Vaimuelu mõju eesti kultuurile (0)

Vaimuelu mõju eesti kultuurile
Iga muutus, mis tabab mingit ühiskonda, muudab seda mitmeti vähem või rohkem. Tihti otsitakse neist muutustest just negatiivset, kuid ometigi toovad need kaasa nii palju positiivset , mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris?
Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele.
1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti.
16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid , kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud . Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste eestikeelsete raamatute ilmumisega on aga üsna ilmne, et hakati õpetama ka kohalikku keelt ja nii võisid mõnedki talupojad mõne väikekiriku õpetaja käe all lugemise ja kirjutamise selgeks saada. Neid ei olnud palju, aga algus oli tehtud ja edasi toimus vaimuelus ainult tõus. Eriti ereda tähena tõusis eestlaste seast esile Hans Susi, kes sai ühena väga vähestest üsna kõrgetasemelise hariduse, saades võimaluse õppida Tallinna linnakoolis. Susi oli äärmiselt andekas ja tark ning seega tehti talle Pühavaimu kiriku pastori poolt ülesandeks tõlkida eesti keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi keskpaigani.
Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased . Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat.
Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille varred ulatuvad tänasesse päevagi. Kõige selgemalt kajastuvad need mitmetes inimese- ja kohanimedes ning mitmetes tähtäevades. Näiteks on nii mõnedki kohad saanud oma nime pühakute järgu nagu näiteks Väike-Maarja, Järva-Jaani, Kadrina ja Martna . Inimestele hakati nimesid panema pühakute järgi ja nii sai Katariinast Kadri, Johannesest Jaan, Georgiusest Jüri, Peetrusest Peeter jne. Tähtpäevade puhul on aga ühendatud eestlaste enda muistsed pühad mõne pühaku päevaga. Tuntuimad neist pühadest on jaanipäev, kadripäev ja mardipäev, kuid võib ka mainida jüripäeva, mihklipäeva, peetripäeva, tõnisepäeva jpm.
Muutuseid ja mõjutusi on olnud palju seoses kristluse saabumisega, mis tõi meie rahvale uue tähenduse vaimuelust, mis omakorda lõi uusi vaateid ning andis juurde teadmisi asjust, millest varasemalt inimestel aimugi polnud. Ning jäljed sajandeid tagasi toimunust on püsinud siiani. Me ei mõtle neile asjadele küll tihti kuna oleme juba harjunud sellega, mis meid on terve elu ümbritsenud, aga veidi tagasi mõeldes saame aimu sellest, et hoolimata füüsilisest ikestatusest sai meie vaim tänu vallutajatele rohkem vabadust.