Uusaja Religioon (0)

Uusaja Religioon
Mis on religioon ?
Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer – ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt.
Erinevad religioonid
Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania , Itaalia, Portugal , Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma -katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus . Madalmaades, Šveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism . Inglismaal oli omaette protestantlik kirik , mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia , Bulgaaria ). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega.
Rooma - Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.
Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku reformatsiooni algatajana.
Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536 . aastal Johann Calvin.
Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust
Judaism -Maailmas elab miljoneid juute , kellest sugugi mitte kõik ei ole judaistid. Ometi on judaism etnilise religioonina olnud oluliseks teguriks juudi rahvusliku identiteedi säilitamisel läbi aastasadade, mil ajaloo sündmustest tingituna on see rahvas elanud teiste kultuuride ja rahvuste keskel. Lisaks sellele on judaism olulisel määral mõjutanud kahe suure maailmareligiooni – kristluse ja islami – kujunemist. Mis on need põhimõtted, millest kinni hoidmine on kandnud ühe rahva läbi ajaloo keerdkäikude? 
Kristlus -Kristlus on religioon, millega siinse laiuskraadi elanikel peaks olema vähemalt teoreetiliselt kõige enam kokkupuuteid. Mis on see, mis teeb kristlusest kristluse ning milliseid erinevaid kristluse vorme leidub tänapäeva maailmas.
Islam -Viimase kümnendi kestel on islam sageli seostatud vägivalla, terrorismi ja religioosse fundamentalismiga. Mis on aga islami usus oluliseks? Kas ainult usk või ka teod? Miks on prohvet Muhamedil islami traditsioonis selline roll, et tema karikatuuril kujutamine võib tuua kaasa rahvusvahelise konflikti? Islami mitmepalgelisus on see, millele selle religiooni käsitlemisel tuleb pöörata tähelepanu.
India uskumusmaailmad- India on üks piirkond maailmas, kust on võrsunud mitmed religioossed traditsioonid, milledest osad on levinud tänaseks üle kogu maailma. Lisaks hinduismile on sellest religioonide hällist sirgunud nii vägivallatust õpetav džainism kui sikhism , mille üks ususümbol on pistoda . Mis neid erinevaid usutraditsioone ühendab ja eristab on küsimus, millele püütakse leida vastus.
Hinduism - Hinduismi kohta öeldakse mõnikord, et tegemist ei ole ühe religiooniga, vaid nimetusega religioonide džunglile, kus teineteise kõrval elab ja tegutseb lugematu hulk erinevaid jumalaid. Ning hoolimata sellest ütleb muistne hindu pühakiri Rigveeda, et Tõde on üks, inimesed ainult nimetavad seda erinevate nimedega. Ja teine pühakiri märgib, et nii nagu pilt maalitakse paljude värvidega, kujundatakse isik paljude rituaalidega. Hoolimata hinduismi kirjust välispinnast on selleski religioonide sülemis võimalik leida ühtset mustrit, mida kannab igavene seadmus, nagu nimetavad oma religioossed traditsiooni hindud ise.  
Budism - Šaakja rahva seas sündinud printsi Siddhartha Gautama ehk Buddha õpetuse sisu on tihti võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest. Kannatusest tahaks ju vabaneda igaüks. See on ilmselt ka põhjus, miks üks enim tõlgitud ja müüdud autoreid Eesti raamatuturul on Tiibeti budistliku traditsiooni üks juhtidest XIV dalai laama. Kuigi budsitlik kultuur ja filosoofia asuvad Eestist küll geograafiliselt kaugel, on Eesti euroopalikus mõttes vana budistlik maa, kus juba 20. sajandi esimeses pooles elas ja õpetas legendaarne budistlik munk vend Vahindra.
Hiina omausundid- Kas konfutsianism on religioon või filosoofia? Kas taoism on filosoofia või hoopis religioon? Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast? Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas. Sellele osutavad ka arusaamad, mis ulatuvad aastatuhandete taha.
Usulised vähemused
Paljudesse riikidesse jäid pärast kodusõdade lõppu usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal. Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõikvõimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Ühe suure Euroopa usuvähemuse moodustastid juudid , kel polnud kusagil riigiusulistega võrdseid õigusi. Nad pidid elama eraldatud territooriumil getodes, ei tohtinud kinnisvara omandada ja maksid sageli kõrgemiad makse.
Pille-Riin Valk ja Mona Leo
8.klass
2014