Barokiajastu muusika (1)

Barokk

1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on
2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus( Moliere , Gracian, Calderon de la Barca), kunts (Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika (Monteverdi, Vivaldi , Scarlatti, Händel, Bach .
3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta.
4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia (Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris.
5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad . Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik /väljak, Versailles , Blois ` loss, Sancta Maria Della Compostela.
6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. “Öine vahtkond ”(R), “Õuedaamid”(D.V), “Leucippuse tütarde röövimine”(P.P.R).
7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli , Vivaldi, Scarlatti.
8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikažanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso , soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine.
9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper , kantaat , oratoorium , passioon , sonaat .
10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass ) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper „ Orpheus “ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid, juhtmotiivid) mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse.
13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri „Daphne“ ,„Òrpheus“, „Eurydike“. Oli eri laadi oopereid: opera seria , opera buffa, retsitatiiv , Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos , milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes.
14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid( solistid , instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid ( solist kammeransambli saatel). Nt. Bach’i „Kohvikantaat“ ja „Talupoja kantaat“
15) Oratoorium erineb ooperist , sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne ; keskseks tegelaseks on jutustaja , kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel’i "Messias", " Halleluuja ".Hayden’i "Loomine" ja " Aastaajad "
16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi " Johannese passioon" , "Matteuse passioon".
17) Viiulit kasutati soolo - ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid.
18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester .
19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale)
20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga.
21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante  on kiire prantsuse tants, Sarabande  on aeglane pidulik  hispaania  tants, Gigue on kiire šoti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal.
22)Barokiajastu klahvpillid : orel, klavessiin , klavikord, positiiv , portatiiv.
23)Barokkmuusika Prantsusmaal: žanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett . Heliloojad: Jean-Baptiste Lully , Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau .
24)Barokkmuusika Inglismaal:žanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid , balletistseenid), semiooper . Heloloojad: H. Purcell , hiljem Händel.
25)Barokkmuusika Saksamaal:žanrid – passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann .
Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest
Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade.
basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng".
bel canto - it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ; omane laulvus, kergus, kandvus.
Primadonna - esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane
Kastraat - meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud .
opera seria- tõsine ooper, süžeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost.
opera buffa- koomiline ooper, süžeed rahva elust, kangelane oli tavaliselt teener, sõdur või talunik .
Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis.
Müsteerium- piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega.
Retsitatiiv- kõnelähedane laul, laulja esitab proosatekste peamiselt ühel noodil – retsitatsioonitoonil
libreto partituur
partii- ühe hääle või pilli osa mitmehäälses helitöös.
ooper- lavateos,milles on ühendatud vokaal -ja eriinstrumentaalmuusika,kirjandus,näite-ja kujutav k.
kammerlaul- sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel
kantaat- pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel, hiljem sarnanes ooperžanriga.
oratoorium- vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile
passioon- teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast
sonaat- instrumentaalmuusika žanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel
concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti.
Fuuga - mitmehäälne teos, hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse
tempereeritud häälestus- võimaldab oktaavi jaotada 12 võrdseks osaks – 12 pooltooniks
klaviirmuusika- sedasi nimetati kogu klahvpillidele kirjutatud muusikat
kantor -