandini. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal pärisorjuse. Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun) · Sigismund II August - Ta oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 · Gustav II Adolf - Karl IX poeg oli Rootsi kuningas 1611­ 1632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Rajas Tartu Ülikooli · Friederik II - oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1559­ 1588. Et kindlustada Läänemerel Taani ülemvõimu, sekkus ta Liivi sõtta ja alustas Rootsi-vastast Põhjamaade seitsmeaastast sõda. · Käsu Hans - oli eesti luuletaja ja kooliõpetaja.

Ajalugu

7

odt

Referaat Konstantin Pätsist

Oli 1917–1921 Maaliidu ja 1921–1935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1922-1923 Riigikogu esimees. 1920–1921 ja 1925– 1931 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist, skandaal, mis sundis teda vahepeal ka poliitikas tagasi tõmbuma. 1934. aasta alguses oli Päts esitatud riigivanema kandidaadiks, kus ta oleks konkureerinud vapside Andres Larka, sotside August Rei ja vabadusristi kavaleride kandidaadi Johan Laidoneriga. Vapside võidu hirmus otsustasid Päts ja Laidoner korraldada riigipöörde ja 1934. aasta 12. märtsil kehtestati sisuliselt nn vaikiv ajastu, millele andsid oma kaudse toetuse ka sotsiaaldemokraadid. Vapside riigipöördekatse 1935. aasta detsembris andis ka Pätsile selge võimaluse see liikumine likvideerida. Opositsiooni väljendas veel nelja endise riigivanema Jaan Teemanti, Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke ja

9. klassi ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev).  Iseseisvuse eeldused · Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks enamlased, kes valmistusid jõuga võimu haarama. · 1917. a. sügisel maabusid Lääne-Eesti saartel Saksa väed.  Iseseisvuse eeldused · 25. august 1917. a. ­ Saksa väed vallutavad Riia. · 8. oktoober 1917. a. Saksa väed vallutavad Lääne-Eesti saared. Laidoner 1915. a.  Iseseisvuse eeldused Suvel 1917. a. kujunevad poliitilised erakonnad: · Maarahva Liit (suurtalunikud) · Demokraatlik Erakond (Lõuna-Eesti keskkihid ja suurtalunikud) · Tööerakond (linna keskkihid) · VSDTP ­ suurim erakond Eestis  Iseseisvuse eeldused Oktoobripööre 1917. a. 23-25 oktoober/7. november.

Ajalugu

20

doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

1924 Friedrich Akel KRE ETE ER 10 16.12.1924–15.12.1925 Jüri Jaakson ER PK KRE ETE ESTP 11 15.12.1925–23.07.1926 Jaan Teemant PK ETE ARV KRE RVP 12 23.07.1926–04.03.1927 Jaan Teemant PK KRE ARV ÜMSL PK ER 13 04.03.1927–09.12.1927 Jaan Teemant PK KRE ARV ÜMSL ER 14 09.12.1927–04.12.1928 Jaan Tõnisson ER PK ARV ETE 15 04.12.1928–09.07.1929 August Rei ESTP KRE ETE ARV 16 09.07.1929–12.02.1931 Otto Strandmann ETE KRE PK ARV 17 12.02.1931-19.02.1932 Konstantin Päts PK ER ESTP 18 19.02.1932–19.07.1932 Jaan Teemant ÜP RKE 19 19.07.1932–01.11.1932 Kaarel Eenpalu ÜP RKE 20 01.11.1932–18.05.1933 Konstantin Päts ÜP RKE ESTP 21 18.05.1933–21.10.1933 Jaan Tõnisson RKE ARV

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

22

docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk ­ sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu.  6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtsinski, Jaan Anvelt. 2.5 Omariikluse idee areng Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele.

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)