lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind"
pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11. Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast: Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist
kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. · "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid
hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane) Mootor ei soojene mootor ei soojene 80 kraadini või soojeneb aeglaselt ( termostaat ei sulgu ) 2. Käigukast Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda.Igal käigul on 2 hammasratast. Pilet 7. 1. Jahutusvedelikud Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2. Auto esisild Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Pilet 8. 1. Õlitussüsteem
Külmutatud liha paigutatkse esimesse trümmi tiheda riidana, vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. ,,Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja peale jne".(R. Loodla 2003, lk 39) Laevale 5 lastitav külmutatud liha peab olema kõva, külmunud ja määrdumata. Liha, mis antud nõuetele ei vasta veoks vastu ei võeta. 6 Puuviljade vedu Puuviljad on elusad taimorganismid ja just see nende omadus määrab transportimise omapära. Puuviljad neelavad õhust hapnikku ja eritavad õhku süsihappegaaasi, vett ja soojust.
Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis talt välja südame ja viis selle tuppa. See hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Ta võttis selle kaissu ja uinus. Loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta et keegi kõnnib tema ees, küla juurdde jõudes hakkas sellel inimesel raske, veidikene enne küla oli ta maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see on Nganassaan-tema vaimne pool, õpetaja, teejuht. Kui saatusejuht sure, inimese maha jäta- see inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole... või tema puhtaks inimeseks saanud ole-tema ise ennast juhata, juhi. Saatusejuhti enam vaja ei ole. Niika õpetustee oli täis, ta oli puhas inimene. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk lahkus külast, kuna sai parema töö nng Niika
Loodusõpetuse tööraamatu analüüs Darja Berestova Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma. Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimu...
Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid. Soome maamiinid oli sageli tehtud puust mis tegi need väga halvasti märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud. Talvesõja alguses ooli Soomlaseel kokku alla 200 lennuki ja ainult väheseid sai kasutada. Külma ilma pärast oli
pinnavorm 18.reservaat-eriliselt kaitsetav ala- keelatud rohkem, kui lubatud. 19.riimvesi- looduslike veekogudega vesi, mille soolsus on 0,5-18‰. Tekib jõe ja merevee segunemisel, kõrbealadel ja ärvooluta järvedes 20.rusukalle- järsu nõlva või astangu jalamile varisenäud rusu (mitmel pool Põhja-Eestis) 21.sandur- pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub servamoodustiste hulka. 22.söll- lohk, mis on tekkinud jää või külmunud pinnase hilisemal ülessulamisel 23.voor- ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kuhjuva ja kulutava tegevuse tagajärjel 24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm 25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab. 26.pärandkooslus- biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. 27.rähkne muld-koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi 28
Paljandeid kahjustavate looduslike protsesside tagajärgi on võimalik vältida, järgides sihipärast ja läbimõeldud loodussõbralikku käitumist. Enamasti on paljandite peal olev pinnas savine ja takistab pinnavee pääsu aluspõhja kivimite lõhedesse. Olukord halveneb kohe, kui paljandi ülaservas hakkavad kasvama lopsaka juurestikuga taimed. Täiskasvanud lehtpuude juured ulatuvad lõhedes sageli enam kui 5 m sügavusele, soodustades pinnavee liikumist ja huumuse teket. Külmunud vesi paisub lõhedes sedavõrd, et kivi hakkab murenema. Aja möödudes hakkab sein varisema ja puujuured jäävad õhu kätte kuivama. Nii ei saa kiviseinale sattunud puu enam piisavalt toitu ja kaotab lõpuks tasakaalu, varisedes järsakust alla koos paljandi pindmise osaga. Hukkub puu ja kivisein kaotab kõrgust jalamile kuhjuvate setete võrra. Mida laugemaks muutub sein, seda paremad 5
12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuud on madal ning vesi külmunud. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et need ained lasevad küll lühiajaliselt päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. Kasvuhooneefekt hoiab Maa atmosfääri keskmise temperatuuri stabiilselt kõrgemana kui see oleks ilma kasvuhooneefektita. Kui kasvuhoonegaase satub atmosfääri liiga palju, siis hakkab see soojenema. Kui
planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 19. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2015. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005
Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE
oli samuti kasvutendents laiema temperatuurivahemiku puhul. Suuremad teadmised härmatise tekkimise kohta kivivillas võivad aidata mõista tegelikke probleeme ehitussektoris, mis on põhjustatud kõrge tihedusega isolatsioonimaterjalide kasutamisest. 1. Sissejuhatus Käesolev töö on esimeseks sammuks uusimustöös eesmärgiga leida kivivilla baasil toodetud mineraalsetes isolatsioonimaterjalides kahjustusi, mis on põhjustatud külmunud kondensaadist ja aja jooksul kogunenud niiskusest. Paksema isolatsioonikihi kasutamine, vastavalt suurtematele konstruktsioonide soojusjuhtivusnõuetele, tõstatab uusi küsimusi elamute elukvaliteedi suhtes. Esitades üksikasjalikku uuringut ehitusmaterjali ja tema kasutamise kohta on oluline teada materjali tegelikke omadusi, mis võivad veidi erineda arvutatud väärtustest. Tähtis küsimus on kuidas kiudisolatsioonmaterjalid käituvad
(Kreekas- Hades) järgi. Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev.Pluutol on ka üks kaaslane Charon. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Asteroidid Asteroidid on märksa suuremad kivi-või rauatükid, mis enamasti tiirlevad ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahele jäävas laias ribas. Seda riba nimetataksegi asteroidide vööks.Asteroide endid kutsutakse sageli ka miniplannetideks. Asteroidid arvatakse olevat sündimata plannedist järele jäänud tükid, planetesimaalid,
teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile (võrade liitus, tihedus). Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt, kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. transpiratsioon füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte
Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik, sammalkate ja metsakõdu takistavad mulla jahtumist; 2) lumekate on metsa all kohevam, siis sulab muld paksu lumekatte all soojuse mõjul. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne.
põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Väetiste kasutamine • Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. • Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Sõnniku kasutamise nõuded • Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise
saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab. Kuis mõistmatult sa oma õitsmist pillud kesk luhalodu, ümber mil on hanged, kui unes puude rohelised hinged ja vete all veel metsad, niidud, põllud? Ühe kaunimatest looduskirjeldustest annab "Kevad". Visnapuu kirjeldab vastse kevade arglikkust, tema esialgset ettevaatust talve tugevuse ees ja, kui kord võim endale saadud, tema hoogsat ruttamist õitsemise ja päevasäraga käsikäes. Imelikult astub alla kevad kellukesi tilistades paneb aralt maale ühe talla,
t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena
8.Murenemispinnavormid Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.
Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutv...
Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne. Loodussõbralik valikraie ja võsa-puhastus ning mõõdukas karjatamine jätavad talle just parasjagu valgust ning ei piira ta risoomi toiduga varustavaid võsusid igal aastal. Lageraie ja ülekarjatamine aga hävitavad kuldkinga. Samuti on kahjulik kuldkingale hooldus-ja valikraie, kui seda tehakse talvel külmunud maaga. Oksi ei või sellises paigas põletada, sest kui lõkkease satub kuldkinga puhmiku kohale, saab risoom, mis asub maapinna lähedal, suure tõenäosusega hukka. Mõõdukas raie võib muidugi kuldkingale valgustingimuste parandamise tõttu isegi kasulik olla, kuid ka siin esinem probleeme.Nimelt probleemiks on raiejärgne põõsarinde pealetung, mis võib kuldkinga ``lämmatada``. Seepärast tuleks hilissügisel või talvel regulaarselt teha võsalõikust
· Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist madalatel temperatuuridel o Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende valgud paindlikumaks o Membraanid on vedelamad, sisaldavad rohkesti küllastamata rasvhappeid Termofiilid o Esinevad kuumenevates kompostihunnikutes
15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 16.Selgita põhjavee taseme muutumise põhjusi. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 17.Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest
pleki tekitanud aine imbub aja jooksul sügavamale kangakiududesse. Kuid on ka erandid. Näiteks kui küünlarasv tilgub tekstiildiivanile või vaibale, on soovitatav otsemaid selle koha peale panna jääkuubikute kott, laudlina aga pista otse külmkappi. Et küünlarasv hanguks! Pehmet rasva pole mõtet pinnalt kraapima hakata – see ajab pleki veel suuremaks. Kui rasv külmub, on seda hea tahkena eemaldada. Laudlina tasub pärast külmunud vaha eemaldamist kohe pesta ära pesumasinas. Õigesti valitud pesuaine tagab pesu puhtuse. Pesuainete valik täieneb pidevalt. Lisaks pulbritele on võimalik kasutada tablette, geele, pastasid ja vedelikke. Hooldusainete hulka kuuluvad veel pesu loputusained, - valgendajad, - tärgeldusained ja teised spetsiifilised ained. Hiljuti ilmusid poodide riiulites pesupallid, millega on võimalik pesu pesta kuni kolm aastat. See peseb pesu ilma pesemisvahendeid kasutamata
aasta romaani ""Hukkunud Alpinisti" hotell" põhjal valminud 1979. aasta Nõukogude Liidu film. Sisu Inspektor Glebsky saabub väljakutse peale üksildasse mägihotelli. Juhataja teada pole midagi märkimisväärset juhtunud, kuid olude sunnil peab inspektor veetma õhtupooliku hotelli kummaliste külalistega. Kui laviin katkestab ühenduse maailmaga, vallandub rida salapäraseid sündmusi. Olaf avastatakse surnuna, Hinckus oma voodist kinniseotuna ning hotelli kõrvalt leitakse külmunud mees. Isegi füüsik Simonet ei oska seletada Olafi kõrvalt leitud müstilise kohvri sisu ega päritolu. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid faktid viivad ta järelduseni, millega mõistusel on raske leppida. Grigori Kromanovi film põhineb vendade Strugatskite samanimelisel ulmeromaanil, mille keskmes küsimus, mis juhtub kui ratsionaalne mõistus kohtub üleloomulikuga. Tipptasemel kunstnikutöö ja Sven Grünbergi muusika loovad sugestiivse õhtustiku,
mägironimistrakside, kitsaste jalanõude, käekella või sõrmuste) soonimise tõttu häiritud vereringlus. (Adlas:2014) Pindmise külmumise tunnused on: naha värvi muutumine algul punetavaks, hiljem valkjaks; algul kerge kipitav valu, holjem tundlikkuse kadumine. (Kutsar:1998) Kuidas käituda lokaalse külmumise korral Eemalda külmavõetud käelt käekell, käevõrud ja sõrmused. (Kutsar:1998) Soojenda külmunud kehaosa sooja käega, pane jäse riiete või kaenla alla sooja, kuni taastub naha normaalne värv ja tundlikkus. (Kutsar:1998) Käsi kannatanul liigutada varbaid, sõrmi, käsi. (Kutsar:1998) Kata ülessoojendatud kehaosa soojade riietega või tee sellele mitmekihiline soe side. (Kutsar:1998) 1 tablet t aspiriini või ibuprofeeni, et parandada verevarustust. (Adlas:2014) Ära hõõru k
Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl
tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa. Taimne plankton annab kolmveerandi atmosfääri hapnikust. Talvel langeb temperatuur kuni miinus kuuekümneni. Rahvastik moodustab 3% maakera rahvastikust, tegeletakse küttimise ka kalastamisega. Tundra on 9 kuud aastas külmunud. Arktika liustikke peetakse kõige vähem saastunud paikadeks Maal. Neis on miljardeid tonne puhast magedat vett; teavet Maa atmosfääri kohta aastatuhandete kaupa: vulkaanipursete , radioaktiivse saastatuse jt. kohta. Arktika jääväljade all on maagaasi, naftat, kulda, kivisütt jt.( Lodjak 2008 , lk 131) Tundras elab vaid mõnituhat inimest. Arktika on üks puutumatu loodusega ääremaale, kus sigib miljoneid linde ja tuhandeid morskasi.
laiusest. Veekaitsealased kohustused Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. (2) Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest. Reovee põhjavette ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Reoveekogumisala § 241 Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee
osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE
sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses ilmuvad taevasse kuidpilved. Järkjärgust pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte . Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Tavine soe front põhjustab sagrli jäidet, mis tekib, siis kui alajahtunud veepiisad lagevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi sulhakkab sulama. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teist sugune. Edasi liikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal , lükates sooja õhuenda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved , ajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult
on planeet üsna lapik. 11. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiselt aktiivsetes piirkondades. Aeglasemad nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine, sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. Niisugust protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad nihkumise tagajärjed nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest. 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pisut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevamad. Praegu tuntakse ligi 7000 asteroidi ja neid leitakse juurde igal aastal. Omapärased taevakülalised on sabaga tähed ehk komeedid. Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem
kivimite ja 30% jää segust. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga sisaldades väikese osana tahket metaani ja vingugaasi. Arvatavasti koosneb Pluuto atmosfäär peamiselt lämmastikust, koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga, kuid täpsed andmed ei ole teada. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluuto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud. 16. Uraan koosneb peamiselt erinevatest jäädest ja umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Täpsemalt öeldes pöörleb planeet isegi
Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets Oaas- kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala. Alepõllundus- maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis, kuid seda vaid mõneks aastaks. Rändkarjakasvatus- saamid viivad põhjapõdrad suvel põhjapoolsetele tundrakarjamaadele, talveks tuuakse koju tagasi Rahvaarv- mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi elanike arv, selle riigi elanike
Pärast selle teada saamist, läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis karu südame ja viis selle tuppa, see hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Niika võttis südame kaissu ja uinus, loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta inimest, kes oli veidikene enne küla maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see oli Nganassaan. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk, kes oli enne Laima mees, lahkus ka külast, kuna sai parema töö. Niika abiellus Laimaga ja nad said mitu last (pojad Anson ja Igar ning tütar Anna). Selles peatükis selgub, et Niikal oli trükimasin ja selle raamatu kirjutaski ta suvel külas olles. Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi
Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, mill...
Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida. [3] 3.3 Isolatsioonivõõbad Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda. Isolatsioonivõõp ei ole enne täielikku kuivamist sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse,
Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. 1. Käsimasinate otstarve, määratlus ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on elektri- ja kommunikatsioonivõrkude installatsiooni, sooja- ja veevarustuse paigaldamise ning välis- ja siseviimistlustööde kiirendamine käsitsitöö masintööga asendamise teel. Määratlus: Käsimasinaiks nim sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootori jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele. Esitatavad nõuded – väike mass ja portatiivsus; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- ja vibratsiooni tase; peavad omama mugavaid käepidemeid ja sisse-välja lülitamise seadmeid; peavad olema meeldiva välimusega. 2. Käsimasinate liigitus. a) kasutusvaldkond – amatöör-; profi-; mikro-; aia ja maastiku kujundus b) kasutatav energia liik – elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, motoriseeritud, püssirohu ...
· liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid
) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1. Olulised töövõtted rakukultuuridega töötamisel. Kuidas tagatakse steriilsus rakkudega töötamisel? Vahetusjalanõud, kõik tööd steriilitud tõmbekapi all ja steriilitud vahenditega. Korke ei hoia kaua lahti, karpe ka mitte. Peseme käsi. 2. Millisel temperatuurid säilitatakse külmunud rakke? Kuidas minimeerida rakkude suremust külmutamisel? -196 DMSO abil, mis takistab jääkristallide teket. Sulatada kiirelt. 3. Rakkude kasvukeskkond. Keskkonnas peab olema kõik eluks vajalik. Peab olema sobiv. Substraat peab olema (tahke või vedel või pooltahke). Vahest vaja teist kultuuri, mille peal kasvada. 4. Rakuliinid ja rakutüübid, millega praktikumi jooksul tutvusid. HeLa emakakaelavähi rakkudest, kandilised ja hajusalt; H1299 kopsukartsinoomi rakud
põsed, nina ja kõrvad. 7.1. KÜLMUMINE · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. 15 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemine külmumise korral: · Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. · Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Sügav külmumine
149 597 870 km. Tema pinnatemperatuuriks on -88 kuni +58 kraadi, mis pole ei liiga kõrge ega liiga madal vaid täpselt paras vedela vee olemasoluks. Maal on aga vett tohutul hulgal, seda eeskätt atmosfääri ja ookeanide omaduse tõttu hoida soojust. Eks oma osa etenda selles nii planeedi magnetvälja kaitsev toime kui ka vulkanismi ja teiste soojusallikate osatähtsus. Kui neid tegureid poleks, oleks Maa jäine koht hulga külmunud veega ja seega poleks elu Maal võimalik. Maa liigub ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil ja üks täisring võtab aega ühe aasta. Üks ööpäev on aga ajavahemik, mis kulub Maal ühe sellise täispöörde tegemiseks, et päike alustaks meridiaanilt ( kujuteldavalt joonelt, mis ühendab üle taeva põhja-ja lõunasuunda) ning jõuaks tagasi meridiaanile, kusjuures meie ajasüsteem jagab selle ajavahemiku 24 tunniks.
Mikrolaineahjus küpsetatud toit ei ole kiirgusohtlik. Mikrolained lakkavad eksisteerimast kohe, kui mikrolaineahju magnetron välja lülitub. Mikrolained ei jää toidusse ning on seega võimetud muutma nii toitu kui ka ahju radioaktiivseks. (Yannakou 2008) Mikrolainete energia muundub neeldudes soojusenergiaks. Mikrolained neelduvad vaid pealmistes kihtides ning toidu sisemus soojeneb soojusülekande mõjul, ning võib juhtuda, et näiteks külmunud lihatükk näib väljast täiesti küpsenuna, kuid seest on alles külmunud(Shelley 2007). Lained peegelduvad ahju seintelt nii, et toit küpseb ühtlaselt (Oxlade et al 1997: 45).(vt Joonis 3) Lained saavad ahju seintelt peegelduda vaid siis, kui laine intensiivsus samas punktis on null, vastasel juhul lained neelduvad ning ahju seinad soojenevad. Joonis 3. (Vollmer et al 2004: 74) Mikrolaineahi tarbib elektrienergiat
nukireavahede puhastamiseks. Avaldavad küllaltki suurt erisurvet pinnase sügavusse ja seepärast on nukkrullid efektiivsed sidusate tükkpinnaste tihendamisel. Ei anna tulemusi mittesidusate pinnaste korral, ei sobi ka tihedate pinnaste tihendamiseks. o Võrerullid- kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste tihendamiseks. Kasutamiseks põhiliselt sügisel ja talvel. Valtsiod on koostatud varbadest keevitatud võredest. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks ja peenestab. Võreavadest läbi läinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Massi suurendab raamile paigaldatud betoonkuupidest ballast.
jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
