Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus. Olaus Petri alustas reformatsiooni 1525.aastal abiellumisega. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus järjekindlalt
+ 1909.a. rajati Tallinna Eesti Rahva Muuseum - (rajati Tartusse) Esimese eestlasena võitis olümpiamedali Martin Klein + 6.Millise kultuurialaga olid seotud järgmised isikud?(4p) G.Lurich Eesti üks kuulsamatest maadlejatest A.Wiera Eesti esimene elukutseline teatritegelane K.Menning Elukutseline teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat A.Laikmaa Eesti maalikunstnik 7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur, Waldhof, Dvigatel, Volta, Lutheri vabrik) (4p) Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur Tehas Tallinnas, mis tootis elektrimootoreid - Volta 8.Seletage järgmised mõisted.(2p) Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast
Vaimuelu mõju eesti kultuurile Iga muutus, mis tabab mingit ühiskonda, muudab seda mitmeti vähem või rohkem. Tihti otsitakse neist muutustest just negatiivset, kuid ometigi toovad need kaasa nii palju positiivset, mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivi...
Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne. Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja sügistööde lõppu. Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada. Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid.
4 kuningat kutsuti Paide läbirääkimistele, aga tapeti. 14. mail purustati malev Tallinna all ordu vägede poolt, mässu lõpp. Saksa ordust sai Põhja-Eestis peremees. 1346 Vana Liivima vmaade jaotus, koosnest viiest iseseisvast väikeriigist, tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses ordumeister 1397 läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulastele. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes 1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Armulauas antakse kõigile veini, mitte nagu katolikus kirikus, kus ilmalikudpidid leppima ainult leivaga. Martin Luther(1483-1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust
Missa on üles ehitatud kindlatele osadele. (5 põhiosa, mis alati missas olema peavad on: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.) reekviem ehk leinamissa – missa erivorm, mis on tavaliselt kirjutatud kellegi mälestuseks. Samuti mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga teos. 16. sajandil tuli gregooriuse koraali kõrvale uus kirikulaul – luteri koraal. See on saksa protestantliku kiriku laul, mis sai nime Martin Lutheri järgi, kes viis läbi kirikureformi. (Selle tulemusel tekkis uus usuliikumine – protestantism.) Erinevalt gregooriuse koraalist on luteri koraal värsstekstidega salmilaul (igas salmis korduva viisiga). Jumalateenistusel laulab seda kogudus (rahvas) oreli saatel. Kohe hakati koraalidest tegema ka mitmehäälseid kooriseadeid. Ka Luther ise on osade koraalide autor. Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”.
muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida 1 sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). 3. Orelite olukord Eestimaal 16.–17.sajandi orelid Eestimaal Eestimaal oli 16. sajandil tähtis sündmus Martin Lutheri reformatsioon, mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse jumalateenistuse. Enne oli vaid ladinakeelne missa koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu - katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand
kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega. Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku reformatsiooni algatajana. Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust Judaism-Maailmas elab miljoneid juute, kellest sugugi mitte kõik ei ole judaistid. Ometi on judaism etnilise religioonina olnud oluliseks teguriks juudi rahvusliku identiteedi säilitamisel läbi aastasadade, mil ajaloo sündmustest tingituna on see rahvas elanud teiste kultuuride ja rahvuste keskel
Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud Rootsis andis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad
usku demonstreerinud isikud. Neile pühendati altareid, kirikuid ja kabeleid. Kohtades kus hoiti pühakute säilmeid käidi palverännakutel. Reformatsioon: 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivmaal. Reformatsiooni kaasnähtuseks oli ka pildrieüüste. Liivimaal läksid reformatsiooniga kõige rutem kaasa linnad. Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule. Lutheri nõuandeid järgides asutati Tartus ja Tallinnas tütarlastekool. Lutheri usu kirikus oli üks esmaseid nõudeid väljendad jumalasõna emakeeles. Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525. Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed: Eestlased ristiusustati Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus) Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga
laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutid kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulaste heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on Briti saartel ja muudes paikades tavaks , et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Kui reformatsioonijärgsel Inglismaal läksid 1.novembri pühakutepäev ja 2.novembri hingedepäev mõnevõrra rahvakombestikus segamini , siis Mandri-Euroopas säilis hingedepäeva tredistsioon Martin Lutheri õpetuse kiuste visamaltki. Kuigi Lutheri kirikus pole sel päeval päris sarnast tähendust katoliku kirikuga säilis tähtpäeva traditsioon inimeste mälus ja ilmaallikes kommetes siiski. Lähedaste haudade külastamine on väga levinud ka ateistide seas. Breiti saartel, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides on protestantliku kultuuri seas tähtpäev tänapäeval peaasjalikult ilmaliku iseloomuga ja seda peetakse Halloweeni nime all 31.oktoobri õhtul ja ööl vastu 1.novembrit.
Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge ja piiramatu kättesaadavus tõi uue laevaarhitektuuri. Kokkuvõttes võib väita, et Euroopa oli põhjani muutunud.6 4. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus algas 16. saj. 1. poolel Saksamaal seoes Marthin Lutheri tegevusega. Lutheri alustatut jätkasid Shveitsis Huldrich Zwingli ja Jean Calvin.7 Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde, mis pani aluse tänapäevasele saksa keelele. Reformatsiooni peamised põhjused: 1. Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2. Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.8 Reformatsiooni tagajärjel kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut
aastal lahkus Johann Sebastian Bach Arnstadtist ja läks Põhja-Saksamaale Lüübeckisse, kus ta võttis tunde heliloojalt ja organistilt Dietrich Buxtehude`lt. Lübecki reis inspireeris teda ja ta sai entusiasmi. Ta kandideeris Weimari hertsogi kammermuusiku ja organisti kohale.Weimaris töötas ta 1708-1717 aastatel ning kirjutas sel perioodil palju oreliteoseid ja kantaate. Sel perioodil hakkas ta välja töötama Väikest Organumi Raamatut, mis koosnes traditsioonilistest Lutheri koraalidest. Duke Ernst August abiga tutvustati Johann Sebastian Bachile õukonda Anhalt-Cöthen, tulemusena pakuti talle Leopoldi teenistuses õuekapellmeistri kohta.Selles õukonnas puudus orel ja seetõttu Bach keskendus nüüd hoopis rohkem klavessiini- ja orkestrimuusikale. Anhalt-Cöthen õukonnas töötas ta aastatel 1717-1723. Aastal 1723 pakuti talle Leipzigis Toomkiriku kantori ja linna muusikadirektori ametikohta
Uudseks jooneks oli ka looduse jäljendamine (lindude vidin, vete vulin jne.), ning populaarseimaks lauluviisiks oli MADRIGAL, mis tekkis Itaalias. Need olid vaba, arendatud vormiga, algul ühehäälsed, seejärel 4-5 häälsed laulud.Need laulud kajastasid igapäevaseid elusündmusi või lihtsalt õrnu tundeid. Samaaegselt tekkis ka uusi vaimulikke laululiike nagu hümnid. 15. saj loodi protestantlik koraal, mida lauldes Saksa talupojad lahingusse läksid. M. Lutheri "Üks ja kindel varjupaik". Protestantlik koraal oli uut liiki laul, kus ülemist häält laulis terve kogudus. Saatetausta või akorde mängiti orelil. Rõhutati ülemist häält, teised hääled olid saatehääled. Nii tekkis homofooniline stiil 16 sajandil. Renessanss ajastul katsetati ka uudseid kõlakombinatsioone, otsiti väljendusrikkaid kõlavärve, mis soodustas oluliselt ka instrumentaalmuusika tekkimist. Kui varem kõlas inst. muusika mõne laulu või
Barokk 1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on 2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus(Moliere, Gracian, Calderon de la Barca), kunts(Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika(Monteverdi, Vivaldi, Scarlatti, Händel, Bach. 3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt
Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas
sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E
Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas. Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel.
V:Liivimaa talupoegadel võis olla vara. Koormiste hulka ja kodukariõigust piirati. Talupojad võisid mõisnikud kohtusse kaevata. 16. Miks oli Eesti talupoegadel algul raske luterlikku õpetust mõista ja seda järgida? Sest see oli neile võõras keeles. 17. Miks kujunes eesti kirjakeele aluseks 18. sajandil põhjaeesti keel? V:Kuna piibel (Uus ja Vana Testament) tuli esimesena Põhja-Eesti keeles. 18. Miks hakkas 17. sajandil Rootsi riigivõim tegelema rahvahariduse edendamisega? V:Kuna Lutheri õpetus nägi ette, et iga inimene peab suutma jumalasõna ise lugema. 19. Miks oli Tartu Ülikooli asutamine vajalik? V:Sest riik vajas õpetatud pastoreid, riigiametnikke, juriste ja arste. 20. Mille poolest on Eesti kultuuriloos oluline Bengt Gottfried Forseliuse roll? Kirjelda tema tegevust. V:Õpetas seminari kus osales umbes 150 talupoissi, kes hakkasid talukoolides õpetama.
Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpeta...
sajandil (sansoon ,frottola, villanella, balletto, madrigal). Sansoon- prantsuse ilmailk laul; Frottola- tantsuline laul, kus meloodia on ülemises hääles Villanella- Itaalia rahvuslik laul 16 saj teisel perioodil, 3-häälne, tantsuline laul/stiil Balletto- tantsuline laul rütmilise teksti ja refräänilise lõpuga (ha-ha-haa) Madrigal- polüfooniline ilmalik lauluvorm, tõsine armastus laul 13. Mida uut tõi protestantism muusika arengusse? (luteri koraal mis see on? Martin Lutheri tähtsus) 14. Ilmalike laulude esituskoosseisud 16.sajandil. Kõiki hääli võis mängida Kõiki hääli võis laulda Hääled olid jaotadud mängjate ja lauljate vahel Kõik hääled võisid olla dubleeridu ehk korraga mängida ja laulda 15. Instrumentaalmuusika ja pillid 16.sajandil. Klahpillid: klavessin, spinett, virginaal, tsembalo Puhkpillid: flöödid, tsink,dulcianid, pommerid, salmeid, krummhormid Keelpillid: lauto, Vioola da comba ja vioola da braccio 16
Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks.võitlus algab- Usuküsimustes sattus ta vastuollu teiste teoloogidega. Luther väitis, et paavst ei saa valida, kellele andestust anda, vaid seda peab tegema jumal. Paavst saab ainult enda pandud karistusi kustutada. Usupuhastus-Tuntuim vaidlus on 1519. aastal Leipzigis toimunud tema ja J.Ecki vahel, püüdes paljastada Lutheri ketserlust. Lutherit taheti tuleriidale panna. 1521. a. kuulutati Luther lindpriiks. Talle ei tohtinud ulualust pakkuda, süüa anda, müüa või säilitada tema kirjutisi. Siiski õnnestus tal põgeneda. Elu lõpu poole tõlkis Luther piibli saksa keelde. 31.Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk
Kogu hilisem keskaeg ja ka Lutheri- aegne 16. sajand oli ägedate vaidluste aeg. Akadeemilised dispuudid etendasid hiliskeskaegsetes ülikoolides olulist rolli. Renessanssajastu kesksemad väitlused toimuvad katoliiklaste ja protestantide vahel. Tolleaegsed tähtsad otsused nii võitluses Roomaga kui ka hilisemas reformatsioonisises võitluses tehti just dispuutide põhjal. Eriline tähendus oli dispuutidel reformatsiooni läbiviimisel linnades. (Aava 2003: 29-30) Marthin Lutheri kõnekunst oli suunatud "nii südamele kui mõistusele". Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka lauakõned, mis on ülestähendused tema sõnavõttudest nii peolauas kui ka kodusemas ringis. Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. (Aava 2003: 30) 1.5 Vastureformatsioon Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga.
Katoliku kirik asus kritiseerijaid taga kiusama, kuid samas püüti süsteemi uuendada. 1414 1418 toimus Konstanzi kirikukogu, kus mõisteti Jan Hus hukka ja põletati tuleriidal, rahvuslikke pingeid püüti vähendada paavstivõimu vähendamisega ja kontsiilimudeli ellutoomisega. Peagi selgus, et nii kaob kirikus keskne poliitiline võim ning liigub rahvusriikide kätte. Võim liigub taas paavsti kätte, kuid endist hiilgust ei õnnestu enam kunagi saavutada. 2. Martin Lutheri elu ja õpetus. Martin Luther (1483 1546) oli kristlik reformaator, luterluse rajaja. 1501. aastal astus ta Erfurdi ülikooli õigusteadust õppima. 1505. aastal liitus augustiinlaste orduga. Augustiinlaste ordu oli alles 13. sajandil tekkinud ja arvatakse, et selle ordu nooruse, distsipliini ja traditsiooni nõrgem kord aitasid kaasa sellele, et Luther töötas välja oma kristliku teoloogia. Lutheri eluga on seotud sarnaselt teistele suurmeestele mitmeid legende
regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang
Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli
teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande
Autor: Pulius Vergilius Maro. ,,Aenis" jutustab sellest, kuidas Troojast põgeneb Aenas, rändab Itaaliasse, et saada nõuandeid jumalatelt. 18.Mis iseloomustab Piiblit kui kirjandusteost? Millistest osadest see koosneb? Piiblit iseloomustab see, et see on sisult mitmekesine ja selles leidub rikkalikult nii meelekujundeid kui ka argilugusid. Koosneb Vanast- Testamendist ja Uuest- Testamendist. 19.Kuidas mõjutas Piibli tõlkimine Euroopa rahvuskeelte arengut? Oli I raamat,mis peale 16saj Lutheri reformi tõlgiti kõikidesse keeltesse. 20. Kuidas ja millal tõlgiti Piibel eesti keelde? Alustati tõlkimisega 17saj. Vana Testament tõlgiti lõuna-eesti keelde peale Põhjasõda järgnes Uus Testament. Täispiibel anti välja Tallinnas põhja-eesti keeles 1739aastal. Tõlkija oli Anton Thor Helle. 1. Mille järgi tegi Jumal metselajad, mida see tähendab? Järgi tähendab pärast. Jumal tegi metselajad pärast lojuseid ja roomajaid. 2. Kuhu istutas Jumal Eedeni rohuaia
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik oot...
aastal viskasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh vastakuti teineteist kirikust välja Suur kirikulõhe. Nii tekkis kristlusesse kaks peamist voolu katoliiklus (läänes) ja õigeusk (idas) 4) reformatsioon: usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik.Seostatakse Martin Lutheri nime ja 31. Oktoobriga 1517 Kristlik usk: 1) kolmainsus: Jumal on üks, aga ta eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus: Jumal-isa (Jehoova, maailma looja), Jumal-poeg (Jeesus Kristus), Püha Vaim 2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused
kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul põhineb värsstekstil on rahvalauluelemente igas salmis korduv viis tal oli muusikaline nõuandja Hussler, kellega koos lõi koraale Böömi vennad mitmehäälne koorikultuur tõid meile viiuli Gregoriuse koraal pidi saama samasuguseks nagu ta oli omal ajal. Kuid kirikusse ei sobinud ikkagi. Palestiina konservatiivne
Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi.
riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati
kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2. kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene 3. Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) 4. Piibli tõlkimist teistesse keeltesse sh. eesti keelde 5. Emakeelset jumalateenistust kirikutes Põhjusel, et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud: © Siimo Lopsik 2013 1525 – on Saksamaalt teada esimene eestikeelne trükis, mis küll konfiskeeriti veel katoliikliku Lüübeki rae käsul ja hävitati 1535 – Esimene eestikeelne trükis – Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja eestlase Johann Koelli luterlik katekismus (osaliselt säilinud-11 lehte) Kordamine 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? 2
lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas laenatud või teistest lauludest umber tehtud, aga Lutherit võib pidada ka umbes 20 viisi autoriks. Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”). M. Lutheri koraal “Ein Feste Burg …”
finantseeris paavst Roomas Püha Peetri kiriku ehitust. Lisaks protesteeris Luther katoliku kirikus toimuva onupojapoliitika ja teiste väärnähtuste vastu, eriti selle vastu, et kirikuvürstid omaksid ilmalikku võimu, nagu see Saksamaal mitmel pool oli. Samas sisaldas tema protest ka mitmeid vastuväiteid kiriku õpetusele: tema ilmselt olulisimaks seisukohaks oli see, et inimene võib ennekõike õndsaks saada usu läbi. Siiski ei olnud Lutheri esimene protestiaktsioon tegelikult eriti radikaalne, eriti arvestades tema hilisemat tegevust. Ta pühendas oma kirjad paavstile ning lootis, et katoliku kirik võtab tema kriitikat kuulda. Erinevalt üldlevinud legendist ei naelutanud Luther oma teese siiski tõenäoliselt Wittenbergi lossikiriku seinale, vaid saatis neid laiali Saksamaa vaimulikele autoriteetidele.
Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega Kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad Legitiimsus seaduslikkus Luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga
Riigid hakkavad tegema idapakti, sellega tahtis liituda ka Eesti. Hitler ajas riigid tülli ja seda ei tehtudki. Lääneriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) hakkasid järele andma Saksamaale. Lubatakse Austria ühendada, lepituspoliitika väikeriikide arvelt. 1938 dets neutraliteedi kuulutamine. 1939 juunis mitte kallaletungileping Saksamaaga. Elu-olu Kortermajad- elektrivalgustus, keskküte, vesikäimlad, telefon, grammofon muutus igapäevaseks. Mööblivabrikud- tähtsaim Tallinnas Lutheri vabrik, tigudiivan, kaheinimesevoodid, linikud, diivanipadjad. Maaelamud- uut tüüpi hooned: laud vooder, põrand, suured aknad, väikse verandaga. Kodumasinad- hakklihamasin, õmblusmasin ,,Singer", Transport- jalgrattad, autod, aurulaevad. Toit- värske liha, aed- ja puuviljad, saiad, koogid, manna- ja riisipudru, kohvi keetmine, lauakombed peenemaks. Karikatuurid Soomes oli alkohol keelatud ja eestlased viisid sinna salaviina. Sedasi toimis ainult omavaheline koostöö.
· Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. Põhjused: 1. Luther kritiseeris katoliku kiriku moraalset allakäiku (vaimulike halvad elukombed, kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4
o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), § võimalik trükikoht. 1715 ilm põhjaeestikeelne uus testament keeleuuenduslik teos, kuid ü varieerumisi nii sõnavaras kui vormistikus (näit ega egga, eiga, ei ka), ü eessõnas ülevaade eesti kirjakeele varasemates mälestistest ja ü piiblitõlkeloo tutvustus Piibli tõlkimine
Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph
.. Seega, maha juudid ..." 16 Kokkuvõtteks: Kallid vürstid ja ülikud, kelle aladel juudid elavad! Kui see nõuanne, mida ma teile jagasin, ei ole teile sobilik, siis leidke parem lahendus, et me võiksime üheskoos saada vabaks sellest talumatust kuratlikust koormast juutidest. Veidi aega enne oma surma peetud jutluses kutsus ta kuulajaid üles koheselt kõik juudid Saksamaalt välja ajama. Hiljem Hitleri kolmanda maailmakorra riigis võeti Lutheri antisemitistlik õpetus täiel määral kasutusele. Getod Renessansiajastul suhtusid Itaalias võimul olnud paavstid juutidesse üsna liberaalselt, kuid kontrareformatsiooni ajal, eriti paavst Paulus IV valitsemisajal (1555- 1559), muutus nende suhtumine järsult halvemaks. XVI sajandi teisel poolel hakati kasutama getosid, algul Itaalias ja hiljem ka Austria keisririigis. Getot peeti judaistliku eksituse lisanäiteks: "Juudi geto tõendab Jeesuse Kristuse usu tõde paremini kui
1525 I eestikeelne mittesäilinud raamat pole säilinud, aga selle kohta on hävitamise märge Lübecki toomdekaani raamatus. Schleswigi arhiivi andmeil arestis Lübecki raad 1525 vaadi, sisaldades luterlikke raamatuid ja eesti, läti, liivi k missatekste (Lutheri kristliku jumalateenistuse läbiviimise juhised?), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse. 1535 I eestikeelne säilinud raamat - Wanradti ja Koelli luterlik katekismus. Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali hulgast
Reformatsioon usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine, erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai
Karjäär algas 21 Rooma kapellmeistrina Impulsiivne ja värvikas Üle-Euroopa kogumike trükk Elas jõukalt Viimaste aastate looming on raskemeelne Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika o Lutheri protestantlik reform o Luteri koraalid, saatis orel, tehti mitmehäälseid kooriseadeid Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura
taustast annavad võimaluse möldri lugu analüüsida ja näha seda, mis oli säilinud dokumentide taga. 16. Sajand oli murranguline aeg, kus varem kehtinud usulises maailmapildis tekkis lõhenemine. Hakati võitlema ilmalikuma kiriku ees, toimus reformatsioon. Selle vastu võitles katoliku kirik vastureformatsiooniga. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks Menocchio juhtumi. Ka tekst viitab sellele, et Menocchio pooldas Martin Lutheri vaateid. Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa suulisel kultuuril, mis suhtub tekstidesse teisiti ja pani teda sealjuures ise mõtlema ja analüüsima. Sellisest ühe möldri loost avaneb palju laiem pilt, mis iseloomustab selle aja inimesi, mõtlemist, suursündmusi. Ühe lihtsa inimese eluloos kajastuvad sellised
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
2.3.4.2. Toetuti Rootsi ajal loodule ja üksikute pastorite teene läbi aidati süsteem taas jalule 2.3.4.3. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava 1739 2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
