Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mait Malmsteni elulugu (2)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

LK1 Koolitee , Töökoht
LK1-4 Tööd ja saavutused
LK4 Tunnustused
LK4-5 Telesari (“ Kelgukoerad ”)
LK5 Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee
WWW.Google.ee
WWW. Draamateater .ee
WWW.KelguKoerad.tv
Ajakiri: Nädal
Rainis Alumets
7.b Klass
02.2011
MAIT MALMSTEN
Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana.
Praegu mängukavas
PansoPaavo Piik Panso
Wilhelm Müller – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – Anton Tšehhov Kirsiaed
külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine
Faddejev – Jaan Undusk Boulgakoff
Biff, Willy Lomani poeg – Arthur Miller Müügimehe surm
Eric Swan – Michael Cooney Rahauputus
Rollid Eesti Draamateatris
1992    Eugen Morris Jerome , Sõdur – N. Simon  Biloxi Blues  
1993   Veršinin – A. Tšehhov Kolm õde 
1993    Papa , Piiri Leo – M. Kõiv, A. Lõhmus
1993    Horace – Moliere Naiste kool      
1993    Erland Jansson – H. Söderberg Gertrud           
1994    Söör Mordred – T. Dorst Merlin    
1994    Aivar Jakobson – A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel     
1994    Johann Köler – J. Kross Doktor Karelli raske öö       
1995    vürst Zvezditš – M. Lermontov Maskeraad      
1995    Demetrius – W. Shakespeare  Pööriöö unenägu      
1995    Venticello I – P. Shaffer Amadeus         
1996    Rodolpho – A. Miller  Vaade sillalt  
1996    Clindor, Matamore'i teener; inglise lord Theogenes – P. Corn
LK1
1996    Louis Ironson – T. Kushner Inglid Ameerikas
1996    Orav – D. Wood Kiigepuu         
1997    Arno , Ants – M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad
1997    Nicholas Nickleby – C. Dickens Nicholas Nickleby
1998    Sir Irons – Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia
1998    Prior Leonardus – M. Kõiv Kuradieliksiir 
1998     Jackson – T. Stoppard  Armastuse leiutajad
1998    Arnu – O. Luts , M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu
1999    Rene Gallimard – D.H.Hwang M Butterfly
2000    Don Juan – Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja
2000    Mortimer Brewster – J. Kesselring Pihlakavein
2000    Orin – H. Ashman Väike õuduste pood
2000    Pasun – P. Calderon Elu on unenägu
2001    Mart Tuisk – E. Rannet Kadunud poeg
2002    Artur – S. Mrozhek Tango
2002    Eric Swan – Michael Cooney Rahauputus    
2002    Shmuel Sprol – Hanoch Levin Kummikauplejad I     
2003    Padraic – M. McDonagh Inishmore'i leitnant
2004    Benzo-Benozzo – Madis Kõiv Finis nihili
2004    Sir Percival Glyde – Wilkie Collins Naine valges
2004    Romeo – William Shakespeare´i sõnadele Julia 
2005    Girolamo Savonarola – Mart Kivastik Savonarola tuleriit
2005    Roberto Miranda – Ariel Dorfman Surm ja tütarlaps
2005    Jago – William Shakespeare Othello
2006    Biff, Willy Lomani poeg – Arthur Miller Müügimehe surm
2006    Paul/ breton – Andrus Kivirähk Syrrealistid
2006    Mihhaila Aleksandrovitš Rakitin – Ivan Turgenev Kuu aega maal
2007    Nikolai Stavrogin – Fjodor Dostojevski Sortsid
2007    Hjalmar Ekdal – Henrik Ibsen Metspart
2008    Faddejev – Jaan Undusk Boulgakoff
2008    Riho – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705
2008    külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine
2009    Pedro Páramo – Juan Rulfo Pedro Páramo

LK2
2009    Luule lugeja –  koost . Priit Pedajas Arbujad
2010    Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – Anton Tšehhov Kirsiaed
2010    Wilhelm Müller – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
2010    Panso – Paavo Piik Panso

Lavastused
Rollid mujal 
1992    Unimüts – Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi 
           (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
1992    Tulnukas – Andrus Kivirähk Sibulad ja shokolaad  
           (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
2001    Javert – Alain Boublil, Claude-Michel Schönberg Hüljatud 
           Vanalinnastuudio
2001    Katku Villu – Tammsaare Kõrboja peremees Rakvere Teater
2003    konferansjee – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio
2003    Max – Martin Sherman  Bent  Vanalinnastuudio
2004    Ernie Cusak – Neil Simon Klatsh Comedy Productions
2005    Anton Starkopf, kapten Maaroos – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ
           Ühendus R.A.A.A.M.
Muu
Mänginud telelavastustes, seriaalides ( Wikmani poisid 1995, V.E.R.I 1995–1997, Waba Riik 1997, Me saame hakkama 2001, Kelgukoerad)
Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005, Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007,  Nuga 2007, Detsembrikuumus 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009.
On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor.
LK3
Tunnustus
2000  Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 
2001   Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale
2002   Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind
2002   Eesti Kultuurkapitali aastapreemia nimiosa eest filmis Agent Sinikael
2003   Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale
2010   Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale
Telesari “Kelgukoerad”
Telesari „Kelgukoerad“ alustas 2006. aasta sügisel oma esimest hooaega ning leidis kiirelt tee vaatajate südamesse. Lisaks krimisarjale omasele mõrvalugude uurimisele on sarjas oluline koht peategelaste eraelul ja omavahelistel suhetel . Sarja tegijad seadsid endale eesmärgiks pakkuda midagi igas vanuses vaatajatele ning täna on sarja fännideks kõik pereliikmed alates lasteaialastest kuni nende vanavanemateni.
„Kelgukoerad“ sai alguse samanimelisest telefilmist, mis linastus telekanal Kanal2 -e ekraanil 2006. aasta kevadel. Sama aasta suvel algasid sarja esimese hooaja võtted. Edukas koostöö Eesti parimate näitlejatega aitas luua igati toimiva meeskonna, mille põhituumikus püsivad Eesti armastatud ja tuntud näitlejad, eesotsas komissar Kelku kehastava Kalju Komissaroviga. Sari on Kanal2-e eetris reedeti, algusega kell 21.30 ning püsib stabiilselt telesaadete TOP10 -s, tuues iga osaga teleri ette keskmiselt kakssada tuhat vaatajat .
Sarja peategelasteks on keskkriminaalpolitsei komissar Kelk ja temale alluvad uurijad Post ja Kõsta. Kuna Posti ja Kõsta vahelt on algusest peale justkui must kass läbi jooksnud ning Kelgul on nende ohjamisega pidevalt tegemist, siis ristivad kolleegid nad üsna ruttu Kelgukoerteks. Vaatamata täiesti erinevatele iseloomudele ja väärtushinnangutele on Post ja Kõsta siiski Kelgu meeskonna parimad uurijad, kelle eest Kelk on vajadusel valmis pimesi seisma. Lisaks Postile ja Kõstale on kogu meeskonna vankumatuks alustalaks politsei fotograaf Mart (Madis Milling), kelle eluunistuseks on samuti ühel päeval uurijaks saada. Sarja kõrvaltegelastest määravad sündmuste kulgu
LK4
veel ka kohtuekspert Rops (Olaf Suuder) ja politsei sisekontrolli juht Liisbet (Kaie Mihkelson ). Seitsmendal hooajal liitus meeskonnaga noor uurija Pulk (Priit Võigemast), kelle ambitsioonid samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova ) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll – Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat ( Romiina ja Katarina Luik). Postil on sarjas ohtralt kurja teinud Lauraga (Kadri Adamson) poeg Felix, kelle saatuse osas ootab vaatajaid veel palju üllatusi.
Et sari vaatajateni jõuaks, selle eest hoolitseb algusest peale kolmik koosseisus Toomas Kirss (sarja idee autor ja produtsent ), Raivo Maripuu (rezissöör) ja Eleonora Berg ( stsenarist ). Kolmiku kindla veendumuse kohaselt ei tohi sari promoda vägivalda ega tekitada hirmu ja õõvastust. Seetõttu on selles sarjas kõik lood filmitud ja näidatud nii, et sari oleks vaadatav ka lastele ega tekitaks negatiivseid emotsioone. Igal hooajal on sarjas mõni lugu, mis viitab teravalt meie ühiskonna ja riigi kitsaskohtadele ning annab võimaluse kaasa mõelda. Sarja toodab OÜ Duubel 3.
Kokkuvõte
Mulle meeldib Mait Malmsten kuna ta on mänginud ühes minu lemmiksarjas “Kelgukoerad”. Ta kehastas seal uurijat keda kutsuti Kõstaks. Minu arust tuli tal Kõsta mängimine väga hästi välja. Pärast seda kui “Kelgukoertes” on uued tegelased on sarja vaadatavus palju kahanenud ja ka mina ei viitsi enam seda eriti vaadata. Kahjuks pole näinud teda teatrilaval mängimas ning olen näinud teda ainult telekast.
LK5
Mait Malmsteni elulugu #1 Mait Malmsteni elulugu #2 Mait Malmsteni elulugu #3 Mait Malmsteni elulugu #4 Mait Malmsteni elulugu #5 Mait Malmsteni elulugu #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rainis1996 Õppematerjali autor
kokkuvõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tiit Sukk
18
pptx

Tiit Sukk

Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens 2006 G

Näitlemine
Tiit Sukk
6
doc

Tiit Sukk

Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja

Näitlemine
Jan Uuspõld
3
docx

Jan Uuspõld

Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 1998­2005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ü

Kirjandus
Uurimistöö Jan Uuspõllust
10
docx

Uurimistöö Jan Uuspõllust

Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja

Uurimistöö
Karin Raski elulugu
12
doc

Karin Raski elulugu

KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad...................................................

Teatriõpetus
Eesti erakonnad
27
ppt

Eesti erakonnad

Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................

Ühiskonnaõpetus
Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks
38
pdf

Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu dedukt

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

antony123 profiilipilt
Antony Loodus: väga hea! sain oma referaadiks palju infot.
16:35 09-03-2014
ReimoTamme profiilipilt
21:17 08-12-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun