Mardipäev (5)

Mardipäeva kombed 

• Mardipäev oli meestepüha.
  
• Kõik sügisesed põllutööd pidid olema selleks päevaks lõpetatud.
  
• Naistel algasid õhtuti tööõhtud.
  

 

• Mardipäeval olid keelatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudumine).
  
• Sel päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke.
  

•   Kui sel päeval oli lumi maas , pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu.
  
• Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane.
  

• Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardiema.
  
• Kõige tähtsam oli mardiisa.
  
• Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande.
  
• Andideks olid õunad, kommid, küpsised (vanasti ka liha).
  

November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina.
Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel .
Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon , Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale .
Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne.
Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja sügistööde lõppu.
Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada.
Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne-Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid.
Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva. Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa , millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati katusele, kaevu puistati linaluid.
Mardisandid on kummaliselt riides. Meie jaoks on moodne käia teksade ja dressipluusiga, aga mardisandid käivad pahupidi pööratud kasukatega, näod tahmased. Tänapäeval näeb nõgist nägu küll harva, sest tavaliselt on näo ees mingi riie või mask .
Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne.
Viskan sisse viljaõnne,
kannan sisse karjaõnne,
saagu sul sead siledad.
Saagu sul tütrel tuhat kosja ,
sada saani seisku sauna taha,
tuhat saani tare taha.
mardid käivad mööda maju,
toovad jää ning lumesaju;
jalgu lombis ei saa kasta,
aga nüüd saab liugu lasta,
liugu lasta üle luha.
Mardid toovad õnne puha!
mardid toovad marjaõnne,
kadrid kitsekarja õnne-
ainult siis,kui meie juku
tahab olla pai ja kuku ,
pahad tujud lükkab lukku
ja ei lõhu liisu nukku
ega pillu piimatassi
ning ei rebi sabast kassi.