aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel
ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 2530% kõrgem. Vask (Cu) on vajalik raua metabolismiks vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme reguleerimises ning on antioksüdantsete omadustega. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energia-ainevahetuses. Kilpnäärme
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
· vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid · saadakse peamiselt loomsest toidust I: · kilpnäärme hormoon kasv, areng, ka vaimne · leidub merekalades, seentes, õunaseemnetes Mo: · puriinaluste metabolism · rauavarude kasutamine V: · luude, kõhre, hammaste areng · erütrotsüütide moodust. · Maks, taimsed ja loomsed lipiidid F: · Pidurdab suus suhkrust hapete teket, suuremas kontsentratsioonis mürgine Cr: · Insuliini toimet mõjutava faktori koostises (faktor: Cr, PP, Gly, Glu, Cys, glutatioon) · Maks, munakollane, täistera, õllepärm Se: · Glutatiooni peroksüdaasi kofaktor reguleerib vabade radikalide hulka · Toimib koos vit E-ga · Prostaglandiinide süntees kudede elastsus
· Monosahhariidid - Riboos RNA koostises, Desoksüriboos DNA koostises, Glükoos (C6H12O6), Fruktoos. · Oligosahhariidid ehk disahhariidid (Maltoos, Sahharoos, Laktoos) BIOLOOGIA 2010 · Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3. Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin) 4. Varuaineline funktsioon (glükogeen ja taimede puhul tärklis) 5. Toiteline funktisoon (laktoos piima koostisosa) 6. Biosünteetiline funktsioon (Riboos ja desoksüriboos) NUKLEIINHAPPED, 13. 01 DNA Desoksüribonukleiinhape
· mõnikord pikemale jalutuskäigule minnes kinnitage keha hamburgeriga, kui ta seda nii väga tahab. Ärge tehke sellest pidupäeva! · parim asi on oma tehtud asi õpetage last lauda katma ja süüa tegema; · söömine peaks käima koos meeldiva vestlusega ei mingit püstijalu ahmimist. Iga päev ei ole ju kiire päev. 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik Range taimetoit, milles puudub mitte ainult liha, vaid ka teised loomsed valgud, on lapsele kahjulik. Taimetoidu peal laps ei kasva. Kängu ei jää mitte ainult pikkus ja kaal, vaid ka aju areng ja nägemine. Laps muutub verevaeseks ja loiuks. Kui imetav ema on taimetoitlane, tekivad need hädad juba imikueas, sest puudu on rauast ja B- vitamiinidest. Kui pere eelistab rangelt taimetoitu, peab lapsele kasvamise ajal lubama piima, muna, kala ja kaks korda nädalas liha. Keegi ju ei taha, et tema laps arengus maha jääb ainult vanemate toidueelistuse tõttu. 3
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopa...
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mit...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomsed valgud on valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks. Sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%. Väheväärtuslikud on taimsed valgud nendes puudub asendamatutest aminohapetest kas üks või rohkemvõi on neid ebapiisavas koguses. Need sisalduvad taimset päritolu toiduainetes: terades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%.
· Ületab intensiivsuselt tunduvalt teisi aineringeid · Iseloomustavad veebilanss ning ringes osalevate objektide veevarud ja veevahetusperiood · Bioloogiline veeringe: veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuse käigus (fotosüntees, hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunemisel. VEE SAASTUMINE 1. Peamised saasteained, mida inimühiskond toodab on suhteliselt vähetoksilised loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja energia poolest ja tavaliselt lastakse nad veekogudesse olmeheitveena, toiduainetööstuse jäätmetena ning samuti paberitootmise ja paljude teiste tööstusharude heitveena. Orgaaniline aine on neis vetes tavaliselt süsivesikute, valkude, rasvade, humiinainete, pindaktiivete ainete ning nendega seotud ja neist tekkinud ainete kujul. 2
Toodetud Belgias Eesti Tarbijateühistu Keskühistu tellimusel. EUROSHOPPER 100% taimne õli, toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest Edasimüüja Eestis: AS "RIMI EESTI FOOD" OMILI Koostis: 100% sojaõli, valmistatud geneetiliselt muundatud ubadest Maaletooja: AS "Claire Foods OILIO TOIDUÕLI Koostis: sojaõli, valmistatud geneetiliselt muundatud ubadest Maaletooja: AS "Claire Foods" Eestis müügil olevad GM margariinid: Margariin Aima Koostis: vesi, loomsed rasvad ja sojaõli (toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest) (25%) Valmistaja: UAB Vilniaus margarino gamylda, Leedu Eestis müügil olevad GM toidud: Smaklin küpsised Koostis: sisaldavad GM õli Valmistaja: OÜ Smaklin 8 8 http://www.eko.org.ee/gmo/index.php http://kortsleht.ee/node/94 11 Uuring kauplustes
