Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka müüdid (0)

1 Hindamata
Punktid

qwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnm
Vana-Kreeka müüdid
Hannastiina Villand

Sisukord


Veeuputus 3
Prometheus 5
Sfinksi mõistatus 6
Daidalos ja Ikaros 8

Veeuputus


Jumalate valitseja  Zeus  sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei  karda  midagi ning ei
kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi.
Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud.
Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaonipalee juurde. Kõik said aru, et läheneb
jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma
pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle
söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis  karistada  kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks.
Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki
inimesi, tekitades maal veeuputuse . Ta palus abi oma vennalt Poseidonilt, kes andis käsu
jõejumalatele, et nad voogudel üle kallaste tõusta laseksid. Zeus, taevaisa aga pigistas pilvi
veest tühjaks.
Phokise maakonnas kerkis vesi hästi kõrgele nii kõrgele, et ainult Parnassose mäe tipp jäi veel vee peale. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Nii, kui Zeus märkas, et nad on ainsad inimsoost järele jäänud, lõpetas ta uputuse . Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid , et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna  Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik  kivid , mida Deuklaion viskas , muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks.Nõnda tekkis ka uus inimkond, tööliikjavastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.

Prometheus


“Prometheus” räägib mehest, kes oli titaani ja Klymenepoeg, inimeste kaitsja. Ta
õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas
Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju
teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal  Zeuskaristas Prometheust karmilt. Ta
aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus,
ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda
kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks .
“Veeuputus” jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas
inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad . Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia
kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid
palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta
kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja
siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks
vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis
mehe enda hundiks. Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele
juhtunust ja ütles, et karistab inimesi, saates maale veeuputuse. Ta sai abi vennalt
Poseidonilt, kes andis jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeusi isa
pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult
Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse
poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud
vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse
lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju
anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad
tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha.
Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas
muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes.
Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.

Sfinksi mõistatus


Sfinks on olevus , kellel on naise pea,  lõvi  keha, kotka tiivad ja mao saba.
Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist
möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele
vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt
ribadeks.  Teeba  kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast
vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli
seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi , kes ennast hiljem just
kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale
karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud
linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse
jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.
Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks
Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema
kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
Kükloobi silm ( Odysseus )
Kükloop  on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult
üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga . Kükloobid
kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige
kuulsama kükloobi nimi oli  Polyphemos . Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai
oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi
läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas . Need inimesed olid kreeklased, kes
olid just tulnud  Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi
kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast
sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas
Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele
mõttele tulnus  Athena . Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas
ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi
siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos ärkas siis ei näinud ta
midagi, kuid lasi ikkagi  lambad  koopast välja karjamaale sööma. Lammastega
koos põgenes koopast ka Odysseus koos oma kaaslastega.

Daidalos ja Ikaros


Inimene on ikka soovinud lennata . Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros.
Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele . Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda.
Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale.
Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa . Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks.
Vasakule Paremale
Vana-Kreeka müüdid #1 Vana-Kreeka müüdid #2 Vana-Kreeka müüdid #3 Vana-Kreeka müüdid #4 Vana-Kreeka müüdid #5 Vana-Kreeka müüdid #6 Vana-Kreeka müüdid #7 Vana-Kreeka müüdid #8 Vana-Kreeka müüdid #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HannastiinaV Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka müüt
1
docx

Vana-Kreeka müüt

Vana-Kreeka muistendi kokkuvõte Veeuputus Jumalate valitseja Zeus sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks. Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki inimesi, tekitades maal veeuputuse. Ta palus abi oma vennalt Poseidonilt, kes andis käsu

Ajalugu
Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö
4
docx

Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö

Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö 1. Mida tähendab sõna "antiik"? Sõna ,,antiik'' tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana'' või ,,muistne''. 2. Mis koht on antiikkultuuril maailma kultuuriloos? Antiikkultuur oli aluseks nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Kreeklased suhtu

Kirjandus
Kreeka Müüt- Veeuputus
1
doc

Kreeka Müüt : Veeuputus

Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeu

Kirjandus
Vana-Kreeka muistend- Veeuputus
1
doc

Vana-Kreeka muistend- Veeuputus

Vana-Kreeka muistend Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes an

Ajalugu
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused
2
doc

Vana-Kreeka muistendid ja pärimused

Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õhtul jõudis Zeus Ar

Kirjandus
Kreeka Sõnn-Vee uputus
1
docx

Kreeka Sõnn, Vee uputus

Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sall

Kirjandus
Kreeka jumal - Zeus
4
doc

Kreeka jumal - Zeus

Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus ­ peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema. Nii sõi Kronos ära Hera, Poseidoni, Hestia, Hadese ja Demeteri. Siis, kui Rhea ootas Zeusi, ei tahtnud ta teda peale sündi Kronosele viia. Ta sünnitas oma lapse Uranose ja Maa-ema soovitusel Kreeta saarel Dikte mäel koopas. Peale sünnitust usaldas ta Zeusi nümfide hoolde, naasis ise Kronose paleess

Kirjandus
ZEUSI REFERAAT
3
docx

ZEUSI REFERAAT

Sissejuhatus: Zeus on minu arvates üks uhkemaid jumalaid kogu maailmas­ teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas ­ oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- j

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun