"Noore Wertheri kannatused" (50)

Noore Wertheri kannatused
Johann Wolfgang Goethe
I raamat
Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda . Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud.
17.mail- kohtus noormehe V-ga, kes oli akadeemia lõpetanud, kui end tegevaks ei pidanud. Kuuldes Wertheri maalimisest ja kreeka keele oskusest, hakkas ta kohe end ilustama, kui tark ja palju ta lugenud on.
26.mai- räägib ta lastega heast läbisaamisest.
27.mai- Kõige õnnelikumad on need, kes olemasolevaga rahul. See kes suudab näha kõrvalt teiste edu ja valu ning loob selle kõrval endale maailma, kus ta on õnnelik ja säilitab vabandustunde
30.mai- saab tuttavaks sulasega, kelle eluolu kohta küsib ja saab aru, et too on armunud endast vanemasse lesknaisesse ( see kelle sulane ta on ) ning ilustab ja ülistab teda, lootes teda kunagi endale saada.
NB! See kellele raamat otsekui kirjutatud on, on Wilhelm.
16.juuni- külastab ta S-i peret. Ta on kutsutud tantsupeole ja ta oli valinud endale enamvähem ettejuhtuva naispartneri. Nad sõitsid tõllas S-i häärberisse. Wertherit hoiatati kõige vanemasse naisesse Lottesse armumast, kohale jõudes Lotte ilu ja kiindumus headesse raamatutesse aina kasvas ning Werther armus temasse. Peol oldi lõpuni, kuni valgeni, mis rahvast ehmatas. Werther suudles naise kätt trepil. Lotte andis loa teistelgi päevadel teda külastada, sellega kaasnes Wertheri ajataju kadumine.
1.juuli- Lotte oli kutsutud ühe vana naise viimsetele elupäevadele kaasa tundma, ja Werther läks kaasa. Seal kohtus ta kirikuisaga, vesteldes Friderikest, kes oli tusane, et vestlusest ei saanud osa võtta. Õhtusöögil hakkas Werther rääkima et kui kohatu on tusatseda ja rikkana riisuda raskelt viimnegi õnn. Ta rääkis seda nii südamest et lahkus seltskonnas, Lotte temaga, kes manitses, et selline kaastunne viib hukka. Werther sisestas endale Lotte pärast tugev olla.
6.juuli- läksid nad Lotte, tema noorte õdede ja vendadega vana kaevu juurde, mille ilust samuti algul räägiti, lapsed hakkasid vaidlema, kes enne joob ja kes oli nii südamlik, et lasi teistel seda enne teha. Selle südamlikkuse peale suudles Werther last, mille peale too nutma puhkes ja ütles et see vale tegu oli.
8.juuli- ühises tõllas, ei pööranud Lotte Wertherile tähelepanu, vaid pärast tõllast lahkumist vaatas ta kord Wertherit, mis oli Wertheri jaoks piisav.
10 juuli- Lotte rääkis loo, mis halva tervisega naine M oli oma mehele rääkinud. Rikas Mr. M oli oma naisele ka veel elus olles andnud vaid ikaldust, sest eelmine naine oli saanud vähesega hakkama.
10-28 juuli- räägib Werther pühendumusest Lotte vastu ja kõigest mida ta Lotte nimel ei teeks ( tsitaat, kõik siin maailmas osutub lõpuks tühiseks, sestap kes kasutab end ära, raha või millegi muu pärast, laske heaks, oli loll ilma et see oleks tema enese kirg, ta enese vajadus)
Oma päevikut lugedes paneb ta imeks, kui teadlikult ja samm- sammult ta kõigesse on tunginud kui selgelt näinud oma seisukorda, kuid ikka talitanud nagu laps.
10 august- Albertile on Werther teine armsaim isik, kellega koos Lottest räägitakse. Albert sai ka kõrgel ametikohal tööd.
12. august- läks Werther Alberti juurde, et jätta hüvasti, kuna Werther läheb mõneks ajaks mägedesse. Albert andis raha kaasa, kui Werther rääkis selle juurde loo, kuidas ta teener Alberti enda püssiga naist näppu lasi. Pärast seda Albert hoidub relvadest. Werther tõstis relva pea juurde ja Albert lükkas selle eemale. Jätkus diskusioon, kas enesetapp on rumal või mitte. Ühisele arvamusele ei jõutud.
18.- 22.august- armastusvaludest rääkimine. Ta tahaks olla Alberti asemel.
28. august- Werther (kui Goethe) sai endale Lotte ja Alberti pealt 2 raamatut ja punase Lotte rinnapaela, mida ta palunud oli .
