Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus (0)

esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21]
1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe) rahulepingud ? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu?
a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast , Poola loobus venemaal vallutatud linnadest.
b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja-Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad.
c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist)
d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama.
e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale.
f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest .
2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda ? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas
V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi vallutada alad, mille Rootsi oli neilt “röövinud”. August II, Saksi/Poola; Venemaa, Peeter I; Rootsi, Karl XII;Taani, Frederik IV.
3. Millal sõlmiti ja mis olid Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahulepingu tingimused?
V: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala.
4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja suurkaupmeestel säilitada juhtiv roll Eesti alade valitsemises kogu varauusaja jooksul?
V:Uus võim vajas kohalike valitsevate kihtide toetumist, et võimu kindlustada.
5. Miks soovisid valitsejad oma vallutatud provintse valitseda nii nagu emamaad? Kirjuta kaks põhjust.
V:Nad soovisiid laiendada maad ja tekitada ühtsust.
6. Kas nõustud väitega, et Poola kuninga Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus ) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga.
V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele.
7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil.
V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim ; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele.
8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon ?
V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat.
9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid.
10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust.
V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega. Kui nad omavahel konflikti ei sattunud, siis Vene keisririigid seadused siin ei kehtinud .
11. Võrdle omavahel antiikaja orja ja varauusaegset pärisorja. Mis on sarnane, mis erinev?
V:Varauusaegne pärisori : talupoeg oli mõisniku omad. Nende lapsed sündisid pärisorjana. Sunnismaisus , talupoeg ei saanud omad vaba aja eest otsustada, ega tohtinud lahkuda mõisniku loata tema malt. Talupoeg oli sunnitud leüüima mõisniku pandud koormistega. Antiikajal:Talupoeg sai minna teise mõisniku juurde. Sai ise oma vaba aja üle otsustada.
12. Millised olid talupoegade peamised koormised varauusajal Eesti- ja Liivimaal? Selgita.
V: Teotöö jagunes rakmeteoks ( hobusega ) ja jalateoks (jalatööline). Loonusrent:pidi andma ära osa talu toodangust. Abietgu e. hooajalised tööd mõisas. Rahalised koormised.
13. Milline oli reduktsiooni mõju talurahva majanduslikule ja õiguslikule olukorrale?
V:Alustati põhjalikku riigimaade kaarditamist ja koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes. Keelati anda ihunihtlust. Õigus kaevata rentnike peale kohtusse, kuni kuningani välja. Keelati talupoegade müümine mast lahus, nende taludest väljatõstmine ja made mõisastamine.
14. Millisena kirjeldati talurahva seisundit
a) 1668 . aastal välja antud Liivimaa kindralkuberner Clas Totti
maapolitseikorralduses;
b) 1739. aastal avaldatud Roseni deklaratsioonis-talupoeg ja tema vara kuulus mõisnikule. Maa kuulus mõisnikule ja talupoja koormised, millel polnud suuruse piiri. Talupoja kohtuvõim kuulus rüütelkonnale.
Mõlemad kinnitavad pärisorjust. Pärisorja varandus kuulub mõisnikule, ta pidi kandma koormisi, mis polnud seadustega piiratud. Ta oli sunnismaine e. ei võinud lahkuda ilma mõisniku loata oma maatükilt. Kohtuvõim pärisorja üle kuulus rüütelkonnale.
15. Mil moel üritati Liivimaal talupoegade olukorda parandada 1765 . aasta positiivsete määrustega?
V:Liivimaa talupoegadel võis olla vara. Koormiste hulka ja kodukariõigust piirati. Talupojad võisid mõisnikud kohtusse kaevata.
16. Miks oli Eesti talupoegadel algul raske luterlikku õpetust mõista ja seda järgida?
Sest see oli neile võõras keeles.
17. Miks kujunes eesti kirjakeele aluseks 18. sajandil põhjaeesti keel?
V:Kuna piibel (Uus ja Vana Testament ) tuli esimesena Põhja-Eesti keeles.
18. Miks hakkas 17. sajandil Rootsi riigivõim tegelema rahvahariduse edendamisega?
V:Kuna Lutheri õpetus nägi ette, et iga inimene peab suutma jumalasõna ise lugema.
19. Miks oli Tartu Ülikooli asutamine vajalik?
V:Sest riik vajas õpetatud pastoreid, riigiametnikke, juriste ja arste.
20. Mille poolest on Eesti kultuuriloos oluline Bengt Gottfried Forseliuse roll? Kirjelda tema tegevust.
V:Õpetas seminari kus osales umbes 150 talupoissi, kes hakkasid talukoolides õpetama.