Krohvitööde
terminid
- Erikrohvid – tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid
- Kahekihiline krohv – koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist
- Kattekrohv ( viimistluskrohv ) – väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind
- Krohvi majak ribad – krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad
- Krohvimine – pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
- Korhvinurga tugevndus – nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel
- Krohvivõrk – krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk
- Masinakrohv - mördi pumba ja suruõhu abil laotatud krohv
- Nakkekrohv – kõige alumine krohvikiht mis tagab aluse peale tulevate krohvikihtide nakke
- Täitekrohv – nakkekihi peale tulev, kolmekihilise krohvi kõige paksem kiht, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimub kattekihi alusena
- Vääriskrohv – valmispinna moodustav krohv
- Õhekrohv – ühe mördiga vahetult krohvialuspinnale tehtav kattekrohv, seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda
- Polümeerne krohv – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel
- Mineraalne viimistluskrohv – reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi
- Silikaatkrohv – kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodistab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke
- Silikoon viimistluskrohv – selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta
- Fasaadisoojustuse liitsüsteemid koosnevad:
- fasaadile kleebitud soojaisolatsiooniplaatidest
-armeeringust
-viimistluskihist
Kattekrohvi
mõisted
- Harjakrohv -harjaga silutud või laotatud ning silutud krohvipind. Pinnakaredus sõltub mördist ja harja jäikusest. Mördi tera läbimõõt on maksimaalselt 3-4 mm
- Hõõrdkrohv – puithõõrukiga tasandatud krohvipind
- Jäme pritskrohv – mördi pumba või krohvimis kopaga käsitsi tehtud kare krohvipind. Mört sisaldab 20-30% jämedat kivipuru
- Kammimine – Krohvi pinna kujundamine kammiga
- Kivikrohv - värvilist kivipuru või muud anorgaanilist puru sisaldav krohvipind. Kus kivipuru on esile toodud vee või happega pestes, liivaga pritsides või värskele mördile kivipuru heites
- Kraapkrohv – siledaks höörutud ja kraaprauaga karestatud krohvipind
- Peenkrohv – siseruumidesse mõeldud peeneteralisest mördist kattekrohv
- Peen pritskrohv – peeneteraslisest (max terasuurus 5 mm) suruõhupritsiga tehtud krohvipind
- Rullimine – rulliga seina kantud krohv
- Terasiitkrohv – veega pestud kivikrohv
Mördi
mõisted
- Erimördid – eriotstarbeks mõeldud tavalisest mörtidest erinevad. Näiteks happekindlad, akustilised , soojusisolatsiooni ja tulekaitsemördid.
- Kuivmört – valmismört kuhu tuleb lisaa ainult vett
- Märgmört – valmismört kuhu ei lisata midagi
- Mörditähis - on täht-number- sümbol mis väljendab kasutatavat sideainet(täht) ja mördi koostist kaaluosades (number)
- Sideaine lühendid:
- lubi (mittehüdrauliline) L,
- hüdrauliline lubi HL
- tsement T
- müüritsement M
- lubi + tsement LT
- kips K
- kips + lubi KL
- Mört - on side ja täiteainete, vee ning õhu segu mis võib sisaldada lisa-värv ja täitsaaeneid
- Värvaine – pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel
Tähtsamad
krohvimörtide omadused
- Plastsus
- Koostis
- Tugevus
- Veekindlus
- Nakkuvus
Otstarbe
järgi jagunevad:
- Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks
- Viimistluskihtide tegemiseks
- Dekortattivkrohvide tegemiseks
- Eriotstarbeliste krohvide tegemiseks
Jagunemine
täitematerjalide järgi:
- Rasked mördid (jõe, järve või mäeliiv, erinevate kivide puru)
- Kerged mördid (liiv, saepuru )
Tardumise
ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad
- Kiirtarduvad mördid (kips, tsement)
- Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega)
Mineraalsed
krohvimördid jagatakse neid
mineraalse sideaine järgi
viide põhigruppi
Lubimördid
Lubimörte
kasutataks enamsti puit-
tellis -
betoon - ja teiste pindade katteks.
Nad on
plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja
kuivades kohtades kestavad hästi.
Tsementmört
Kasutatakse
hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade
(vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide)
krohvimiseks . Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida.
Tsementi 1 osa
lupja 1 osa ja liiva 6 osa.