10. sept- Werther tahtis lahkuda. Kuuvalgel olid Albert, Lotte ja Werther, nad ei teadnud mida enam lahkumisest arvata, Lotte rääkis oma ema armastusest, et kas ta lahkununa teab, kuidas temast hoolitakse. Lisaks ütles Lotte Wertherile, et ta on väärt, et Lotte ema teda näinud. See liigutas Wertherit sügavalt ja pärast teiste lahkumist puhkes ta nutma ja ei teadnud mida edasi teha.
II raamat
20 okt. 1771 .jõudis Werther teise asulasse, kus ta krahv C-d oli tundma õppinud. Kes oli väga tark, kuid kõrk. Werther peab teda tõeliseks sõbraks ja abiliseks.
Wertherile ei meeldinud kõrged inimesed. Kohtas preili B tädi, kes vaene kui seisuse taha varjunud ülbik. Krahv von C ja preili B.
20 jaanuar- kirjutab Werther Lottele kirja. Räägib armastusest tema vastu ja elust eemal. Samuti tuleb kõne alla preili von B, kes Lottega sarnaneb. B on väga hingeline , siniste silmadega , igatseb eemale kärast.
8. veebr- et inimesed ainult sisimas meeletult ei märatseks.
17. veebr- töö saadikuga( vastuoluline inimene) teavitab tahtmise lahkuda, kui poleks tulnud kiituskiri ministrilt.
20. veebr saab Werther teada Lotte ja Alberti abielust ja soovib sisimas õnne,.
15. märts- Werther sattus kõrgseltskonda, kus ta seisuse pärast sõber krahv M-i palvel minema sunniti. Seal olijad olid ülbed ja tekitasid pahameelt. Ka preili B oli pisut kõrk, kuid 16. Märtsil temaga kõneldes sai ta aru millist mõnitust sai ka tema Wertheriga rääkimisest.
24 märts- lahkub Werther töölt ja emale serveeriti see pehmelt (kuna ema lootis, et Wertherist saab kunagi saadik)
16. juuliks on ta vürsti juurest igavuse tõttu lahkunud vahepeal käis ta ka oma sünnikohas aegu meenutamas.
29 juulil kirjutab ta Wilhelmile, et Albert pole Lottele ikka see õige.
21. august-jõuab Werther talumajja tagasi ja mõtleb isegi, et mis juhtuks kui Albert sureks.
4. sept- kohtab ta selle sulasega, kellest raamatu algul rääkis. Naine hakkas juba järele andma, kui lese vend, kes sulast juba enne vihkas, sulase majast seepeale minema kihutas. Ta kartis, et abielu juhul kaotab ta päranduse.
12. sept- astus Werther üle pika aja Lotte tuppa . Werther meenutas, mõtles armastusest. Diskussioon lennust ja vana kirikuõpetajaga räägitust.
NB! Kogu teose vältel loeb Ossiani ja Homerost.
8.nov- ikka kaebab ebaõnne üle. 8. nov tähtsustab religiooni ja ei saa aru miks jumal ta heast ilma jättis, tollel ööl ütles Lotte lahkuvale Wertherile: jumalaga kallis Werther.
30.nov- kohtab ta Heinrichit, kes talvel lilli ostis, selgus oma sõnul, et ta oli hullumajas ja seda aega nüüd ülistab. Sama mees oli Lotte isa juures kirjutaja, kuid lasti kirest Lotte vastu lahti.
... Lotte isa on halvas seisus ja Werther saadab teda isa juurde, kus koos ollakse kuni saabub teade, et Wahlheimis on lese sulane tapetu. Werther sai aru, et see oli endine sulane lesele, kes järgmise sulase tappis, ja üritas teistele seletada et kõik oli armastusvalust tingitud. See aga sulast ei aidanud.
Albert tahtis Wertheri külastuste vähenemist. Lotte oli palunud mitte enne lahkuda, kui jõuluõhtul. Mõni päev enne jõule läks Werther Lotte juurde, kui Albertit polnud. Ta hakkas Lotte palumisel Ossiani ette lugema, kus ka püüdmatust armastusest juttu oli. Mõlemad puhkesid nutma ja Werther lähenes Lottele, laskus põlvili ja suudles teda. Seepeale lukustas Lotte ta oma tuppa ja Werther jättis hüvasti.
Varsti tuli Albert, Werther lasi omale Alberti püssid saata. Värisedes ulatas Lotte Wertheri saadikule relva, Werther lõpetas õhtul kirja Lottele ja hommikul oli Werther end maha lasknud.