Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 19-20 sajand (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tõi kaasa raudteede rajamine?
  • Millise aasta novembrikuus see otsus vastu võeti?
  • Millise hinnangu annab Venemaa olukorrale koosolek?
  • Kuidas suhtub koosolek valitsusasutustesse?
  • Kus otsus vastu võeti jagunes kaheks üks oli Bürgemusse mis oli teine koosolek?
  • Kes on piltidel ja millega nad 20sajandi algul tuntuks said?
  • Millise kultuurialaga olid seotud järgmised isikud?
  • Millistest ettevõtetest on jutt?
  • Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20sajandi algul?
  • Kuidas määratlesid end 20sajandi algul paremal järjel eestlased?
  • Kuidas suhtusid eesti haritlased eesti keelde?

1. Märkige ristiga , milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p)
Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal
ENNE PÄRAST
  • Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium

(1906- Miina Härma Gümn)
  • 1905.a. Sündmused Eestis
  • I üldlaulupidu (1869)

2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p)
  • Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas , Tallinna mitmed metallitööstused)
  • Raudtee soodustas põllumajanduse arengut (nt. värske piima ja koore turustamist suurematesse linnadesse Eestis ning ka Peterburi)
  • Raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele.
  • Transpordivõimalused kiirenesid (nt Tallinnast Tartusse sai rongiga 6 tunniga, hobusega kulunuks päev)
  • Paljudest alevikest said väikelinnad, kuna neisse tulid raudteejaamad. (nt Jõgeva, Abja- Paluoja jt)

3.Lugege läbi järgnev tekst ja vastake küsimustele.(4p)
II rahvaasemikkude koosolek leiab, et Venemaa väljakannatamatu ja meeleäraheitlikku seisukorda ainult selle läbi parandada võib, et praegune vägivallavalitsus revolutsioonilise rahva poolt kukutatud saab. Meie, saadikud, kutsume, praegusel revolutsioonilisel silmapilgul kõiki kaaskodanikke linnas ja maal üles vägivallavalitsuse vastu kõikide abinõudega võitlema.
Võitlemise abinõudest tuleb iseäranis järgmisi nimetada:
1.revolutsiooniline omavalitsus tuleb niihästi linnas kui ka maal viibimata sisse seada. Üksikud revolutsioonilised omavalitsused astuvad ülemaalisse ühendusse.
2. Praeguse valitsuse asutusi ja asemikke tuleb tingimata boikoteerida ja kõiki asju uute sellekohaste omavalitsusasutuste läbi ajada./---/
Millise aasta novembrikuus see otsus vastu võeti? 1905. aasta novembris
Millise hinnangu annab Venemaa olukorrale koosolek? Venemaa olukorda peetakse väljakannatamatuks ja meeleheitlikuks.
Kuidas suhtub koosolek valitsusasutustesse? Valitsusasutusi nimetatakse vägivallavalitsusteks, neid tuleb boikoteerida ning kõiki asju ajada läbi uute, revolutsiiniliste omavalitsuste, läbi.
Koosolek, kus otsus vastu võeti jagunes kaheks, üks oli Bürgemusse, mis oli teine koosolek?
Teine koosolek oli Aulakoosolek .
4. Töö pildiga. Kes on piltidel ja millega nad 20.sajandi algul tuntuks said?(4p)
Pildil on Konstantin Päts, kes oli 1901. aastal ilmuma hakanud ajalehe ' Teataja ' peatoimetaja . Lisaks sellele, oli Päts 1904 .aastast Tallinna abilinnapea ning Eesti Vabariigi esimene president 1938.aastast.
Pildil on Jaan Tõnisson, kes oli 1896.aastast 'Postimehe' peatoimetaja. Tõnisson oli 20. sajandi algul Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja , mis oli üks esimesi Eestis.
5.Märgi õige väite juurde +, vale juurde -. (6p)
Rahvuslik liikumine oli eriti elav Läänemaal. -
20. sajandi algul oli sotsiaaldemokraatide häälekandjaks ajaleht Uudised. +
1884.aastal õnnistas esimese punase lipu Eesti Üliõpilaste Selts -
Umbes 60% maaelanikest oli ilma maata. +
1909.a. rajati Tallinna Eesti Rahva Muuseum - (rajati Tartusse)
Esimese eestlasena võitis olümpiamedali Martin Klein +
6.Millise kultuurialaga olid seotud järgmised isikud?(4p)
G.Lurich Eesti üks kuulsamatest maadlejatest
A. Wiera Eesti esimene elukutseline teatritegelane
K.Menning Elukutseline teatri alustaja , Vanemuise juht ja Eesti diplomaat
A. Laikmaa Eesti maalikunstnik
7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur , Waldhof , Dvigatel , Volta, Lutheri vabrik) (4p)
Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof
Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel
Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur
Tehas Tallinnas, mis tootis elektrimootoreid - Volta
8.Seletage järgmised mõisted.(2p)
Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom
Hallparun Eesti suurtalunik
9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast iseloomustavatele väidetele joon alla.(kõik õiged 1p)
Oskas lugeda, omas jalgratast, elas maal, elas linnas, oli ristitud, oli käinud välismaal.
10.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele(3p)
Kord oli ka juhtum, kus üks eesti kirikuõpetaja, ergas ärkamisaja tegelane ja eesti kirjanik, piiblitõlke komisjoni esimehena ligi kaks nädalat majas viibides kuidagi ei suutnud jõuda nii kaugele, et oleks rääkinud minu paariaastase tütrega eesti keelt. Ta vaikis, kui laps teda eesti keeles kõnetas. Temale näis olevat võimatu kirikuõpetaja majas laskuda nii „madalale tasemele “ ja ometi oli teada, et ta armastas lapsi ja kirjutas nende tarvis eesti keeles õige rohkesti, toimetas „Lastelehte“ jne.
Kuidas määratlesid end 20.sajandi algul paremal järjel eestlased?
Nad olid rahvuslikult meelestatud, kasutasid eesti keelt ja olid selle üle uhked .
Kuidas suhtusid eesti haritlased eesti keelde?
Osa haritlasi läks kaasa venestuspoliitikaga, sest see andis võimaluse osaleda avalikus elus ning sellest tulenevalt ei räägitud avalikult eesti keelt. Teine osa haritlasi leidis, et tuleb madalal profiilil eesti kultuuri edasi arendada.
Hinnake antud teksti põhjal J.Tõnissoni algatust valikes kohtades eesti keelt rääkida.
Venestamispoliitika tõttu oli avalikes kohtades eesti keele kõnelemine tabu ning kuna ta oli avaliku elu tegelane, ei saanud ta endale seda lubada. Seetõttu ei vastanud kirikuõpetaja ka lapse kõnetamisele, kuigi oleks seda kindlasti teha soovinud.
11.Tõmmake joon alla 20.sajandi algul Eestis ilmunud ajalehtede nimedele. (3p)
Uudised(1903), MK-Estonia(2004), Lääne Elu(1989), Postimees(1857), Teataja(1901), Eesti Ekspress (1989), Õhtuleht(1944), Töörahva Lipp (1956)
Eesti 19-20 sajand #1 Eesti 19-20 sajand #2 Eesti 19-20 sajand #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aljasteb Õppematerjali autor
Raudtee rajamine Eestisse.Muutused, mille tõi kaasa raudtee rajamine.Konstantin Päts.Jaan Tõnisson.Lurich.Wiera.Menning.Laikmaa.Keskmist eestlast iseloomustavad väited.20. sajandi algul Eestis ilmunud ajalehed.