Toote nim.Segu koostisKasutusKulu norm kg/m2/mmKihi paksus mmKnauf rotband
Kipskrohv
Siseseinad, laed
0.8
5-50
Knauf mp75
Kerge kips pritskrohv
Siseseinad, laed
0.9
1
(Cerecit)
MC-2
Tsement käsikrohv
Seinad
1,4
10-20
CT-35
Strukturkrohvi täitesegu
Sise ja välistöödel
4
3,5
VWS-segu CT-85
tsement
Vahtpolüsterool plaatide kinnitamisks
6
imeõhke
Maxit serpo 410 termounigfix
fiiberkrohv
Tasandussegu,
soojustuse kleepimiseks
5-8
Kuni 5
Serpo 218 antiikkrohv
Tsementkrohv
Tellis -betoon. Kipspinnad ja kõik muu
4-6
3-4
TT
Tsement
Tasandussegu
1.4
Kuni 7
Www.maxit.ee
www.knauf.ee
www.google.com
Polümeersed
krohvimördid
Sisaldavad
sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või
lahustit ning
täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm.
Mineraalsed
krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed
krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina.
Krohvitöödel
kasutatavad materjalid:
Sideained Mördi
sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA
emulsiooni ja
vesiklaasi
Sideained
jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed
sideained
mis
kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks:
õhksideained
mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips)
vesisideained
e. hüdraililised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement)
Kustumis
kiiruse järgi jagatakse lubjad:
Kiirelt kustuvaiks (alla 8 min)
Keskmiselt kustuvaiks (8-25min)
Aeglasti kustuvaiks (üle 25min)
Hüdrauliline
lubi saadakse mergliliste lubjakivide põletamisel (900 kraadi) mille
toormaterjal sisaldab 6-20% savi, kivistub ka niiskes keskonnas
Eritsemendid
Valge portland tsement - Valmistataks puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist mille tooraine ei tohi sisaldada raua, ega mangaani ühendaid.
Valget tsementi kasutatakse põhiliselt fassaadi krohvi segudes.
Hüdrofoobne
tsement – saadakse tavalise tsemendi krinkli jahvatamisel koos vett
tõrjuva lisandiga. Lisandiks võib olla nafteenseep ja oleiinhape
lisamiskogus on 0.1-0.2% tsemendi kaalust . Tänu sellele tsement
säilib kauem. Segu on külmakindlam, vee hulk segus on väiksem
Kiirkivistuv portlandtsement – sisaldab lupja vähem ja on hästi peen.
Räbutsement
– mis saadakse portland tsemendi krinkli jahvatamisel koos räbuga.
Kivistub aeglasti
Sulfaadikindel
tsement – mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele
Hüdrauliliste
lisanditega tsement – hüdraulised sideained on mineraalained mis
seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle
vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile
Aluminaat
tsement – valmistatakse lubjakivist ja poksiidist. Kasutatakse
talvistel töödel. Suvel ei soovitata kasutada
Paisuv
tsement – mida kasutatakse vuukide ja pragude täitmisel krohvi
aluskihis
Tsemendi
põhiomadus:
- tardumine normaalaja jooksul
- küllaldase tugevuse omandamine 1-2 ja 28 päeva jooksul
- peenus
- eri ja mahukal
- sooja eristumine tardumisel ja kivistumisel
- nakketugevus terasega
- mahu muutumine kivinemisel
Kips
Kipsi
kasutamine siseehitusel:
- Käsimasin krohvis
- kipsplaat
- kipspahtel
- elektritöödeks mõeldud kips
- kuivaluspõrand
töötlemine
kiire, lihtne, lihtsad tööriistad, vähene prügi hulk, ei sõltu
aastaaegadest
Täitematerjal
ja tema ülesanded
vähendavad
krohvi mahukahanemist kuivamisel, suurendavad krohvi tugevust ja
võimaldavad kokku hoida sideaineid.
