"Vürst Gabriel" Eduard Bornhöhe (8)

VÜRST GABRIEL
Eduard Bornhöhe
Küsimused ja tööülesanded arvestuseks
LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE
1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus?
2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees?
3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud?
4. Kellega junkrud kohtusid?
5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel ?
6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus?
7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab?
8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna?
9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust?
10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab?
11. Mis juhtub pulmade eelõhtul?
12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi?
13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad?
14. Kes oli Siim?
15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid?
16. Kuidas jutustus lõpeb?
17. Milline oli sinu arvates põnevaim koht teoses?
18. Leia teosest romantismile omaseid jooni.
Eduard Bornhöhe
“Vürst Gabriel ehk…”
1. Lõpeta pealkiri!
2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576 .a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid?
3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont!
4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus ?
5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli?
6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi?
7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles?
8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi?
9. Kes oli Magdalena Zoege ?
10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest?
11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti?
12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi?
1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal.
2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter.
3. Teised rüütlid ei pidanud Risbiterist eriti lugu sellepärast, et ta oli uhke mees ja hooples pidevalt. Kui ohtu polnud, hooples ta, et teeb kõigile vaenlastele otsa peale, aga kui vaenlased lähedal olid, oli ta esimeste hulgas, kes põgenes. Ta arvas endast väga hästi ja uhkustas oma vehklemisoskusega, kuigi ta selles pidevalt teistele alla jäi.
4. Junkrud kohtusid teel Gabrieliga.
5. Gabriel tõmbas Risbiteri sadulast maha, kui too üritas talle nööri kaela panna ja ta oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi. Kui ta jälle hobuse seljas oli, sai ta oma julguse tagasi ja nad läksid kolmekesi Gabrielile mõõkadega kallale, aga Gabriel oli osavam ja varsti oli Risbiteri mõõk Gabrieli jalgade ees maas. Risbiter sai vihaseks ja tõmbas pika rauaga püstoli välja, aga olles hirmust poolpime, laskis ta mööda.
6. Junkrutest oli oli kõige rüütellikum Delwig ja see avaldus selles, et ta häbenes neljakesi üksiku jalamehe kallale minna.
7. Parun von Mönnikhusen kutsub Gabrieli oma teenistusse, aga Gabriel keeldub sellest, peale seda ütles parun, et Kuimetsa väravad on Gabrielile lahti selle päeva õhtuni.
8. Gabriel seltsib mõisameestega sellepärast, et talle hakkas preili Agnes meeldima ja ta läks Tallinna asemel Kuimetsa mõisa.
9. Peale lõunasööki näeb Risbiter õues Gabrieli ja läheb temega tüli norima. Peagi tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas.
10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab , et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada.
11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad , tungivad venelased laagrisse . Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad. Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides.
12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida.
13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitši vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud.
14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis.
15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepä­rast, et kui nad koos mõne koerustükiga hakkama said, valetas Ivo vanematele ja poisid oleksid mõlemad puhtalt pääsenud, kui ainult Gabriel suures rumaluses kõike üles poleks tunnistanud.
16. Peale seda, kui Ivo Gabrielile noa rindu torkab ja ta jõkke käsib visata , leiab Gabrieli jõekaldalt ta isa Gavrilo ja ta ravib ta terveks. Ivo läheb samal ajal oma väega Tallinna ja seal saab Agnes taas oma isaga kokku ja isa käsib tal ikka veel Ribisteriga abielluda . Agnes arvab , et Gabriel on surnud ja ta on raske südamega nõus. Kirikus, kui on Agnese kord jah öelda, näeb ta Gabrieli ja selle asemel, et öelda jah, ütleb ta:“Ei, ja tuhat korda ei!” Hiljem samal päeval kohtub Agnes Gabrieliga ja Gabriel ütleb talle, et ta läheb koos isaga Venemaale, aga ta tuleb tagasi ja võtab Agnese kaasa.
Agnese isa läheb oma sõjameestega retkele ja paneb Agnese kloostrisse , sest too ei taha Ribisteriga abielluda. Kloostris , aga Agnese tädi Magdalena Zoege praktiliselt piinab teda ja paneb ta üksinda ühte kongi kinni, kus ta kellegaga suhelda ei saa. Samal ajal on Gabriel Sagorskist saanud kuulus vene väejuht ja ta tuleb oma vägedega Tallinna piirama. Gabriel hiilib linna ja saab teada, et Agnes on kloostrisse pandud ja tal on plaan ta sealt vabastada. Järgmisel päeval korjavad rootslased , sakslased , parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud “käskjalg” ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel . Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb . Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni…
17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele.
18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine.
Eduard Bornhöhe
“Vürst Gabriel ehk…”
1. “…Pirita kloostri viimsed päevad”
2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas.
3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung , jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga-lurjus.
4. Ta palus oma isale armu , kui too veel elus peaks olema.
5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia.
6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke . Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata.
7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter’iga abielluma ja ta ütles:“Ei, ja tuhat korda ei!”
8. Gabrielil oli kepp käes, kott kaelas ja kerjuse kuub seljas.
9. Pirita kloostri abtiss, Agnese ema õde.
10. Magdalena Zoege vihkas Agnest sellepärast, et kui ta veel noor tüdruk oli, armastas ta Agnese isa ja ta ei ole Agnese emale seda iial andestanud ja Agnesele ka mitte, sest ta on oma ema tütar ja tema moodi.
11. Gabriel ja Ivo kohtusid uuesti 1577 .aastal
Venelased piirasid Tallinna ja Tõnismäele jooksid tormi sakslased, rootslased, Ivo Schenkenberg oma salgaga, rüütel Mönnikhusen oma allesjäänud sõjameestega ja linna mehed.