Orel (0)

1 Hindamata

Orel

Sissejuhatus

Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Orelit nimetatakse pillide kuningaks.
Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali . Oreli pedaal on samuti klaviatuur , mida organist mängib jalgadega . Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid.
Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes.

Oreli Ajaloost

Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti.
Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil on ühisel tuulepõhjalmitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. Vana-Roomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks peetakse Aleksandria mehaanikutKtesibiost (umbes 250 eKr).
Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. Vanas-Roomas mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk hydraulis oli paljudes jõukates Vana- Rooma kodudes ning orelit mängis isegi Rooma keiser Nero. Bütsantsis mängiti orelit pidustustel.Idakirikus ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud.
Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida.
Girolamo Frescobaldi (1583– 1643 ), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: " Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636).

Orelite olukord Eestimaal

16.–17.sajandi orelid Eestimaal

Eestimaal oli 16. sajandil tähtis sündmus Martin Lutheri reformatsioon, mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse jumalateenistuse. Enne oli vaid ladinakeelne missa koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu - katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus (1525) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega õnneks lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba keskajal. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17.sajandil suurt mõju Saksamaa ja Rootsi, kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17.sajandi oreliehitajaid:

Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas Tartu Jaani kirikule väikese positiivoreli (1585) ja Tallinna Oleviste kirikule oreli (1588).
Johannes Paul tuli Eestimaale Riiast (1614) aastal. Hooldas oreleid Tallinnas, Riias, Jelgavas ja Kuldigas.
Meinecke tuli Gdańskist Eestimaale ja tegutses Tallinnas (1648-1678). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja Tallinna Niguliste kirikutele.
Georg Schmidt tegutses Tallinnas 17. sajandi lõpul.
Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli Tallinna Püha Vaimu kirikule.

18. sajandi orelid Eestimaal

Pärast Põhjasõda, 18. sajandi alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse.

Gottfried Kloos Danzigist kutsuti Eestisse (1720). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule.
A. Contius remontis Tallinna Niguliste kiriku oreli.
Johann Andreas Stein hakkas tegutsema Pärnus.
Johann Thal oli köster Kambjas ja tegi oma esimese oreli Kambja kirikule (1772). Ta oli oreliehituse alal iseõppija.

19.–20. sajandi Eestimaa orelid

19. sajandil pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule romantism , mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida Carl August Tantoni, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal.
Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu Friedrich Ladegast, Eberhard Friedrich Walcker, Wilhelm Sauer jaGuido Knauff. Eesti suurima, 81 registrigaTallinna Kaarli kiriku oreli ehitas firma E. F. Walcker & Cie (1923). Wilhelm Sauer suurendas Tallinna Toomkiriku orelit (1913), algselt oli see orel Friedrich Ladegasti ehitatud. Tänapäeval on Eestis originaalsel kujul säilinud Ladegasti orel Valga Jaani kirikus.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Orel
3

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 9 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Robinzah Õppematerjali autor

Lühikokkuvõtte/referaat orelist.

orel oreliehitaja pillid

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Orel

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

muu sika õ p et ajatel e . Kuigi klaver on rask e sti teisaldatav ja tihti kõrg e ostuhinna g a, on klaveri mitm e k ülg s u s muutnud selle ühek s kõige tavalise m a k s muu sikainstru m e n dik s . Hornbo st el Sac h si muu sikainstrum e ntid e liigituse järgi kuulub klaver kordofonid e hulka. Muus e u mi s on konts ertklav er, kabinetklav er ,tahv elklav er, kaelkirjak klaver . Orel on muu sikainstrum e nt , mis tekitab heli õhu voolu juhtimis e g a läbi erinev a suurus e g a puidust või m etallist viled e . Orelil võib olla 1 5 klaviatuuri, ehk manu a ali. Orelid eristatak s e ehitusviisi, ehk traktuuri järgi m e h a a nilistek s, pneu m a atilistek s ja elektrioreliteks. Orel eid kasutatak s e pea mi s e lt konts erdi s a alid e s ja kirikutes .

Muusika