Kerged
täitematerjalid
Pimsi
ja keramsiidi puru, saepuru, puusüsi,
Külmimist
pidurtatavaiks lisanditeks on kusttamata pulberlubi, potas ja keedusool need võimaldavad krohvida -5 kraadi juures
Tardumis
kiirendid – tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi,
kiirkivistuv portland tsement
Tardumis
aeglustid – tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed
ja taimsed liimid
Igal
lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse:
- plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad)
- superplastifikaatorid (vähendavad suurel määral vee vajadust)
- õhku sisseviivad lisandid
- vee hoidlust tõstvad lisandid
- tardumist kiirendavad lisandid
- kivinemist kiirendavad lisandid
- tardumist aeglustavad lisandid
- hüdrofobiseeritud lisandid(tagavad mördile külmakindluse)
Polümeersed
lisandid – kasutatakse:
- krohvi nakke tõstmiseks aluspinnaga
- mörtide plastsuse parandamiseks töödeldavuse aja pikendamiseks
- krohvide ja tasanduskihtide pragunemisohu vähendamiseks
- mittetolmuvate pindade saamiseks
- pindade tugevuse ja kulumiskindluse saamiseks
- krohvide või tasanduskihtide veetiheduse tõstmiseks
- pigmenteritud krohvi värvuse ergstamiseks
- uue betooni nakke parandamiseks vanaga kui vanale betoonile tahetaks eriti õhukest kihti peale valada
Kuivkrohvplaadid
kipsplaatide
tulepüsivus aeg on :
6mm
– 7,5min
9mm
– 10 min
13mm
– 15 min
15mm
– 30 min
www.knauf.ee
Krohvitööd
Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis
koosnevad:
Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest
Armeeringust
Viimistluskiht
Fasaadi
soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos
töötavast kihist:
Aluspind
Liimisegu
Isolatsioonmaterjalid
Armeerimiskiht
Kruntkiht
Viimistluskiht
värvikiht
Krohvimise
järjekord
Krohvimist alustatakse laest, tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole.
Siis viimistletakse aknapaled, piidavahed. Sissevise kihi paksusest
on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis
kantakse sellele krundikiht
Krohvitüübid
Ilmastik
Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega
Eelneva töö ettevalmistamis taset
Ruumide kaitseks eraldamis võimalust
Krohvimine
koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest:
Ruumide ettevalmistamiene krohvimiseks
Pinna ettevalmistamine krohvimiseks
Pindade loodimine ja majakate paigaldamine
Sisseviske kihi pinnale kandmine
Täitekihi pinnae kandmine
Viimistluskihi pinnale kandmine
Karniiside, avade viimistlemine
Kattekihi peale kandmine ja viimistlemine
Krovi hooldamine
Laepaneelide vaheliste vuukide viimstlemine
Eriotstarbelised
krohvid
Tihenduskrohvid
– mitte ainult vett hülgavad vaid ka veetihedad kasutatakse sokli osas nii sees kui väljas
Tellisahjude
krohvimine – enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt kolm kuud. Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest
savist. Tuleb kütta krohvimist ahi soojaks , et kivid ja vuugid
oleks paisunud
Saneerimiskrohvid
Saneerimiskrohvil
on aurumispind müüritise seespool vastupidiselt mineraalsele
krohvile mille aurumispinnaks on krohvi pind. Et vältida värsekst
krohvist niiskuse tungimist sooldunud aluspinnale on vaja teha
võrgukujuline nakkekiht. krohvi kiht sooladest küllastub 4-10
aastat.
See
on ajutine abinõu sooldunud müüritise katmiseks
Polümeerse
krohvi eelised
Otse
ämbris töödeldav
Väga
hea vihmakindlusega
Piisava
veeauru läbilaskvusega
Paljudes
värvitoonides toonitav
Krohvi
kiht paksem kui värvil -eluiga palju pikem
Silikoon
viimistluskrohvid
Krohvi
sideaineks on silikoonvaigu-vesidispersioon
Ühendab
endas mineraalsete ning polümetaarsete krohvide head omadused
Suurepärane
vastupanu võime kahjulikele gaasidele, nakkub praktiliselt kõikide
aluspindadega ning väga kerge pinnale kanda
Krohvitööde
üldised töötingimused
- Kogu krohvitööde teostamise aja peab minimaalne termperatuur olema +5 kraadi
- Krohvitööd lubikrohbiga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks
- Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega
- Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni
Krohvimistööd
projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja
neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab
tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne
tööde algust
- Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga
- Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti
- Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit
- Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi
- Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski
Krohvimise tehnoloogia
Enne
krohvimise algust peavad aluspinnad ja ruumid olema krohvimiseks ette
valmistatud, puhastatud, karestatud, niisutatud, looditud ja
mittekrohvitavad pinnad kaitstud määrdumise eest.
Krohvi
pealekandmine:
- Mörfikihi tasandamine
- Puidust höörutiga mitmesuunasliste siksakliigutustega tasandame pinna
- Rihtlati mitmesuunaliste tõmmetega lõikame maha liigse mördi, et kiht jääks vajaliku paksusega
- Kujundamine ja silume sisenurgad
- Mört, mis on maha kukkunud, tuleb visata pinnatühimikesse
- Pinna täpsust tuleb kontrollida rihtlatiga diagonaalidega möötes
- Kui kontrollitud, siis hõõrume üle höörutiga ja juhul kui esineb veel tühimikke, tuleb need mördiga täita
Krohvi
silumine:
- Silume pinda hööruti ringikujuliste liigutustega , hööruti vastu pinda surudes ja edasi liikudes
- Kui vaja, lisame erinevatesse kohtadesse veel mörti
- Kuivada jõudnud kohti piserdame veega
- Kui peaks tekkima siluti jälgi, tuleb need kõrvaldada vilthöörutiga ühesuunaliste liigutustega või surume sluti jäljed pehme pinna sisse
- Kui võimalik kasutada elektrihõõrutit, saame sellega viimistleda alles 4-6 tundi peale tasandamist
- Elektrihõõrutiga ligipääsmatud kohad tuleb siluda käsitsi
Liivata
viimistluskihi tegemine:
'Kõrgekvaliteedeilise
krohvi viimistlemiseks, mis ei vaja lauspahteldamist kasutatakse
liivata viimistluskihti. See mört valmistatakse vahetult enne
kasutamist. Ruumi üks element tuleb lõpetada ühe tööpäeva
jooksul.
Krohvimise
järjekord
1
3
5
7
2
4
6
8
Niisutame 8-10 tundi kuivanud täitekihi veega
2-3 cm paksuse kihi kanname esimesele haardealale
metallhöörutiga tõmbame sellele kohe 0,5-1 mm kihi
järjekorras viimistleme teised haardealad
jätkukohad tuleb parandada pahtlilabidaga
joonlaua abil viimistletakse avaküljed ja välisnurgad
Vlisnurga
tegemine:
Valisnurgad
viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega samuti teravnurkadena
või faasituna, faasituna tehtud nurgad on vigastustele
vastupidavamad ja neid tehakse avakülgedele, sest seal on just vaja vastupidavust
eemaldame varem paigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldame selle teisele küljele
juhtlaua serva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis heledaks hööruda
juhtaud eemaldatakse ja parandatakse vead
niisutame nurka ja höörukit kergelt-edasi tagasi liigutades teeme kumernurga
Kui on vaja teha laiemat välisnurka, asetame välisnurga ühele küljele vajaliku tagasiastega juhtlaua, mille järgi õikame osa mörti kelluga maha, niisutame nurka ja viimistleme poolhõõrukiga ühtlaselt siledaks
Sisenurga
tegemine
Sisenurki
on võimalik krohvida terav - või kumernurkadena. Selle viimistlus
tehakse täitekihi tasandamisega. Pinna lõplik viimistlus tuleb teha
peale viimistluskihi tasanamis, kuid enne siledaks höörumist
Viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti
ühtlustame mördi kihi poolhööruki tõmmetega nurgast seina poole
kontrollime nurga sirgjoonelisust kahe meetri pikkus rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga
teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga
kumernurgale visatud mördi tasandame poolhööruki mitmekordsete tõmmetega kuni õige ristlõike saamiseni , kontrollime nurki hiljem rihtlatiga
Avakülgede
krohvimine
Seinte
krohvimisel tuleb viimistleda akna. Ja ukseavad. Avade viimistlemise
hulka kuulab: piitade takutamine(seina ja piida vahe täitmine taku või makrofleksiga või mõne muu soojapidava ainega)
Paigadame raamšablooni või juhtlauad
kanname avakülgedele krohvikihi ja tasandame selle, toimingut tuleb korrata senikaua kui avaküljed on lõplikult täidetud ja lõplikult tasandatud
Hõõrume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga
vasaraga kergelt koptades eemaldame juhtlauad või raamšablooni
lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s. o juhtlaudade kinnituskohad ja avakandid, vajadusel faasida akna- ja ukseavade nurgad
Plastse viimistluskihi tegemine
Dekoratiivkrohvide tegemisel
on mitmeid eri mooduseid, kuidas krohvi pinda viimistleda, seda võib
teha plastses olekus või juba kivistunud pinnale.
Rullimine
Töötlemine värsket viimistluskihti kummikindaga
Kriipimine terastraadi kimbuga
Vajutamine reljeefse hõõrutiga
Kelluga mördikuhukite pinnale viskamine ja üle tupsutamine
Märja kivipuru pinnale viskamine või surumine
Kui krohv kivistunud:
- vasaraga
- meisliga korrapäraselt
- meisliga korrapäratult
- meisliga külgsuunas raiudes
- kivi servade töötlemine
- töötlemine veega
Traatpunutis
Lööme 50-70 mm naela 40 mm vahedega maleruututena poolst saadik sisse
Pingutame ja mähime pehme traadi naelte vahele kesides paar korda ümber naela
Painutame pinnast väljaulatuva naela vasaraga lüües ülespoole
Kõik kommentaarid