orgaanilisest ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima(vihmaussid, kalad, molluskid, putukad) · Redutsent e lagundajad on organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid(bakterid, seened) · Parasiit on nugiline, kes toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. · Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid · Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne · Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest. · Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis
võimaldavad kokku hoida sideaineid. Kerged täitematerjalid Pimsi ja keramsiidi puru, saepuru, puusüsi, Külmimist pidurtatavaiks lisanditeks on kusttamata pulberlubi, potas ja keedusool need võimaldavad krohvida -5 kraadi juures Tardumis kiirendid tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi, kiirkivistuv portland tsement Tardumis aeglustid tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed ja taimsed liimid Igal lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse: plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad) superplastifikaatorid (vähendavad suurel määral vee vajadust) õhku sisseviivad lisandid vee hoidlust tõstvad lisandid tardumist kiirendavad lisandid kivinemist kiirendavad lisandid tardumist aeglustavad lisandid hüdrofobiseeritud lisandid(tagavad mördile külmakindluse)
b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim, mürk), mis aktiveerub alles biotransformatsiooni käigus c) registreerimata farmakon (ravim). 6. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 7. Farmakokineetika tegeleb ... a) ravimite saatuse uurimisega organismis b)
Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane) Rohusööjad ehk taimtoidulised ehk herbivoorid ehk fütofaagid.(jänes, kits) Kõigetoidulised ehk omnivoorid. (karu, mäger) Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid sise, nt paeluss) või nende pinnal(ektoparasiidid välised, nt kirp, saavad meilt toitu, elupaik on mujal)ja kasutavad nende koostis- või toitained. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused(mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid). Molekulid lähevad tagasi ringesse ja jõuavad välja algsessse koostisse. Detridofaagid detriidist toituvad organismid(vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt). Lagundajad on lulised, muidu oleks meie ümber lõpmatu hulk surnud orgaanilist ainet. Meil ei oleks vajalikke toitained. Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagid alagrufi ja neid nim redutsentideks ehk lagundajateks.
niinekiud, mis sarnaneb linasele. Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas. Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid. Veel kasutatakse jõhvi, karvu ja udusulgi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-(WO), angora-(WA), alpaka-(WP), kaameli-(WK), mohäär- (WM), kasmiirkitse vill (WS), meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. Angooravill
Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest:
nukleiinhapetes esineva adeniini ja guaniini struktuurne osa. Puriinaluste formaalne lähteühend, millest adeniin ja guaniin kuuluvad nukleiinhapetesse Pürimidiin-kuulub rakkude geneetilise materjali (DNA ja RNA). Hulka. Pürimidiinaluste formaalne lähteühend, millest tsütosiin, tümiin ja uratsiil kuuluvad nukleiinhapetesse. 14. Valkude klassifikatsioon: Lihtvalgud e proteiinid (koosnevad ainult aminohapetest) a) Fibrillaarsed valgud ehk skleroproteiinid- lahustumatud loomsed valgud tugi- ja kattekudedes elastsed ja mehhaaniliselt vastupidavad b) Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse albumiinid, globuliinid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid. Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal. PÕHIFUNKTSIOONID ORGANISMIDES: Struktuurne - põhiliselt omane fosfolipiididele; kompleksis valkudega kuuluvad rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine
Seega võib üleminekut biograanulitele vaadelda vahepealse abinõuna CO2 heitmete vähendamisel (Lehtveer, 2007). Vedelad biokütused. Fossiilsete vedelkütuste asendajaks võivad saada vedelbiokütused. Kõige tähtsam turg nende jaoks on transpordisektor, kuid teatud asjaoludel võib kütteõli väljavahetamine pakkuda huvi ka teistele majandusharudele. Vedelbiokütuseid on mitut liiki - alkoholid, taimsed ja loomsed õlid ning esterdatud õlid (Lehtveer, 2007). Põllumajanduses, toiduainetetööstuses, reoveekäitluses ja jäätmete töötlemisel saab märja orgaanilise biomassi allutada anaeroobsele kääritamisele. Reoveemuda, sõnniku ja orgaaniliste jäätmete töötlemiseks on loodud mitut tüüpi reaktoreid (Lehtveer, 2007). |9 Biogaas
See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks.
Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus.............................................................................................................8 5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8 ...
tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks
suuremas koguses tõstis suitsetajatel kopsuvähi riski. 3.5 Vitamiin A ja selle metabolism A vitamiin on rühm orgaanilisi ühendeid mis koosnevad retinoolist, selle estritest ja retinaalist. Organismi imendunud karoteenid nagu beeta-karoteen, alfa-karoteen ja mõned teised muudetakse metaboolselt retinaaliks ja retinooliks. See toimud ainult loomorganismides ning seetõttu sisaldavad retinooli ainult loomsed toiduained nagu maks, liha, munad. A vitamiini peetakse tähtsaks nägemise, immuunsusteemi funktsioneerimise ja (11) raku kasvamise regulatsiooni seisukohalt. Samuti mõjutab A vitamiin geenide väljendust (12) erinevates raku tüüpides, eriti epiteelsetes rakkudes . A vitamiin vajab aktiveerumiseks (11)
kasvu ruuduga meetrites ). KMI abil on võimalik kindlaks määrata, kas te olete ülekaaluline ja kui olete, siis kui palju. · alla 18,5 - alakaal · 18,8 15 - normaalkaal · 25-27 - kerge ülekaal · 28- 29 mõõdukas ülekaal 28.Toitained ja toiduained · TOIDUAINE= taimse või loomse või mineraalse päritoluga saadused või, mida tarvitatakse toiduks ja suudetakse seedida 1.enamik toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed 2.süüa võib neid toorelt või töödeldult 3.esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust · TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad valgud süsivesikud lipiidid vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust
Happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades Mulla bioloogilisest aktiivsusest 13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14
kindel) Kõik teksti osad peaksid moodustama süsteemi- ei saa teksti erinevates osades väita asju, mis käivad teineteisele vastu, sisemisi vastuolusid ei tohi olla tekstis Teadustöö eetika Mis on eetika? - filosfoofia osa, mis tegeleb küsimusega moraalist (küsimus moraalist- küsimus sellest, milline käitumine on õige?) Inimese hing moodustub: 1)mõistus 2)tahe 3)himud Mõistus ja tahe inimlik, himud on loomsed Moraalne elu Platoni järgi= need komponendid on korrastatud. Mõistus kontrollib tahet, tahe kontrollib mõistust. Kui need kolm komponenti on täidetud, siis inimene elab moraalset / eetilist elu. Askees- loobumine ja tahte tugevdamine selle läbi – kasvatada tahet (nt nädal aega ei söö midagi v.a. leiba) Aristoteles- voorus, harjutama hüvelist käitumist Inimesest teeb moraalse olendi- ei liigu kuskile, selleks et tõusta tuleb tööd teha, ja alla minekuks inimene kukub ise.
tööks. Süsivesikuid on kahte liiki: liit- ja lihtsüsivesikud. Tuleks eelistada toite, mis sisaldavad liitsüsivesikuid ja kiudaineid nende tarbimisel jätkub energiat pikemaks ajaks ning näljatunne ei teki nii kiiresti. Head liitsüsivesikute allikad on: *täisteraviljatooted, *puu- ja köögiviljad, *kaunviljad, *marjad. Valgud on vajalikud keha igapäevaseks elutegevuseks, kasvamiseks, hormoonide tööks. Head valkude allikad on: * Loomsed toiduained: liha, kala, muna, piimatooted *taimsed toiduained: teraviljad, kaunviljad. Rasvad on kõige energiarikkamad toitained. Rasvad annavad toidule hea maitse, kuid nende tarbimisel tuleb silmas pidada mõõdukust. Head rasva allikad on: *kalas sisalduv rasv *taimsed õlid(nt: rapsi- oliiviõli) Vitamiinid on eluliselt tähtsad, aidates kaasa kasvamisel, ainevahetusel. Vitamiine peab inimene saama pidevalt, kuna keha ise neid reeglina ei tooda.
Purpur- ja rohebakterite fotosünteesil hapnikku ei eraldu Bakterite tähtsus looduses Kõikides looduslikes aineringetes Jääkainete ja surnud organismide lagundajad moodustavad laguahelaid oksüdeerivad looduses olevad org. ained anorgaanilisteks (tähtsad taimedele) Kujundavad mulla keskkonda seente, pisiloomade, usside ja bakterite koostöö mõjul lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks Osalevad kõikide peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes Bakterite tähtsus organismides On kasulikud või ei kujuta endast mingit ohtu Kasulikkus: jämesoole bakterid aitavad orgaanilisi ühendeid lagundada, varustavad vitamiinidega, seedeelundkonnas (sõralised) Võivad olla patogeensed e kahjulikud: väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid elavad pidevalt meie mikrobioomis
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht.
(inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Aminohapped on tähtsad valkude sünteesiks! VALKUDE TARBIMINE VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesist kuni laguproduktide eemaldamiseni. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali- kud protsessid kulgeksid pidevalt asenduma uutega ning kulutatud energia taastuma
jne.) Looduse kaitse on peamine. Maastikukaitseala (Kõrvemaa), Looduspark (Haanja, Naissaare). Kõige harvemad on programmialad (Pandivere veekaitseala). Loodusreservaat. Seal ei tohi esineda inimtegevust. Sihtkaitsevöönd. Piiranguvöönd. Juriidiliselt on kindlustatud igameheõigused. Vastused 1. Kasvuhoonegaaside teke, maailmamere saastumine, looduse liigne ekspluateerimine. 2. Loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) ja põllukultuurid. Taastuvad energiaallikad on muld, mets, veevarud, toit ja jõuvarud (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatud on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumajõud. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70- 80 aastat). 3. Loodusvarasid tuleb tarbida kokkuhoidlikult, soosida tuleb korduvkasutust. Tuleb uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada, kasutades tehnilisi vahendeid või asendades
2006 605,27 1 389,43 2007 709,63 1 157,34 2008 880,39 832,43 2009 601,13 597,43 2010 846,79 762,84 Suurimad ekspordiartiklid on: · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist); · keemiatooted (14%); · valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%); · elusloomad, loomsed tooted (11%) · transpordivahendid (8%). Suurimad impordiartiklid on: · mineraalsed tooted (67% koguimpordist); · puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%).11 KOKKUVÕTE Käesoleva töö peaeesmärgiks oli uurida Eesti välismajandussuhteid ning kaubavahetust erinevate riikidega ning tõsta nendel teemadel lugejate teadlikkust ja rõhutada selle tähtsust.
Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma; fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v
Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.. loodusvahad on estrite segud (üks ester domineerib)
keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest. 17. Orgaanilise aine vormid mullas. Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2)Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. 18. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%
RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud) · Toiduallergeenid (taimsed, loomsed) · Injetseeritavad allergeenid (putukad) INHALEERITAVAD ALLERGEENID (IA) JA TOIDUALLERGEENID (TA)
protsessis on kulutatud vähe energiat. Euroopa Liidu lilleke ( EU Eco-label ) Euroopa Ühenduse ökomärgis 1992. aastast, mis kehtib lisaks Euroopa Liidu liikmes- riikidele ka Norras, Islandil ja Lichtensteinis. Võib kasutada tooteil ning teenustel, mille puhul on keskkonnasäästlikusega arvestatud terve elutsükli vältel. Krav On kasutusel Skandinaavias. Mahemärk, mille saavad taimsed tooted, kui nende kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ja keemilisi tõrjevahendeid. Loomsed tooted on saadud looma-sõbralikult, farmielanikud saavad vabalt väljas liikuda. Luomu ( haldaja: Soome Taimetootmise Kontrollkeskus ) Soome nn päikesemärgis, mida võivad taotleda keskkonnasäästlikud tootjad, pakendajad ja käitlejad. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp
palju mandliõli, et kroonlehed oleksid õliga kaetud. Õlinõud võib soojendada veeanumas, sest õli soojenemine muudab eeterliku õli eraldumise tõhusamaks. Seejärel tuleb õli kurnata ja pudelisse kallata. Pressimine Pressimist kasutatakse tsitrusõlide valmistamiseks. Sidrun või muu tsitruseline purustatakse ja pressitakse ning saadud segu nõrutatakse. Vesi ja aromaatsed õlid eraldatakse üksteisest tsentrifuugi abil. 2.5.2 Loomsed lõhnaained Loomariigist saadakse vaid mõningaid lõhnaaineid, mida on see-eest kasutatud sadu aastaid. Loomsete lõhnaainete kasutamine väheneb, kuna neid lõhnaaineid saab haruldastelt ja raskesti püütavatelt loomadelt. Üldiselt peetakse neid seksuaalselt erutavateks lõhnadeks. Loomseid lõhnaaineid valmistatakse ka sünteetiliselt. Loomseid lõhnaaineid kasutatakse parfümeeriatööstuses fiksatiividena ehk teisi sõnu ainetena, mille ülesanne on muuta lõhnad püsivaks.
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.5 Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline. Enamik kasutatavatest määretest on tänapäeval poolsünteetilised või sünteetilised. Antifriktsioon plastsed määrded jagatakse kasutusala järgi: · universaalsed; · spetsiaalsed (erimäärded). Esimesi on võimalik kasutada paljudes eri masinates, teisi on ette nähtud
liikuva fosforiga varustatud kui see on sisaldus 1. Mittespetsiifiline orgaaniline kasvustimulaatoritena. <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks 2. Orgaanilise aine kuhjumine aine lagunemata ja poollagunenud taimsed 5. Orgaaniline aine on loetakse 20-50 mg/kg 3. Orgaanilise aine sisalduse ja loomsed jäänused. energia allikaks mullaelustikule Kaalium ei kuulu otseselt ühegi ühendi vähenemine 2. Spetsiifiline orgaaniline aine (edafon). koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi Looduslikel kõlvikutel on huumus. 6. Mulla orgaaniline noortes kasvavates taimeorganeis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