Sarnased õppematerjalid

Rahvuslik liikumine
7
docx

Rahvuslik liikumine

Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna.

Ajalugu
Majanduse areng-Eesti poliitiline areng-I MS-kultuuri areng 1870-1918
14
odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga

Ajalugu
Ajaloo konspekt
4
sxw

Ajaloo konspekt

ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud), mida käsutas volikogu. 12.Hariduse edenemine. Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides: kreiskool, siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades). Eestlastest õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1870. aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 13.Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu. Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen(1819- 1890). Jannseni sihiks oli eesti rahva eluolu parandamine. Oma kirjutisega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864.

Ajalugu
XX sajandi esimesed aastad Eestis
6
doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu
Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a

Ajalugu
AJALUGU 19-SAJAND eksami konspekt ajaloo konspekt
18
pdf

AJALUGU 19. SAJAND eksami konspekt ajaloo konspekt

aastat kadunud ★ 19. saj lõpuks oli väga palju eestlasi ka välja rännanud, selleks kohaks sai Venemaa, rännati välja ka Am Ühendriikidesse ★ 19. saj algul piirdus eestlaste haridus kihelkonnakooliga, sajandi lõpuks palju eestlasi jõudnud ülikooli ★ Muutustele pandi alus talurahva reformidega, mis toimusid 19. saj I poolel ★ Talurahva reforme oli rohkem kui 1 ★ Eesti alad jagunesid kahe erineva kubermangu vahel: talurahva reformid leidsid aset erinevatel aegadel, alati ei pruukinud reformide tulemused olla 100% samased ★ Pärisorjuslik mõisamajandus ei olnud enam nii tulus, talupojal ei olnud kindlust et tema maa rentniku suremisel ei saa naine ja lapsed sinna elama jääda, tal oli suht suva sellest maast ★ Mõisnikud, kes olid 18. saj tegelenud ohtralt viina põletamisega (teenisid raha), 19.

11.klassi ajalugu
Ajaloo konspekt
12
doc

Ajaloo konspekt

Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Ajalugu
Ärkamisajast kuni 1917 aastani-Vene aeg
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun