Keskaeg (0)

1 Hindamata

Ajalugu 188-245 lk

Euroopa valitsejad hakkasid eelistama vasallidest koosnevale sõjaväele palgaväge. Vasallide kokkukogumine nõudis palju aega ja nad polnud ustavad. Paljud vasallid tahtsid sõjaväekohustuse asendada rahalise maksuga. Euroopas oli küllalt vaeseid rüütleid, kes olid valmis palgasõduritena teenistusse astuma. Feodaalsuhted kaotasid senise tähtsuse. *Kuninga võim tugevnes mitmel maal ja kohalik vaimulikkond hakkas üha enam tunnistama valitseja autoriteeti ka kirikuasjades. Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks.

Jan Hus oli tšehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor , kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas , et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Jumalateenistus peaks olema emakeeles. Armulauas antakse kõigile veini, mitte nagu katolikus kirikus, kus ilmalikudpidid leppima ainult leivaga. Martin Luther(1483-1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel , õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust .Jumalik ettemääratus e predestinatsioon – Jumal on määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on määratud hukatusele. Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riie tuti musta ja loobuti ehete kandmisest. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikku st , kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi, kirikl ik organisatsioon ei ole vajalik. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukamaim protestantlik liikumine.

Inglismaal pandi tugevale kuningavõimule kindel alus 1485. aastal, kui Henry Tudor väljus võitjana pikakajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. Siiski ei hõlmanud Inglismaa varauusaja algul veel kogu Briti saart : Šotimaa säilitas kuni 17. saj. riikliku iseseisvuse. Inglismaal oli ka väiksemaid valdusi Mandri-Euroopas. Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba 15. sajandi lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois esimene, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas.Saksamaa. Erinevalt Lääne-Euroopast jäi Kesk-Euroopa varauusaja lõpuni killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik, mis oli tegelikult mitmesaja väikeriigi ühendus. Valitsev keiser täitis vaid sõmboolset rolli. Keisri valisid 7 kuurvürsti, kes esindasid Saksamaa kõige mõjukamaid vürstiriike ja piiskopkondi. 1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene. Hispaaniast sai 16. saj Euroopa võimsaim suurriik . Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäeva Hispaania . Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernardo teine Katoliiklane. Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile. Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastusega sai Hispaania ka hiigelvaldusi Ameerikas.

renesanss-keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antikultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism -isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. * Muudatuse ühiskonnas: uskumus et Maa on kerakujuline; veendumus et maakera on maailma keskpunkt mille õmber tiirlevad muus taevakehad. Dante Alighieri- firenze poeet, suurteose „Jumalik komöödia“ looja(esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega) Thomas More-inglise humanist, tuntuim töö „ Utoopia “ oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühismkonnast.Leonardo da Vinci-kuulus Itaalia renessansikuntsnik, kes lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Maalikunstis võeti tõepärsuse püüeldes kasutusele perspektiiv. Erasmus Rotterdamis-„ Narruse kiitus“ filosoofiline satiir , avaldas koos kommentaarideka Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle lad. keeldeGalileo Galilei-itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik( Hamlet , Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu)

Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim, soodne geograafiline asen, tedmised Maast kui kerast)tagajärjed ja mõju Euroopale:silmaringi avardamine, maade ja merede avastamine, uute taimede ja loomade tundma õppimine( kartul , tomat, mais, tubakas, kalkun )negatiivne on et saadi süüfilis, vääriskivid, kuld , vürtsid siid .Christopher Kolumbus-(juudi päritolu itaalia meresõitja)Ameerika avastamine 12 okt A meerika avastamise päev. Fernao de Magalhaes-1519-1522 sai teoks esimen maailmareis ( ta oli Hispaania teenistuses olnud portugallane)esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunas.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pinkkets Õppematerjali autor

Ajalugu 188-245 lk

jan hus martin luther johann calvin tudorite dünastia habsburgid renesanss humanism dante alighieri thomas more leonardo da vinci erasmus rotterdamis galileo galilei william shakespear maadeavastused christopher kolumbus fernao de magalhaes

Sarnased õppematerjalid

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

· 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa. Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik kaks uut linna Valga ja Kuressaare, Vana-Pärnu sulab kokku Uus Pärnuga. Eestimaa Rootsi valdusesse läinud Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa alad.

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk