Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama
peksavad Endlit nii kaua kuni lumele jääb ainult märg plekk. Kaarel võtis Jaani jahipüssi laeb seda armulaualeivaga ja laseb kiriku ust. See muuda tema kõikvõimsaks üheks päevaks, ning ta läheb kõrtsi joob 3 pudelit viina ja siis läheb mõisa vägistab Luise ja sööb seepi ja jäi magama kuna ei osanud enam midagi asjalikku teha. Tegelased · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja
Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena Voltaire Kui Jumalat ei eksisteeriks, oleks olnud vajadus Ta välja mõelda. Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud. Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi. Platon Vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi. Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise hääletajaga George Carlin Mõtle kui loll on keskmine inimene. Mõista, et pool nendest on lollimad. Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. Religioon on pannud inimesed uskuma, et taevas on nähtamatu mees, kes jälgib kõike, mida sa teed igal minutil, igal päeval. Sel nähtamatul mehel on nimekiri, mida ta ei taha, et sa teeksid. Kui sa teed midagi nendest, siis saadab ta sind erilisse kohta - põlevasse, suitsusesse ja piinarikkasse - kus sa kannatad ja põled aja lõpuni
9. Kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 10. Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 11. Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad) 12. Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud,hallid punnsilmad, ) 13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass)
3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna
Ebaõnnestumise korral on autoritaarsuse tagajärjeks see, et noor võib muutuda hirmunult passiivseks, sattuda kuritegelikule teele ja kampadesse, hakata tarvitama alkoholi ja narkootikume, kodust põgeneda, koolis vägivaldselt end kehtestama, või hoidub kooliskäimisest. Sellise meetodi kasutamisel nõuavad vanemad rohkem kui laps suudab vastu anda. Sellele kui laps ei suuda langeb ta solvangute osaliseks, kuidas sa saad nii loll olla või mis sul viga on see on ju nii lihtne. Tihti võivad vanemad sellel puhul kasutada ka kehalist karistust, kas siis vitsa või rihma. Selline meetod tekitab lapsele suuri komplikatsioone ning raskusi elus edasi minna, tekitades just hingelisi haavu. Kui aga pidevalt lapsele rõhutada, et ta on loll, siis võibki laps endast seda arvata eriti kui kuuleb seda juba pisikesest peale. Nii tekivad ka koolis õppimisraskused, mille tagajärjeks on vanemate poolt tihtipeale just karistus. 1.4
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe
Pidevalt peeti sõdu, mis ei põhinenud ksenofoobial (kusjuures lihtsalt võõrast hullem on võõras, kes näib nagu oma), vastast austati. Ateenas tekkis Sparta kultus isegi. Kuigi Ateena oli Spartast sõjaliselt palju nõrgem (Sparta oli ammu mobiliseeritud, kui Ateenas alles diskuteerima hakati), suutsid ateenlased vastu panna, kuna nad kartsid oma elu pärast. Ateenlaste filosoofia eesmärgiks oli tõeotsimine. Filosoofid hakkasid seda ideed ise õõnestama ka kohe. Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua. Mõtlemine on probleem ja tegelikult üldse võimatu. Sofistide meelest ei olnud tõde üldse olemas. Selline situatsioon saab tekkida ainult linnas. Ateena Sparta Linnriik Maatsivilisatsioon, keskuseta Kultuurne, ühtne idee puudub. See-eest on filosoofia,
Wertherit, mis oli Wertheri jaoks piisav. 10 juuli- Lotte rääkis loo, mis halva tervisega naine M oli oma mehele rääkinud. Rikas Mr. M oli oma naisele ka veel elus olles andnud vaid ikaldust, sest eelmine naine oli saanud vähesega hakkama. 10-28 juuli- räägib Werther pühendumusest Lotte vastu ja kõigest mida ta Lotte nimel ei teeks ( tsitaat, kõik siin maailmas osutub lõpuks tühiseks, sestap kes kasutab end ära, raha või millegi muu pärast, laske heaks, oli loll ilma et see oleks tema enese kirg, ta enese vajadus) Oma päevikut lugedes paneb ta imeks, kui teadlikult ja samm-sammult ta kõigesse on tunginud kui selgelt näinud oma seisukorda, kuid ikka talitanud nagu laps. 10 august- Albertile on Werther teine armsaim isik, kellega koos Lottest räägitakse. Albert sai ka kõrgel ametikohal tööd. 12. august- läks Werther Alberti juurde, et jätta hüvasti, kuna Werther läheb mõneks ajaks mägedesse. Albert
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja inimväärikuse. Ajaga läks kohtu mõistmine üha enam riigi kätte ja seega ei saanud enam ohver ise enam midagi teha- riik jättis ta ilma võimalustest enda eest seista-võimaluste taastada ühiskonna ees oma au ja väärikus-seega võib oletada, et sealt tuleneb ohvri kui luuseri idee- eriti kysitakse nt petmiste puhul et kuidas inimene sai nii naiivne ja loll olla et ta selle pettuse ohvriks langes. Sekundaarne viktimatsiooni termin väljendabki yhiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Ebaadekvaatsed reaktsioonid- kiputakse ohvrit haletsema. Sellest tulenevalt võib ohvri seisukord veelgi halveneda- ja taastumine-kui see yldse võimalik on- pikeneda. Teaduslikku huvi ohvri vastu hakati tundma alles 20 sajandil. Kriminoloogias sai eest vedajaks
1. Peeter on linnast tühjade kätega koju jõudnud ja arutleb kuidas Enn võis teda petta. 2. Peeter märkab siis Ennu kes hakkab Peetriga pulmadest rääkima. Peeter vihastab ja küsib mis pulmadest ta räägib, sellisele mehele ta oma tütart küll anda ei taha. Siis aga tletab Enn Peetrile meelde lepingut, mis ta tegi, milles seisab et kui Peeter Ennult laenatud odra eest 125 rubla välja ei käi siis saab Enn Maie endale. 3. kui Enn on läinud hakkab Peeter jälle mõtlema kui loll ta oli olnud ja nüüd tema vigade pärast peab Maie Ennule minema ja tangud jäid kaa kõik alles ja sellega pole enam midagi teha. 4. Anne tuleb sisse. Mängib nagu usuks et Mehel läks külas hästi ja räägib kui tark ta mees on. Peeter mängib kaasa. 5. Maie tuleb tuppa ja ütleb isale et tahab Ennule minna. Mees ei saa midagi aru. Ta ei mõista miks naised nii käituvad et teda nii targaks kutsuvad ja tema peale nii loodavad. 6
Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi ilmumisel maininud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase
Ma ei taha väita et köik vanurid on sellised kergeuskilikud, eks ole nende hulgas ka teadlikumaid ja taibukamaid. Aga kui tulla tagasi petturluse juurde siis petturid on tavaliselt inimesed kes on väga rahaahned ja eks neil ole ikka seda taibukust ka palju antud. Igaüks ju eisuudaks leida neid rumalaid ja raharohkeid inimesi kes pettuste õnge lähevad. Ja eks petturid peavad tulema toime ka rahaasjadega, sest kui saoled loll kui lauajalg ja sul on hunnik raha siis on see raha väga kiiresti laristatud mõttetute asjade peale. Aga leidub ka inimesi kes eiole kurjad koguaeg vaid võivad näiteks vägivaldseks muututda mõnuainete tõttu. Alkoholi või narkojoobes olles ei pruugi sa endale aru anda mida sa teed ja nii võibki asi väljuda kontrolli alt ja sa võid korda saata väga suuri jamasid. Kas on vähe neid inimesi kes purjus peaga sõidavad politesi eest ära, põhjustavad liiklusõnnetuse või pekasvad
portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel)
normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED
Kas te ei vihasta üldse? Kui vihastan, siis kõigepealt enda peale, et üldse vihastasin. Aga ärge uskuge prohveti juttu, sest loomulikult vihastan vahel, ehkki püüan seda vältida. Oli üks tark mees kunagi, kas Sokrates või keegi teine, kes samuti ükskord vihastas. Nimelt läks mees rahulikult mõtiskledes ja eesel lõi teda jalaga. Ta vihastas. Ja siis ta läks koju ja ütles endale: issand, Sokrates, kuidas sa võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada
selle poolest, et ta oli üks väheseid selles koolis, kes tõesti õppida tahtis, mitte ei viilinud igast õppimisega seotud kohustusest kõrvale. Nii et mässumeelne õpetaja Timusk leiab Indreku koguni nii küpse olevat, et talle uuendusliku ja programmilise vene uudiskirjanduse teose annab, mille sisu ümberjutustusest võib aru saada, et tegemist on "Kuritöö ja karistusega". Samuti on Indrek musternäide oma maaka piiratuses, aus ja loll, suur loll, nagu tema kohta Maurus ütleb, kes oma eeskujuliku õpilase valetama õpetab. Ja usaldusisikuks olemist väljendab ka see, et Indrek on ainus koolipoiss, kelle Voitinski oma sünnipäevale kutsub. Teise osa Indrek oli Argo Aadli suurepärases esituses. Dramatiseeringule oleks ehk kasuks tulnud ainult Mauruse koolile keskendumine. Stseen, kus perekond Vaarmanni kolm naisterahvast Indreku koikule justkui taevast alla sajavad
Eelduste reeglitest: Suurem eeldus on üldeitav. Terminite reeglitest: Kesktermini asukoht on vaba. Esmaspäeviti bussid ei välju. ( ) M+ e P+ Täna on esmaspäev. S+ a M Täna buss ei välju. S+ e P+ See on I/II figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Varjatud eeldus on: Esmaspäeviti bussid ei välju või Bussid ei välju esmaspäeviti . 7.17. Mõni ei ole loll, sest mõned oskavad elada. Järelduseks on eitav lause (esineb ka ,,sest" ees): Mõni ei ole loll. KINDLASTI tuleb määrata subjekt: Nt: Mõni inimene ei ole loll. See on osaotsustus SoP+; kusjuures inimene on S ja loll on P. Teine väide peab olema väiksem eeldus, kuna selles sisaldub varjatult väiksem termin inimene. Keskterminiks on elada oskav [olend]. ?? (oskab elada) (on/ei ole) (loll) ?P M Mõni inimene oskab elada. S i M
lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata. 7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter'iga abielluma ja ta ütles:"Ei,
Paned ennast sinna rolli. Aga äkki teisel on midagi muud, aga sina ei kuula. - Mõtete lugemine mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Kui olete mõtetelugeja, on teil tõenäoliselt kalduvus oletada, mida vestluskaaslased teist arvavad. ,,kindasti vaatab ta, kui kole soeng mul on ... Küllap olen ma tema arvates loll." - Vastuseks valmistumine teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu.
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve te...
Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge EI TULE ROHKEM MEELDE, LISA JUURDE :)
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu.
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama. Jutustab inimese saatusest peale surma, arvab, et inimesed on jumala tööriistad samamoodi nagu labidad on inimese tööriistad. 10
kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut. Tegelikkuses on vastastikune solvamine ja isikut puudutav kriitika üsna tavalised.( Pere ja Kodu 2009) Kuuleme sageli vanemaid tänaval oma võsukestele ütlemas: · Issand, kui loll sa oled! · Vaata, milline sa välja näed! · Tita! Või siis kuulen vanemate ahastusi: · Ega sinust vist inimeselooma saa! Või siis õpetajate põhjapanevaid klausleid: · Lootusetu! · Ebanormaalne! · Imbetsill! · Asotsiaal! · Tänavalaps! Milliseks kujuneb täiskasvanu, keda on lapsepõlves sarjatud selliste väljenditega? Psühholoogid teavad , et niiviisi süveneb vaid teadmine: ,,loll ma olen ja lolliks ka jään. Ja mis see teie asi on?!"
Palju parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt, kuidas see päris kolhoosijuhtimine käib, kuid pole midagi parata. Talle ei meeldi kaastundeavaldused. Asjaajamises on ta küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga ta saamatust. Vilma teeb ta kohmetuks, tunneb tema läheduses viibides, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus; kõik, mida Vilma silme all teeb või räägib, on kramplik, mõttetu ja loll. -> Loll- õnnelik. Vilma on tema jaoks esialgu kõrgemat liiki olevus, pooljumalanna, sest tüdruk meeldib talle, ei aita siin midagi noore mõistuse häbematu vahelesegamine, et Vilma on temast vanem ja et see kõik on lollus. Kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu, murrab peas mõtteid nagu aiateibaid. Mats Aniluige öeldud ütlemine, mis on läbi aastakümnete rahvasuus edasi kandunud, samal
võimalik aru saada. Miks on siis teksti vaja ja miks just neid tekste? Ta muudab arusaamatuks kohad, mille kirjutamisest on piinlik. Helilooja ei tõlgenda ega kommenteeri kirju. Ta vähendab kõne häälitsusteks ja teeb nendega muusikat. Nono vastas, et Stockhausen eksib. Ta kirjutab, et kirjade pärandist sai tema teose ekspressioon. Väide, et semantiline sisu ei oma tähtsust, ei vasta tõele. Miks ta valis need testid ja mitte muid on sama loll küsimus kui, et miks selle asemel, et öelda sõna "loll" kasutatakse järjestikuseid tähti l-o-l-l. Nono lõi väljendi "Darmstadti koolkond", et kirjeldada muusikat, mida loodi 50ndatel. Lavateos (ja MITTE ooper) "Intolleranza" kasutab suurt orkestrit, koori, linti, kõlareid. Poliitilise sisuga. Pühendatud Shönbergile. Teos "Prometeo" peetakse 20nda sajandi üheks parimaks teoseks. Ta hakkas mõtlema muusikale draama pärast või siis draamale muusikas. Teisisõnu "kuulamise
Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas
Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma
Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. IV novell Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta jälgis kõike pealt, kuidas munk tüdrukuga lõbutses. Munk aga ei olnud loll ja sai aru, et abt oli seda kõike näinud. Ta pidi nüüd mõtlema, kuidas karistusest pääseda. Ta jättis tüdruku oma tuppa ja viis oma toa võtme abti kätte, öeldes et läheb metsa puid ära tooma. Abt tahtis teada, kes see tüdruk on ja läks sinna tuppa teda vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata. Kartes et ta on liiga raske siis hoidis ta tüdrukut enda peal. Munga plaan oli täide läinud
Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond Küttimine kahandab populatsiooni
tahab kontserdile tulla, aga niikuinii on väsinud ja tahab puhata. Kui ta ei taha tulla ja ma käin peale, võib ta hakata vimma kandma. Mõtetelugeja pöörab suuremat tähelepanu intonatsioonile kui sisule ning otsib vihjeid, et jõuda tõe jälile. Mõtetelugejal on kalduvus oletada, mida vestluskaaslased temast arvavad: Kindlasti vaatab ta, kui kole näonahk mul on.. Ilmselt olen ma tema arvates loll. Niisugused arvamused toetuvad eelaimusele, kahtlustele, vaistule, enesehinnangule. Kuid sellega, mida vestluskaaslane tegelikult ütleb on neil mõtetel vähe ühist või puudub üldse seos Vestluseks valmistumine Kuulajal pole aega partnerit tähele panna, kuna mõtlem, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on koondunud vastuseks valmistumisele. Tehakse nägu, et partneri jutt pakub huvi, kuid tegelikult harjutatakse oma juttu või mõtet. Mõned kipuvad
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
202. Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. 203. Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. 204. Inimeste heaolu on ülim seadus. 205. Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! 206. Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! 207. Pidage meeles: väga vähe on vaja selleks, et olla õnnelik! 208. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal... 209. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas! 210. Haritud loll on suurem loll, kui harimatu loll! 211. Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt! 212. See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete! 5 213. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... 214. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata. 215. Hetk on alati uus! 216. Sündmused panevad aja voolama.
2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 3. . Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U- + - valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax+U valjmax). 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata.
Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. 6 4. Teosed eesti keeles Voltaire on kirjutanud tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud · "Candide ehk Optimism". Tõlge ja eessõna: Albert Saareste; EKS, Tartu 1927 - seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V
täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. 1
kui Rehepapp poleks aidanud. Tegi ka kubjas Hans endale krati, aga lumest. Tema hakkas talle igasuguseid muinasjutte rääkima. Kubjas oli nii vaimustuses nendest, aga Rehepapile need lollakas jutud ei meeldinud. Koera Kaarli juures, aga külm näpistas, kuna peremees oli nüüd joodik ning sulane Jaan ei viitsinud tööd teha. Ta läks mõisa, et kuskilt toitu näpistada. Toapoiss, aga märkas teda ning saatis ta tööle. Ta pidi tooma ära tähtsa advokaadi. Jaan aga oli nii loll, et arvas, et tema peab ahvi tooma. Ta alandas advokaati ja piinas teda. Viis ta kõrtsi, et teistele näidata, aga ta sai sealt hoopis peksa. Läks koju, siis sealt sai ka peksa. Järgmisel hommikul läks Rehepapp kusele. Väljas oli aga tont, aga mees ajas ta minema. Liina läks, aga oma armuvalu nõiale kurtma. Ta tahtis saada mingit mürki, mis aitaks, aga nõid ei tegelenud selliste asjadega. Uuel hommikul hakkas Sorgu Mai metsas karjuma ning oli kuuljda ka kuljuseid
sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase
Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega. Korraldati näitusi, kus publik sai sõnarahet kultuuri- ja poliitikateemadel, kanti ette ilma sisuta luuletusi. Igal liikmel oli oma eriala, kuid ühine oli nende kirg muuta maailma. Mõnikord võis neist jääda loll mulje, nt. kui Baader ründas Kristust keset jumalateenistust Berliini katedraalis või Weimaris väitis, et on vabariigi esimene president. Tegelikult oli reaalne võitlus, sest Berliinis olid rahutused, Weimari vabariigi vaadete tõttu puhkes uus kodusõda. Venemaal olnud dadat nimetati futurismiks. Peterburis ilmunud almanahh ,,Kohtunike lõks" oli üks kirjanduslik kogumik, mille üheks toimetajaks oli maalikunstnik Matjusin, kes vene keelde
(kunsti)teoseid eesti kultuurist! V: No mis ma siia siis kirjutan. Ah jaa, selline tuntud literaat, nagu Alo Paju, raamatu nime kahjuks ei mäleta. K: Kuidas te teate, mis on rõõm? V: Olen harjunud arvama, et rõõm on emotsioon, ajutine nagu tuju. Eristan rõõmu ja õnnetunnet. Viimase kosumisel ei ole rõõmuga midagi pistmist. K: Kas "rõõm" ja "naer" on teie jaoks sünonüümid? V: 'Üks võib, aga ei pruugi teisest tuleneda' peaks olema hea loll vastus lollile küsimusele. K: Kas naerev mees ja naerev naine tähendavad sümbolitasandil teile erinevaid asju? V: 'Naerev mees' tähendab ehk kurba meest, kellele timukas igavese naeratuse näkku lõikas, 'naerev naine' tähendab võibolla, et kuskilt kostab kahjurõõmsat naeru. K: Kes naerab viimasena? V: Hetkel edestab Ivan oma naist, kuna ta avas uue pudeli ja Vassilissa õrna häält ei ole tuule mühinas eriti kuulda. Lendav laev jätkab oma teed. Vasja on näost
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Järgmisel hommikul on raske tõusa , kui ta kraavi juude jõuab leiab et keegi on seal käinud ja nendese mättaid sisse viskanud , mille indrek eile ol ivälja loopinud päev otsa rassib jälle tööd teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge. IV Tuleb juttu sassist, kelle on üks jalg lühem kui teine ja teda arvatakse alle kasekmise meheks kuigi ta oma naisest maretis on pikem
Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast
"Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sgavamale." George Herbert "Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sda on poliitika jtkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi vravatele "Elu on nagu teater, sest kige suuremad kelmid istuvad sageli kige parematel
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
