Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava (0)

Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil
1. USUPINGETE AJAJÄRK
1.1. Aeg – 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni
1.2. Riigid
1.2.1. Prantsusmaa – Pärtliöö Pariisis ( 1572 )
1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis
1.2.2.1. Poola
1.2.2.1.1. Sigismund II August – riik on usuliselt tolerantne
ja vabameelne
1.2.2.1.2. Stefan Batory – luteri usk vaid katoliku usu kõrval
1.2.2.1.3. Sigismund III – katoliiklus
1.2.2.2. Rootsi
1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik
1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid
Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648)
2. VASTUREFORMATSIOON
2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580)
2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku
2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale
2.1.2. Poola võimu kehtestamine (1580)
2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon , luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele
2.1.3. Jesuiidid
2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus
2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide gümnaasium (1583)
2.1.3.3. Tõlkide seminar – eesmärgiks preestrite koolitamine kohalike seast
2.1.3.4. Tegevuse lõpetas Tartu vallutamine Rootsi poolt (1625)
2.2. Liivimaa Rootsi valduses (alates 1625)
2.2.1. Eesti siiski saksa kultuuriruumi osa
2.2.2. Lõppes nii jesuiitide tegevus kui katoliiklus kogu Eestis
2.2.3. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine
2.2.3.1. Liivi sõda (1558-1583) oli kirikuolud Eestis viinud madalseisu
2.2.3.1.1. Kirikuhooned purustatud ja rüüstatud
2.2.3.1.2. Kogudused pastoriteta
2.2.3.1.3. Taas olid maad võtmas muinas- ja ebausk
2.2.3.1.4. Matmine toimus vanadesse kalmetesse
2.2.3.1.5. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulahutusest
2.2.3.1.6. Armulaual käijaid väga vähe
2.2.3.1.7. Pastorite haridus ja kõlblus madal
2.2.3.2. Piiskop Joachim Jhering
2.2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits
2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem
2.2.3.2.2.1. Jalgade pakkupanemine kiriku ukse ees, häbipingil põlvitamine, trahvid jm.
2.2.3.2.2.2. Ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavaks muuta
2.2.3.3. Nõiaprotsessid
2.2.3.3.1. Ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks arstid
2.2.3.3.2. Levinuim karistus oli tuleriidal põletamine (viimane surmajuhtum Eestis 1699)
2.2.3.4. Superintendent Hermann Samson
2.2.3.4.1. Andis hoogu juurde nõiaprotsessidele
2.2.3.5. Luteri usk siiski eestlastele kauge 17. sajandil
2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega
2.2.3.5.2. Pühajõe mäss – 1642
2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa vesiveski , kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks
2.2.4. Rahvahariduse algus
2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide perioodil Johann Fischer
2.2.4.2. Andmed esimeste talurahvakoolide kohta 17. sajandist (mille tegevus ei olnud siiski püsiv)
2.2.4.2.1. Eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema, sest inimene saavat õndsaks vaid usu kaudu
2.2.4.2.2. Suurimaks probleemiks õpetajatepuudus
2.2.4.2.2.1. Õpetajate seminar asutati Tartu lähedale aastal 1864, tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius , õpetati Tartumaa talupoisse
2.2.4.3. Liivimaa maapäev võttis 1687. aastal vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister
2.2.4.4. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud, Põhja-Eestis ja Saaremaal koole vähem
2.2.5. Eestikeelne kirjasõna
2.2.5.1. Trükised peamiselt vaimuliku sisuga ja mõeldud mitteeestlastele keeleõppeks
2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.-18. saj)
2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 – Heinrich Stahl
2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse
2.2.5.5. Esimene eestikeelne piibel 1686 (Wastne Testament ) – tõlkijad Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani)
2.2.6. Tartu Ülikooli asutamine (1632)
2.2.6.1. Tartu valiti ülikoolilinnaks soodsa geograafilise asukoha tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskmes
2.2.6.2. Tartu Ülikooli oli protestantliku ülikoolina ka vastus katoliiklikule jesuiitide gümnaasiumile
2.2.6.3. Asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte
2.2.6.4. Õppisid valdavalt rootsi ja soome tudengid
2.2.6.5. Tartu Ülikool oli korralduslikult sarnane tolle aja Euroopa ülikoolidele
2.2.6.5.1. Tegutsesid usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskonnad.
2.2.6.5.2. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis
2.2.6.6. Aastatel 1656-1665 tegutses ülikool Tallinnas Vene-Rootsi sõja tõttu
2.2.6.7. Tartus jätkas ülikool taas tööd 1690. aastal, peamiselt baltisakslastest üliõpilastega
2.2.6.8. Ühenduse parandamiseks rootsiga viidi ülikool 1699. aastal Pärnusse (töötas kuni venelaste vallutuseni 1710, ülikool taastati 1802. aastal)
2.3. Liivimaa Vene võimu all (sisuliselt alates 1710)
2.3.1. Luteri kirik jätkuvalt vaimuelu kandja
2.3.1.1. Peale Põhjasõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinud
2.2.1.2. Levima hakkas pietism
2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel
2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada
2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline
2.3.2. Vennasteliikumine
2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul Eestisse, siinne talurahvas võttis need kiirelt omaks
2.3.2.2. Tähtsaks peeti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
2.3.2.3. Ametlikust luteri kirikust lahkulöömata moodustati oma kogudusi ja leiti jutlustajad
2.3.2.4. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal (Upa külas)
2.3.2.5. Liikumine tõi talurahva kirikule lähemale ja oli oluline eneseteadvuse kasvatamisel . Samuti aitas see kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Edendas ka muusikat ja kultuuri.
2.3.2.6. Kohati väljus liikumine piiridest ja kõlbluse tagaajamisega mindi liiale
2.3.3. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus
2.3.3.1. Ratsionalism jõudis Saksamaalt Baltikumi 18. sajandi keskpaigas
2.3.3.1.1. Jutlused muutusid sisult õpetlikuks
2.3.3.1.2. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja Baltikumi pärisorjust
2.3.3.1.3. Kirjutati raamatuid ja astuti samme talupoegade olukorra parandamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel)
2.3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda
2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja linnaladviku konservatism
2.3.3.2.2. Baltisaksa kultuuri keskpunkt 18. sajandil Riia
2.3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana väravaks nii merelt kui maalt saabujatele
2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil – Riia toomkool
2.3.4. Rahvaharidus
2.3.4.1. Põhjasõda andis ka rahvaharidusele tagasilöögi
2.3.4.2. Toetuti Rootsi ajal loodule ja üksikute pastorite teene läbi aidati süsteem taas jalule
2.3.4.3. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava 1739
2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada
2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine
2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega
2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa
2.3.5. Eestikeelne kirjasõna
2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715
2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari)
2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest ( populaarsed olid pisikesed rahvakalendrid)
2.3.5.4. Hakkasid ilmuma ka esimesed eestikeelsed juturaamatud (enamasti tõlked saksa keelest)
2.3.5.5. Olulisel kohal ka nõuanderaamatud