Reformatsioon (2)

Reformatsioon – usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine , erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik – sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja – Martin Luther – pärit rikkast perest , isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor . Oli väga populaarne . L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja põletada ta nagu ketser. Kuna kardeti ülestõusu, paluti tal hoopis oma vaadetest lahti öelda. „Siin ma nüüd seisan ja teisiti ei või.“ L. kuulutati lindpriiks, läks kolmeks aastaks pakku (ülikooli kaaslase juurde Wardburgi lossi). Selle ajaga tõlkis piibli saksa keelde ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja-Saksa murrak. 1525 . a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud . Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima , millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud , lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala .
Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda . Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572 . Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine . („Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb“) Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise’i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes ’i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat.
Reformatsioon Eestis. Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. a. Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel ainult hõlbustas reformaatorite tööd. 1524 rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu vihale aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. 1525. a. leidsid taolised rahutused aset ka teistes Eesti linnades. Enamik kloostreid suleti nende mõjul. Linnades sai valitsevaks luterlus . Eesti talupoegadel oli alguses üldiselt ükskõik. Liivimaa Ordu ja piiskoppide formaalne ülemvõim säilis, kuid vasallide ja linnade tähtsus ja ka mõju kasvas Vana-Liivimaalt järsult. Tagajärjed. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis – Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe.
Luterluse olemus. 1. põhimõte – inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte – ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop . Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine – säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2.(igapäevane) armulaud – toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3. Konfirmatsioon e. leer – luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus . 5.Ordinatsioon – vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6.Patukahetsus, pihtimine – ainult katoliikluses. 7.Viimane võidmine – enne surma tehakse surija ihule pühitsetud veega ristimärgid, et hing paremini vabaneks. Ususõjad Euroopas (16-17 saj). Saksamaa. 1525. a. – talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555 . a. Augsburgi usurahu . Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon , selle käigus 1649 -1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa . Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise’id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry.
Luterluses on lihtne kirik , 3 elementi – kantsel , altar , altarimaal . Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis , Rootsis – luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Šveits avaldas mõju Austrias . Põhja-Prantsusmaa – katoliiklik; Lõuna-Prantsusmaa – luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks.
Šveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus. Väidab, et kui inimene on edukas maa peal, on ta edukas ka teises elus. Sealt tuleb ütlus „kui Šveitsi pankur kuskilt alla hüppab, hüppa järele, sest seal on raha“. Inglismaa reformatsiooni käigus tekkis anglikaani kirik. Algatajaks oli kuningas Henry VIII (oli ise ka kirikupea ). Tüli tuli sellest, et katoliku kirikus oli lahutus keelatud, aga Henry tahtis uut naist. Lõpuks tappis naise ja ka lapse, sest too oli liiga kojanarri nägu. Prantsusmaa kuningas Henry IV: Pariis väärib missat.
Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst . Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol – koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus . Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu.